Mu sõbranna sõbranna rääkis kord ühest joogist, kus on avokaado ja piim ja mesi. Tookord jäid kogused ähmaseks. Kuid peagi sai see sõbranna oma sõbranna pool seda jooki maitsta ja kiitis taevani. Proovisin ise ka nüüd. Olen nädala jooksul teinud seda kolmel korral. Avokaadod olid kõigepealt Stockmannis jube soodsad ja siis tundusid mujal ka päris hea hinnaga olevat. Olen lisaks meele pannud ka pisut suhkrut, lihtsalt kitsidusest. See jook on tõesti jube hea. Jube hea. Ja kummalisel kombel, meenutab tõepoolest pisut pannkoogitainast, nagu mul üks sõber osutas. Aga igati heas mõttes. Võiksin veel pool lehekülge siin avokaadi-piimajooki ülistada, aga äkki keegi tahab ise proovida parem?

Avokaado-piimamuhedik (no ta oli nii muhe lihtsalt!)

2 avokaadot
u 300-400 ml piima
pisut mett või ka veidi suhkrut

Eks neid koguseid peab enda järgi timmima, et kuidas meeldib, aga umbkaudu on vahekorrad sellised. Avokaado olen lõiganud tükkideks ja siis püreestanud kõik koostisained saumikseriga. Mulle on tundunud ka, et kui jook pisut seisab (ehk umbes 15 minutit), läheb ta vaid paremaks.

Kokandussõnastik

Annan siin ka headest uudistest teada. Mitu aastat koostasin kokandussõnastikku ja nüüd on see valmis! Sõnastik on nii inglise-eesti kui eesti-inglise suunal, sisaldab nii toiduainete kui töövahendite nimetusi. On ka pilte ja lisaks veel huvitavaid jutukesi.
Sel neljapäeval Solarise Apollos räägin natuke sellest, mis ridade taha jääb ja veel nipet näpet. Saab sõnastikuga lähemalt tutvust teha ja kui on küsimusi, siis küsida. Kõik on oodatud!

Magusa täidisega koogikesed :)

Siin pildil on esimese pannitäie koogid, natuke vähe sai täidist ja palju katet. Teise pannitäie tegin vastupidi - rohkem täidist ja vähem katet ja sai palju parem.

Enne sissejuhatust: need koogikesed on inspireeritud nami-nami kooskokkamisest nr 31 - väike jõululaud, Soomes pikkujoulu (tähistatakse mujalgi Skandinaavias päris hoogsalt). Ideid selliseks jõulueelseks hedonismiksniisiis nami-namist.

Sissejuhatuseks - plaanisin lisaks koogikeste kiitmisele kirjutada põgusalt probleemidest retsepti keeleliste lahendustega (mulle näib, et kõiges ei saa süüdistada tõlkijat, pigem autorit, aga kahepeale on nad päris okeid pudru ja kapsad teinud selle retpseptiga). Nüüd kui postitusele pealkirja hakkasin panema, selgus täpp i-peal - retsepti pealkiri on Korvikesed mandlitäidisega. Kusjuures retseptis on "sidrunitäidis", mis on tegelikult pigem kate ja õigesse täidisesse ei lähe mandlipiuksugi. Kuigi ei lähe mandleid ka sinna sidrunitäidisesse. Väga veider. Lisaks on retseptis vaja nii glasuursuhkrut kui tuhksuhkrut. Algul eeldasin, et "glasuursuhkru" all mõeldaksegi tuhksuhkrut, aga siis hiljem läks ka "tuhksuhkrut" vaja. Siis läheb korvikestesse ka 450 ml purk paksu keedist. Allpool koostisainete piltide juures on "magus täidis". Ma ei tea täpselt mis see on, aga lasin end inspireerida raamatu alguses olevatest chutney retseptidest ja keetsin täitsa mõnusa täidise. Raamat on nimega Jõulutoidud ja autoriks Sue Maggs.

Küpsetamiseks läheb vaja muffinipanni või midagi muud sarnast.
Ühesõnaga siin see retsept on minu nägemuses:

Tainas
275 g jahu
75 g tuhksuhkrut
175 g võid
50 g jahvatatud mandleid (mul polnud, kuid lisasin pisut purustatud mandlilaaste)
1 munakollane
3 spl piima

Täidis, nii nagu ma tegin. Usun et siin on päris vabad käed, nt plaanin järgmine kord panna õunu, mitte õunamoosi..
100 g rosinaid
100 g kuivatatud virsikuid (või olid need äkki aprikoosid?)
5 spl õunamoosi
mõned viilud ingverit
pruuni suhkrut
vett
kaneeli
teise pannitäie täidisele lisasin ka piparkoogimaitseainet, sobis imeliselt

Kate
115 g võid
115 g tuhksuhkrut
175 g jahu
2 suurt muna
1 suure sidruni riivitud koor

1. Taina jaoks sõelu jahu ja tuhksuhkur kaussi, lisa või ja haki noaga läbi, kuni segu muutub purutaoliseks. Lisa mandlid (purustatud laastud või jahvatatud), munakollane ja piim. Sega kokku pehmeks tainks, paki toidukilesse ja tõsta vähemalt 30 minutiks külmkappi.

2. Valmista täidis. Haki virsikud/aprikoosid ja pane kõik asjad potti. Keeda tasakesi u 20 minutit, kõik kõik on pehme ja mõnusalt segunenud. Pärast keetmist lisa pisut brändit või rummi. Lisas tõesti mõnusat mekkii.

3. Valmista kate. Sega või ja tuhksuhkur ühtlaseks. Lisa jahu, munad ja sidrunikoor ja sega korralikult kokku.

4. Kuumuta ahi 190 kraadini. Rulli tainas lahti (paksus sõltub pisut lõikuri suurusest, et kas peab pärast veel venitama seda, vormi hakkad sättida) ja lõika (nt suure klaasiga või spets lõikuriga) paraja suurusega kettad, mis su vomide jaoks sobivad. Minul oli muffinipann ja ketta läbimõõt jäi u 8 cm. Kasutasin ka pabervorme, nii et kõigepealt panin pabervormid muffinivormidesse, siis murdsin taina sedasi servadest neljaks, et keskkoha sain vormi keskele asetada. Surusin taina vormidesse, ulatus umbes kolmveerandi kõrgusele. Seejärel tõstsin u supilusikatäie täidist tainale ja kõige peale õhukese kihi, u napi supilusikatäie katet. Minul jätkus kõiki asju 24 koogi jaoks, retseptis oli öeldud, et tuleb 36.

5. Küpseta ahjus u 25 minutit.

Kinoa

Lõpuks ometi sain kingituseks paki kinoat :) Kinoa, inglise keeles quinoa, on väärt kraam, mis sisaldab täiesti müstiliselt palju kõige kasulikumaid asju :) Ma täpselt küll ei ole uurinud, aga näib, et selles on miskid 8 olulist aminohapet ja kõikvõimalikke mineraalaineid ja vitamiine ja vähe kaloreid ja palju häid kiudaineid ja mida kõike.

Kõigepealt tegin kinoasalatit, pärast kinoa-kikerherne"pilaffi". Mulle meeldis väga, rohkem kui bulgur, näiteks. Kindlasti hakkan seda sageli kasutama.

Esimene asi kinoa valmistamisel on see hoolega puhtaks pesta. Mul ei olnud nii peent sõela, nii et panin kinoa mõõtekannu, lasin hooga vett peale, valasin vee ära ja jälle uus peale. Kinoa vajus põhja ja kõik töötas.

Salati jaoks keetsin kinoa ära (pakendil oleva juhendi järgi, 15 minutit), röstisin ahjus viilutatud punaseid sibulaid, pisut ka brokolit ja tomatit. Lihtsalt neid asju, mida kodus oli. Segasin kinoaga, lisasin pisut oliiviõli ja isver ma ei mäletagi juba enam, mida veel :( Tuli väga mõnus.

Pilaffi sisse läks

võid praadimiseks (vegan variandis õli)
1 sibul
1 küüslauk
jahvatatud koriandrit
jahvatatud vürtskööment
pisut soola
pisut pipart
u 200 ml kinoat
1 spl tomatipastat (või veidi rohkem püreed)
1 1/2 klaasi vett või puljongit
1 purk või veidi vähem kikerherneid

Pese kinoa. Haki sibul ja küüslauk. Sulata potis või, lisa sibul, prae veidi, lisa siis küüslauk, prae jälle veidi. Lisa siis koriander ja vürtsköömen. Lisa ka kinoa ja kuumuta mõni minut. Lisa tomatipasta, vesi või puljong, sega läbi, kuumuta keemiseni ja keeda siis tasakesi u 20 minutit, kuni kinoa on pehme. Millalgi vahepeal lisa ka kikerherned, nt 10 minuti peal.
Jäi väga maitsev!

Juustukoogitäidisega brownie´d

Need brownie´d on sealt mu tõlgitud kokaraamatust, mis nüüd ka ilmus. Mul siin on teised kogused ja glasuuri pole. Üsna palju tegemist oli koogiga ja aega läks palju ja musti nõusid tekkis ka kõvasti. Aga teisalt, ei olnud ka midagi keerulist ja mulle täitsa meeldis. Ja kõigile maitsnutele meeldis ka väga.

Juustukoogitäidisega brownie´d

Juustukoogitäidise jaoks
250 g toorjuustu
140 g kohupiima
60 g suhkrut
15 g nisujahu
1 muna
2 munakollast

Šokolaadisegu jaoks
150 g pekanipähkleid, hakitult - olude sunnil panin india pähklid, need läksid päris nätskeks
125 g nisujahu
4 muna
300 g suhkrut
200 g küpsetusšokolaadi
250 g võid

1. Mul oli küpsetamiseks 23x28 ahjupann. Kata vorm küpsetuspaberiga ja kuumuta ahi 170 kraadini.

2. Sega kõik juustutäidise koostisained suures kausis kokku. (ah, mulle meeldivad sellised juhised - sega kõik kokku :)

3. Valmista šokolaadisegu. Sega pähklid kausis jahuga. Sega teises kausis munad, näpuotsatäis soola ja 150g suhkrust. Vahusta heledaks ja vahuseks ning lisa siis vähehaaval ülejäänud suhkur.

4. Sulata šokolaaditükid veevannil. Kuumuta võid, kuni see hakkab vahutama ja vispelda siis aegalselt hulka šokolaadi ja segage, kuni segu temperatuur jõuab 40 kraadini. Jäta jahtuma.

5. Sega 2-3 spl munasegu šokolaadi ja või hulka ning lisage siis ülejäänud muna väga ettevaatlikult justkui voltides sisse, jälgides, et õhk välja ei läheks. Sega samamoodi hulka ka jahu-pähklisegu. Valage ettevalmistatud koogivormi.

6. Kokaraamatus oli juustukoogitäidise ja šokolaadisegu ühendamiseks selline õpetus: tõsta juustusegu suurde, mustriga otsikuga tordipritsi. Suru 2cm portsud väikeste ühtlaste vahedega šokolaadisegusse. Minul see ei õnnestunud, valasin täidise lihtsalt šokolaadisegu peale ja segasin lusikaga laiali.

7. Küpseta 35-40 minutit. Kui kook hakkab keskelt tahenema, võta ahjust välja. Serveeri jahtunult.

Õunakook 2010

Kummaline, et igal aastal on erinev lemmikõunakook. Ja mitte lihtsalt, et teed igasuguseid õunakooke ja siis see üks on jube hea, vaid ikka nii, et muudkui teed ja teed ja teed seda ühte ja sama kooki, sest see on lihtsalt kõige parem :) Selle aasta õunakook tuli üsna hilja, vist facebookis postitas Nami-nami rabeda tainaga õunakoogi ja miski ajendas proovima ja hästi oli, et ajendas. Millegipärast mulle ei meeldi muretainast valmistada, kuigi väga maitseb ja meeldib tainas ise. Pärmitainast ma tavaliselt lihtsalt ei tee ja ühesõnaga mingi jama mul nende tainastega on. Aga selle koogi tainast oli mõnus teha - sulatad või, lisad hapukoore ja jahu, segad läbi ja valmis. Jehuu! Minu õunakook. Vähe sellest, see tainas meenutab väga seda õunakooki, mida mu ema terve mu lapsepõlve ja noorusaja tegi ja nüüdki mõnikord ette on võtnud ja siiani oli see ikka üle prahi kraam. Mitu korda küsisin retsepti, aga iga kord jättis see nii keerulise mulje, et kustus mälust praktiliselt kohe. Äädikat vist oli seal ja seisma pidi tükk aega ja..
Täidiseks olen mina kasutanud nii õunamoosi kui õunu - määrinud taina kõigepealt moosiga üle ja siis õunad ka peale (viimasti lisasin ka pirniviile, banaan sobiks ka raudselt), lõpuks suhkur ja kaneel. Vist ongi kogu õpetus siia sissejuhatusse nüüd saanud :) Aga kirjutan igaks juhuks üles korralikult ikka, kogused mul ka nati teised, kui nami-namis.


Rabeda kattega õunakook

Mul on vormiks olnud tavaliselt ahjupann, mitte ahjuplaat, nii et seepärast siis väiksemad kogused.

180 g võid
180 g hapukoort (suht umbes tegelikult olen pannud ja iga kord on töötanud, ning tundub, et paks hapukoor sobib paremini, nt Farmi)
250 g jahu (ostsin kogemata suure paki 550 jahu ja olengi alati seda kasutanud. korra panin pooleks tumedama mahejahuga, oli ka mõnus, võiks veel jahuvariante katsetada)

Üks võimalik täidis:
mitu supilusikatäit õunamoosi - nii et tainas oleks kergelt, kuid üleni kaetud
2-3 õuna
suhkrut
kaneeli
koogi pintseltamiseks/määrimiseks munavalget

Sulata või, sega hapukoor hulka ja siis jahu ka. Sega ühtlaseks ja tõsta tunniks külmkappi.
Pane ahi sooja (200 kraadi peale). Jaga tainas kaheks. Tõsta tööpinnale veidi jahu ja rulli üks tükk oma ahjuvormi kujuliseks - mul on enamasti päris õhuke tulnud see tainas, on mõnus; kord tuli paksem, oli ka mõnus :) . Tõsta tainas vormi, määri peale õunamoosi või õunu või mida iganes, riputa peale kaneeli ja suhkrut (sõltuvalt õunte/moosi hapususest), rulli teine tainatükk ka lahti ja tõsta täidisele. Määri pealt munavalgega ja pane ahju küpsema.

Et asjad võimalikult segaseks ajada (mul oleks tõesti mitme leheküljega blogi vaja!), tahaks teha ühe postituse, mida ma pidevalt muudan ja mille leiab edaspidi sildi -uued kohad - alt. See on tõesti eelkõige mulle endale, et ei oleks nii, et ma olen järjest näinud mitut uut restorani/baari/kohvikut ja siis kui juhtub tekkima võimalus välja sööma või jooma või niisama istuma minna, siis pole õrna aimugi, kuhu minna ja kus ja millised need uued kohad olid. Kommentaarid ja soovitused on muidugi ikka teretulnud!

Lisan siis nüüd need mis hetkel meeles on.

* Nägin bussijaama lähedal kohta nimega Hinkaalimaja - nüüd käidud, oli pisut kallis, aga väga põnev ja maitsev. Mina sõin juustutäidisega, laps sõi lambaliha täidisega hinkaale.
* Drink Bar Müürivahe ja Väike-Karja nurgal, suur õllevalik ja räägiti (naised restoranis rääkisid), et päris põnev (Briti?) menüü ja üldse mitte kallis - käisin korra, nii oligi, meeldis.
* Korea restoran Kunderi tänaval? - kolis Pärnu maanteele
* Ramen ja sushi baar Sakura: http://www.restoransakura.ee/ - olen nüüd korduvalt käinud ja väga meeldib, olen söönud misosuppi, sushit, tempurat, nuudleid. Hinnad on enam vähem ja maitseb ka hästi.

Pitsa lastele lapse sünnipäeval

Ühel aastal tegin väiksed pitsad ja kõigile lastele meeldis väga. Sel aastal mõtlesin, et teeks nii, et lapsed teevad oma pitsad ise. Nii läkski, lastele meeldis nii pitsade tegemine kui nende söömine.
Pitsatainas oli Jamie Oliveri raamatust Jamie at Home.

500 g 550 tüüp nisujahu
1/2 spl soola
325 ml leiget vett
7 g kuivpärmi või 12 g värsket pärmi
1/2 tl suhkrut
2 tl oliiviõli

Sõelu jahu ja sool puhtale lauale hunnikusse ja tee keskele auk. Sega pärm, leige vesi, suhkur ja oliiviõli kokku ja lase mõni minut seista. Vala tasakesi või vähehaaval sinna auku jahu sisse ja hakka vaikselt kahvliga segama, võttes järjest rohkem jahu. Mul seekord oli väike kokanduskatastroof sellest segamisest, sest lõpuks mõtlesin, et valan kogu vedeliku ära ja ei märganud, kuidas alt hakkas igalt poolt välja voolama ja siis ajasin jahuga vedelikku mööda lauda taga ja oli päris pöörane. Lõpuks kõik laabus ja kui juba sõtkuda sai, oli väga mõnus. Sõtku tainas niisiis mõnusaks ühtlaseks ja venivaks. Vormi palliks, pane kaussi, kausile niiske rätik peale ja sooja kohta, kuni tainas on kahekordseks kerkinud. Minul läks selleks vist umbes kaks tundi või veidi vähem.

Kui tainas on kerkinud, sõtku veel läbi, jaga portsudeks ja tee pitsad.

Lastega kasutasime pitsade tegemiseks purustatud tomateid basiilikuga ja ketšupit, vorsti, šampinjone, tomativiile ja riivitud juustu. Igaüks siis kõigepealt surus ja rullis ja venitas oma tainapallikese pitsapõhjaks ja pani oma pitsale, mida tahtis ja nii palju kui tahtis.

Banaani-jogurti-vahukooretort

Olen isegi teinud süüa viimasel ajal ja tahaks siia ka endale kirja panna, et ikka meeles seisaks, mida head teha, aga millegipärast ei tee seda.
Tordipostituse peab ära tegema.
Lapsel jälle sünnipäev ja valis nami-nami lastetortide hulgast välja ühe ahvitordi, mida võib imetleda-uudistada ka siin: http://aniitram.blogspot.com/2010/03/minu-eelnevaid-tegemisi.html

Mul on tortidega kurbi kogemusi, aga otsustasin proovida ja läks õnneks. Eriti meeldis mulle, et tort ka maitses hästi. Küpsised peaksid küll lühemad olema, enamasti jäid need pehmenemata otsad söömata. Muidugi võiks olla ka väiksem vorm-kõrgem tort, aga ega ta minulgi väga madal polnud.

Niisiis kõigepealt sisu selliste kogustega, nagu mul oli:
750 ml banaanijogurtit
300 ml vahukoort (natuke suhkrut vahukoore jaoks)
6 želatiinilehte
2-3 banaani (vist oli 2,5 mul :)

Tükelda banaan, sega jogurti hulka. Vahusta koor ja sega samuti jogurtiga, ettevaatlikult. Leota želatiinilehed külmas vees pehmeks, pigista kuivaks ja lahusta väheses keemiseni kuumutatud vees. Lisa želatiinilahus jogurti-vahukooresegule.

Külgede ja põhja jaoks kasutasin neid küpsiseid, millest tiramisu´d tehakse, ladyfingers või keelekesed või kuidas iganes neid kutsuda.



Kasutasin 24 cm lahtikäivat koogivormi ja vooderdasin igaks juhuks küpsetuspaberiga, korralikult, nii et lõikasin servadesse sälke, et kortsu ei jääks.
Kõigepealt ladusin küljed, lihtsalt ettevaatlikult ja nad jäid püsima küll. Seejärel murdsin küpsised tükkideks ja sättisin põhja.
Kui küpsised on sätitud, tõsta täidis lusikaga ettevaatlikult peale, et küpsiseid kummuli ei ajaks.
Lõpuks siis külmkappi.



Ahv ja palm. Ahv on kakaoga värvitud martsipanist. Ostsin ühe paki Eesti martsipani ja sellest jätkukski. Seda ahvi ei meisterdanud küll mina, aga et nägin selle tekkimist pealt, võin kindlalt väita, et isetehtud :)

Kõige lõpuks tordile ka mõned kummikommid, kuigi kaalusin ka banaanide ja võib-olla ka muude puuviljade lisamist. Vist sobiks pareminigi.

Pastakaste lillkapsaga

Ma ei tea, kas mul oli jube nälg või mingi imelik tuju või ma ei tea mis, aga tegin eile spagettidele sellise kastme, mis ei tundu justkui eriti isuäratav, aga oli nii hea, et ma sõin kolm korda liiga palju.
Niisiis olin kodus, laps oli haige, tahtis spagette, sellise kastmega, mis ma ükspäev tegin, ainult et ilma suitsujuustuta (tookord oli kastmeks suitsujuust, basiilik, tomat :)). Lõunaks olin talle keetnud lillkapsast ja seda oli õhtuks veel veidi alles. Et noh, seda kõrvale ja ehk käivad niisama spagetid ka.

Pakkusin siiski välja, et teen roosa kastme, poldud nõus. Aga kokkuvõttes ikkagi tuli selline, mis sisaldas võid, sibulat, keedetud lillkapsast, tomatipüreed basiilikuga, hapukoort, soola, suhkrut, pipart. Samasuguses järjekorras praadisingi neid, lõpuks segasin spagetid ka hulka ja no mina ei tea, otsustasin igaks juhuks üles kirjutada. Laps sõi ka mõnuga kõik ära, mis ette oli tõstetud.

Pasta rukolakreemiga

Jäi see pasta mu enda blogi blogirullist silma ja oligi täpselt õige hetk see ära proovida. Maitses imeliselt suvine ja hea! Soovitan julgelt ja teen ise varsti jälle. Vahepeal peaks siit endalt ka suvised pastat üles otsima meelde tuletama.

Retsept asub siin.

Aga põhimõtteliselt polegi muud kui püreestada nt saumikseriga fetajuust, rukola ja oliiviõli ning veidi sidrunikoort ka. Mina lisasin pärast püreestamist ka riivitud parmesani. Pastaks oli mul linguini ja kui see oli keenud, valasin vee ära, kummutasin rukolakreemi asemele, segasin läbi ja oligi valmis.

Lihtsad küpsised apelsiniga

Nõuti küpsiseid. Nii et küpsiseid peab saama. Tegelikult on mul eriti hea meel ühe uue kokaraamatu üle, kus on ainult küpsiste retseptid ja neid on seal väga palju, nii et arvatavasti ootab ees üks suurem küpsiseretseptide puhang nüüd.

Aga alustuseks lihtsad võiküpsised (või liivaküpsised? suus tundusid kül veidi liivased :)apelsiniga, retsepti leidsin Perenaise soovitusel siit.

Vaja läheb:

180 g toasooja (pehmet) võid

80 g tuhksuhkrut

300 g jahu

1 apelsini koor, ribadega (tsitrusekoorijaga tõmmatud, näiteks)

(oli sealses retseptis ka lusikatäis mooniseemneid, aga neid mul ei õnnestunud saada)

Sega või ja tuhksuhkur kreemjaks. Sega hulka apelsinikoor. Lisa jahu ja sega kätega ühtlaseks. Rulli lahti ja lõika ketasteks või muudeks kujudeks. Mina lõikasin munatopsiga ümmarguseks, nagu näha.

Kuumuta ahi 160 kraadini ja küpseta küpsiseid 15 minutit.

Lihtne tuunikalapasta tomatiga

Ei ole siia seni kirja pannud lihtsa tomati-tuunikalapasta retsepti. No sest see on nii lihtne eks. Aga samas nõudlust retsepti järele on.

mingit sorti pastat, mina kasutan enamasti pennet

1 sibul (hea oleks punane sibul, aga sobib ka valge)
1 küüslauguküüs
praadimiseks oliiviõli
1 purk purustatud tomateid (400 g) või tomatipüreed ja värskeid tomateid või ükskõik milline kombinatsioon nendest
väike peotäis basiilikulehti
1 tuunikalakonserv (soolvees või õlis, purustatud või tükid)


1. Pane pastakeeduvesi keema. Lisa ka soola. Kui vesi keeb, vala juurde pasta ja keeda poolpehmeks.
2. Haki sibul, kuumuta pannis veidi õli ja prae sibulat kergelt, kuni see muutub läbipaistvamaks. Praadimise ajal haki ka küüslauk ja lisa sibulale, kui sibul on juba u 5 min praadinud. Lisa tomatid ja kuumuta vaikselt veidike (mina kuumutan enamasti u 7-10 minutit vist). Haki basiilik, lisa tomatikastmele. Lisa ka maitse järgi veidike suhkrut, soola ja pipart. Kõige lõpuks lisa tuunikala ja kuumuta läbi.
3. Mina segan kastme tavalisel pasta hulka, nii et kui kaste on valmis ja pasta keenud, valan pasta kastme juurde, segan läbi ja kui on lisan veidi kuumutama kirsstomateid. Kuumutan kõik läbi ja ongi valmis. Lõpuks peale ka veidi musta pipart ja basiilikut.

Panna cotta ehk Itaalia kooretarretis

Eile selgus, miks toidu pildistamine TEGELIKULT hea on. Tõmbasin pilte arvutisse ja vaatasin ka juba tehtud pilte ja siis leidsingi sealt naadipiruka pildi ja panna cotta pildi ja kahjuks ka veel vanemaid pilte, kus on igasuguseid häid toite, aga kahjuks juba meelest läinud. Ühesõnaga, aitavad kiirel ajal meeles pidada, mis on maitsev ja tasub uuesti teha. Hetkel on aega. Vist. Või siis võimalust mingite asjade eest eemale põigelda.

Pildil on üks uskumatult lihtne panna cotta. Mul on justkui meeles, et seda saab ka pisut keerulisemalt teha. Aga siin see lihtne retsept nami-nami retseptikogust.

10 g želatiini

2 spl külma vett

6 dl 20% rõõska koort - kasutasin koos 15% ja 35% koort

50 g tuhksukrut

poole sidruni riivitud koor

Lahusta zelatiin külmas vees. Kuumuta koor peaaegu keemiseni (ära keeda). Vispelda hulka tuhksuhkur ja lahustunud želatiin. Lisa riivitud sidrunikoor. Lase jahtuda ja vala magustoiduvormidesse. Hoia külmkapis, kuni segu on tarretunud.

Bulgurisalat peedi ja muude asjadega

On olnud kaks asja, mida polnud katsetanud, aga kogu aeg olen mõelnud, et prooviks - kinoa ja bulgur. Bulguri proovisin ära, väga meeldiv! Pildil on eespool bulgur otse pakist ja tagapool leotatud ja salati sees roosaks värvunud bulgur. Valmistamine käib nii, et valad bulgurile kuuma vee peale ja lased pool tundi kuni tund aega seista. Palju see ei paisu, nii et mingit hiigelkaussi pole vaja (nagu mina igaks juhuks võtsin).

Bulgurit saadakse umbes nii, et nisuterad keedetakse, kuivatatakse ja purustatakse. On ka silma jäänud, et bulguril olla kõrge toiteväärtus.

Ilmselt kõige tuntum roog bulgurist on tabbouleh, milles on lisaks bulgurile rohkel münti, peterselli, tomatit ja sidrunimahla. Tehakse ka täidiseid (nt tomatisse), pilaffi, suppe..

Mina tegin alustuseks lihtsa salati ahjus küpsetatud peedist, kergelt läbi praetud sibulast ja paprikast . Lõpuks kuumutasin pannil läbi ka kirsstomatid ja lisasin neid ka. Veidike palsamiäädikat ja õli, pipart. Mõnus oli.

Naadipirukas

Retsept on jälle nami-namist ja pirukas maitseb imehea. Minu meelest parim kõigist naadiküpsetistest, mis ma senini teinud olen. Aga küllap on põhjus juustus ja selles veidi teistmoodi tainas.
Esimesel korral suutsin naati koguda u 100 grammi, teisel korral läks paremini. Naat oli küll märg ja kaalumine tundus seepärast mõttetu, aga minu meelest oli hulga rohkem :) Mida ma sellega nüüd öelda tahan, on, et korjake palju jaksate, pirukas on igal juhul hea :)
Esimesel korral kasutasin pirukas lisaks kodujuustule mahedat kitsejuustu, sobis väga hästi. Teisel korral lisasin veidi parmesani ja eesti juustu.


Kevadine naadipirukas nami-namist

200 g võid
200 g hapukoort (esimesel korral panin rammusat, teisel korral lahjemat, mõlemad head)
350 g nisujahu (plaanis on küll proovida pooleks mingi lahedama jahuga, kui sobib, panen kirja)
pisut soola

Täidise jaoks:
200-300 g noort naati
praadimiseks võid või õli
1-2 sibulat
200 g kodujuustu ( ja veel mõnda juustu)
1 muna
kuivatatud punet
soola ja pipart

piruka pintseldamiseks 1 muna, lahtiklopitult


Sulata taina valmistamiseks või, sega juurde hapukoor, jahu ja sool. Sega ilusti kokku ja tõsta kuni pooleks tunniks külmkappi, siis on tainast reaalsem rullida.

Pese ja nõruta naadilehed. Kuumuta kuival pannil läbi (aaah! ma teisel korral keetsin lühidalt, meenus praegu) ja loputa külma vee all, näiteks sõelaga. Suru naat kuivaks ja haki väiksemaks. Prae sibulad pannil võis või õlis, tasakesi, umbes 10 minutit. Tõsta pann pliidlilt, lase veidi jahtuda, lisa siis hakitud naat, kodujuust ja muud juustud, pune, sool ja pipar. Kõige viimasena (kui segu pole enam väga kuum) lisa muna ja sega korralikult läbi.

Kuumuta ahi 200 kraadini. Võta tainas külmkapist ja lõika pooleks. Rulli pool tainast oma ahjuplaadi suuruseks (mina kasutasin 23x29 cm kõrgete servadega panni ja minu meelest oli selle koguse jaoks parim). Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga, tõsta rullitud tainas plaadile (võib olla on lihtsam tõsta nii, et rullid taina õrnalt tainarulli peale ja siis jälle lahti). Tõsta täidis tainale ja laota ühtlaselt laiali. Rulli ka ülejäänu tainas ja tõsta täidisele. Suru/venita servad ühtlaseks. Pintselda üle lahtiklopitud munaga, torka pealmisse tainasse kahlviga mõned augud (et tainas puhvi ei läheks) ja küpseta 30 minutit või veidi rohkem, kuni pirukas on pealt kuldpruun.

Tiramisu

Muidugi arvasin varem, et tiramisu on kõige keerulisem ja raskestikättesaadavate koostisainetega magustoit. Millegipärast otsustasin proovida ja loomulikult, nagu alati, selgus, et pole keeruline ja saab neid küpsiseid ja mascarponet ka. Tegin nami-nami retsepti järgi, kaunistasin ka füüsalitega ja õnnestus ka siis kooskokkamisest pärast kahte ebaõnnestunud kohvimagustoitu (kooki ja tarretist) lõpuks edukalt osa võtta.

Küpsiseid oli ka Tartus Maksimarketis, aga lihtsalt ladyfingers ja kuna ma pold varem Savioardi küpsiseid lähemalt uurinud, ei julgenud ära osta. Aga vist 19 krooni oli pakk. Mina ostsin Rucolast 45 krooni pakk, aga see oli ka väga suur pakk. Küpsised tundusid üsna krõbedad, kuid kui esimese sooja kohvi sisse pistsin (kohv oli ka äkki liiga soe?), lagunes see hetkega. Järgmiste küpsistega tegutsesin ikka väga kiiresti.

Kui tiramisu oli 4-5 tundi seisnud, olid küpsised ootamatul kombel üsna vesised. Seda poleks oodanud, pigem seostasin seista laskmist kuivusega. Algul muidugi arvasin, et jäigi mu tiramisu vesine, aga hommikuks oli täitsa tiptop ja imehea.

Teen kindlasti veel. Näiteks homme :) Saan ehk ilusamaid pilte ka lisada siis.

Kaks lihtsat köögiviljarooga ilma täpse retseptita

Juhtus koju rohkem köögivilju sel nädalal, nii et olen teinud neid ahjus ja potis ja vormis :)

Täiesti uskumatult hea köögiviljahautise või ühepajatoidu saab siis, kui on kapsast ja peeti. Tapvalt hea, ma ütleks isegi, sest eile võtsin seda kaks korda juurde ja oleks veel tahtnud. Kõht oli nii täis, et isegi õlu mahtus napilt sisse :) Ühesõnaga parimasse ühepajatoitu läheb kõigepealt sibul ja kapsas, siis kaalikas, peet, porgand ja kartul. Mulle meeldivad juurikad suhteliselt suurte tükkidena. Natuke vett või puljongit. Lisasin ka pisut tomatipüreed. Soola ja pipart muidugi. Ka sorts Worcesteri kastet, aga ma ei tea, kas see maitset andis, väga vähe panin.

Kapsast tegin ka lihtsalt ahjuvormi, selle, nami-namist pärit retsepti järgi. Panin terve kapsapea, kaks sibulat, kaks küüslauguküünt, ühe purgitäie konservtomatit, ühte kuivatatud ürtide segu ja hiljem peale juustu. Puljongit ka natuke. Kõik vormi ja foolium peale. Küpses veidi üle tunni ja siis päris pehmeks veel polnud saanud. Sobiks täiuslikult kiluvõileivaga (rukkileib ja kilufilee).

Kamavahukook

Kamavahukook. Oli juustukookide (Lia Virkus ja Angeelika Kang) raamatus nimega kama-juustukook, kuid sama hästi võiks kartulitükkidega spinati-kikerhernesuppi kartulisupiks nimetada. Tegin seda vaid seetõttu, et juhtus kodus olema maamune ja suur pakk mascarponet, mille kasutamistähtaeg hakkas lähenema.

Põhi on valmistatud küpsistest ja võist, kattes siis vahukoor, vahustatud munavalge ja vahustatud munakollane. Püsti seisab želtiini abil.

Mõningaid koguseid ja tegemisjuhendit kohandasin natuke. Lisasin ka mõned veidramad kohad õpetusest. Ma ei ütle, et minu tegemisjuhised alati ideaalsed on, kuid mastaabid on ka veidi teised.

Kamavahukook

50 g võid

100 g Digestive küpsiseid (24 cm vormi jätkus napilt, nii et kindlam oleks ehk isegi 120 g panna)

4 muna - valge ja kollane eraldi (toatemperatuuril)

2 dl vahukoort

1 sidruni mahl

2 dl suhkrut

400 gr maitsestamata toorjuustu

4 tl vanillisuhkrut

6 spl kamajahu

3 tl želatiini

3 spl vett

1. Sulata või, purusta küpsised, sega läbi ja suru 24-26 cm lahtikäiva koogivormi põhja. Tõsta katte valmistamise ajaks külmkappi.

2. Vahusta munavalged kõvaks vahuks.

3. Vahusta vahukoor vanillisuhkruga.

4. Vahusta munakollased suhkruga (on öeldud "tugevaks vahuks", pigem sain nende kogustega heleda kreemi). Lisa munakollasevahule toasoe toorjuust ja vahusta veel veidi (oli öeldud tegelikult "vahusta kohevaks vahuks". ma ei tea, kas seda on võimalik saavutada) sidrunist pressitud mahl ja kamajahu.

5. Sega želatiin veega ja lase veidi paisuda. Sega (no pean tsiteerima raamatut: "ja sega veidi jahtunult vahustades toorjuustuvahu hulka". ok, munakollaste vahustamine võttis küll higi välja, nii et jah, vajasin ehk jahutamist, kuid zelatiin oli päris kindlasti segatud külma veega, siis see küll mingit jahtumist ei vajanud.. nii et ma ei teagi) želatiin niisiis toorjuustu ja munakollaseseguga. Lisa vahustatud koor ja ettevaatlikult ka munavalgevaht. Vala koogipõhjale ja tõsta vähemalt neljaks tunniks, aga parem oleks järgmise päevani külmkappi.

Väga vahuline ja üsna kerge jäi see kook, peab ikka kaks tükki sööma, et mingi tunne tekiks :) Võib-olla oli seda vahtu isegi liiga palju, et äkki peaks munavalget vähem panema... Siiski julgen julgelt soovitada proovida :)

(ei jää jälle tühje ridu, kas keegi teab, milles asi võiks olla?)

Banoffee

Aeg ajalt pean ikka ja jälle nentima, et ei oska eriti hästi süüa teha. Mõned toidud tulevad ok-d, mõned päris head, aga tordivalmistamises olen ikka täiesti andetu. Ja uskumatu järjekindlusega. Ainult üks kord tuli mul tort suurepärane välja. See oli ema jõulupeole tehtud Mozart, loomulikult The Cook´s Bookis olnud retsepti järgi. Sellest raamatust õnnestuvad vist küll kõik toidud, no on hea raamat. Võin kiita iga kell :)

Banoffee torti olen ammu tahtnud teha, igasugused banaanidega magusad koogid on just minu maitse järele -rikkalikud ja rammusad. Kasutasin Good Foodist leitud retsepti, ainult et vahukomme ei lisanud. Dulce de lechet oleks võinud minu arust rohkem olla ja tordipõhja lõigud õhemad olla ja ilmselt oleks tulnud parem tort kui oleksin koogi lihtsalt tükkideks murdnud ja kausis vahukoore, dulce de leche ja banaanidega segamini seganud.
Ühesõnaga, maitsed olid head, aga tort kokkuvõttes polnud siiski päris õnnestunud. Kindlasti tuleb kellelgi paremini välja.

Magustoit kondenspiimast, banaanist ja küpsistest

Isetehtud kondenspiimast avastasin olude sunnil (st kogusin kappidest kokku kõik, millest magustoitu annaks teha) sellise magustoidu:
kergelt purustatud digestive küpsised, banaanilõigud, kodune kondenspiim ja piim. Pildil kausis on kõik komponendid lihtsalt, tegelikult sai neid muidugi rohkem ja lõpuks enne söömist valasin piimaga üle. No tõesti nii hea :) Lausa piinlikult kodune seal piima sees...

Suitsutursasupp

Kalasupp valmis seekord tänu nami-nami # 25 kooskokkamisele veidi teistsugune kui harjunud olen. Aluseks oli see tummise suitsutursasupi retsept siin. Muutsin tegelikult kõiki koguseid ja lisasin mõne asja, nii et panen siia ka oma variandi kirja.

1 porru

1 sibul

praadimiseks võid

4 kartulit

veidi lillkapsast ja brokolit

8 dl puljongit

4 dl piima

u kolmveerand suuremat karpi Merevaiku või muud juustu

200 gr suitsutursa liha (u 350 grammisest kalast (ilma peata) sain 200 gr)

veidi krevette soolvees

1. Lõika porru ketasteks ja sibul väikesteks tükkideks. Pane või potti, lisa porru ja sibul ja kuumuta u 5-8 min.

2. Koori kartulid, lõika kuubikuteks, lisa pehmenenud porrule-sibulale. Lisa puljong ja piim ning kuumuta keemiseni. Keeda tasakesi, kuni kartulid on peaaegu pehmed.

3. Lõika lillkapsas ja brokoli väikesteks õisikuteks. Lisa lillkapsas ja keeda veidike. Lisa merevaik, brokoli ja suitsutursk ja kuumuta mõni minut. Kui tuli on kinni keeratud, lisa krevetid.

Kondenspiim

Kõigepealt keetsin kondenspiima Banoffee koogi tegemiseks. Kuna lapsele maitses väga, otsustasin järgmisel päeval ühe purgitäie veel keeta, hea sealt siis võtta lusikatäis magusnälja kustutamiseks. Tükk aega olin tahtnud ka teha Ragne blogist kodutehtud kondenspiima ja võtsingi selle ka käsile. Kahte ühes ei julgenud ette võtta ja ma polnud kindel, kas see toimiks.

Kui retseptis on vaja dulce de lechet, siis selle saab nii, kui keeta kinnist magusa kondenspiima purki umbes poolteist tundi rohkes vees. Saadud magus sobib hästi ka niisama söömiseks.
Veel jutte dulce de lechest:
nami-nami
not quite nigella
David Lebovitz

Kondenspiima tegemisest kirjutas hiljuti Ragne oma blogis ja ajas sellega paljudele isu peale. Ka mulle. proovisin järgi. Võtsin 1 liitri piima, 300 g suhkrut ja 1 tl vanillisuhkrut. Kuumutasin keemiseni ja keetsin päris tasakesi tund ja 15 minutit. Oletasin et keetma peab ilma kaaneta, nii et nii siis keetsingi. Segasin üsna tihti. Tunni aja pealt hakkas nagu paksenemist lubama ja peale kippus tekkima selline vahune kile või ma ei tea, mis asi. Seepärast segasin viimase 15 minutit üsna vahetpidamata. Lõpuks otsustasin, et nüüd on valmis. Segu polnud küll nii paks kui poekondenspiim, kuid kartsin ülekeetmist ja pealegi pidi piim külmkapis paksemaks minema. Üldiselt jäin tulemusega hästi rahule, kuid maius sai niiiii magus, et korraga üle ühe lusikatäie ei saa süüa ja seegi pole teab mis mõnu.

Üks lihtne soolane küpsetis kartulite, sibula ja juustuga, Good Foodist.

Mina panin sinna sisse:
u 600 g kartulit
kaks mugulsibulat
80 g tavalist juustu ja 150 g parmesani moodi juustu, sest mul lihtsalt olid need juustud olemas
väike sorts 35% rõõska koort (tundus, et äkki jääb ilma kuivaks)

tahtsin veel panna ka tsipake rosmariini ja tüümiani (värskeid), aga kuidagi läks meelest..

500 g lehttainast (mul sattus mingi väga pärmitainane lehttainas seekord, täitsa teistmoodi oli)
1 muna

Keeda kartulid ja suru kergelt puruks. Prae sibul enam vähem pehmeks, aga ära väga pruunista. Lisa purustatud kartulitele. Osa juustust riivi juurde, osa tükelda. Lisa soola, pipart, rõõsk koor, maitsetaimed. Sega segamini.
Kuumuta ahi 200 kraadini.
Rulli tainas piklikuks tükiks, umbes ahjuplaadi pikkuseks ja laiuseks. Kata küpsetusplaat küpsetuspaberiga ja tõsta tainas sinna peale. Tõsta täidis pikliku hunnikuna tainale ja tõsta külgedelt tainas üle täidis ja kinnita kuidagi :) Mina lõikasin ära ka otsad, kuna need jäid üle panni serva rippuma. Klopi muna lahti ja pintselda pirukas üle ning küpseta 30 minutit.
Maitses eriti hästi jahtunult ja ka järgmisel päeval.

Kikerherned kartuli ja spinatiga

Jäi ühes Good Foodis silma selline kikerherneroog. Ükspäev hakkasin tegema, aga selgus, et kikerherned olid otsas. Tartust õnnestus hankida kuivatatud kikerherneid ja hommikul tuli uskumatul kombel meelde need vette pehmenema panna. Kui rooga tegema hakkasin avastasin, et tegelikult on tegemist põhimõtteliselt selle meie lemmiku kikerhernesupi tahkema, kooreta versiooniga. Natuke naljakas siis tundus selle tegemine, kuid muidugi oli väga maitsev ja laps sõi ja kiitis. Seda juhtub ikka väga harva.
Pannile läks niisiis:

6 keskmist kartulit
veidi õli
1 sibul
2 küüslauguküünt
1 kasin teelusikatäis jahvatatud koriandrit ja sama palju ka jahvatatud vürtskööment
pool tl kurkumit
1 purk kikerherneid või kuivatatud kikerherneid, leotatult ja keedetult (kui keedad kikerherneid nt kerges puljongis, hoia see alles ja lisa hiljem roale)
3 spl tomatipüreed
külmutatud spinatit

1. Koori kartulid ja lõika kuubikuteks. Keeda soolaga maitsestatud vees enam vähem pehmeks (selleks kulus üsna vähe aega).
2. Haki kartulite keemise ajal sibul ja küüslauk ning hauta õlis pehmemaks. Lisa maitseained, sega läbi, lisa kikerherned ja veidi (50-100ml) vett või kikerhernekeeduvedelikku. Lisa tomatipüree. Kuumuta läbi.
3. Lisa spinat (kui on külmutatud, siis lase spinatil sulada). Kõige viimasena lisa kartulid ja kuumuta veel läbi. Lisa maitse järgi soola või pipart.

Pasta türgi ubade ja sidrunimaitselise koorekastmega

Pole mingi uudis tegelikult, et sidrun ja pasta sobivad hästi kokku, aga ometi unustan selle alati ära ja siis kui jälle teen miskit olen üllatunud, et oi, kui suurepärane. Ühte eriti lihtsat sidruniga pastat olen teinud Jamie Oliveri retsepti järgi ja sinna läkski vist ainult sidrun, oliiviõli, seedermänniseemned ja parmesan. (aa, valetasin! olen teinud kahte, seda Jamie oma ja seda Nigella oma).
Seekord tegin veidi tihedamat kastet retsepti põhjal, mille leidsin ajakirjast Cook vegetarian! (juuli 2009). Natuke ühtteist muutsin koostisainetes ja kogustes, aga mitte ka palju.

Pasta türgi ubade ja sidrunimaitselise koorekastmega
kolmele

pastat (kasutasin spagette, ajakirjas soovitati pappardellet, ilmselt oleks hea ka linguine vms)
25 g magedat võid
2 küüslauguküünt
300 ml 35% rõõska koort (lahjemat ei maksa panna, muidu läheb tükki)
hakitud värskeid maitsetaimi, nt tüümiani, rosmariini ja salveid (mul oli ainult rosmariin ja panin seda u 1 spl. 2 spl oleks isegi mõnusam, originaalretseptis oli 4 spl, see läheks päris ürdiseks, aga maitse asi)
1 sidruni riivitud koor ja pigistatud mahl
80 g riivitud Parmesani või muud sarnast juustu
värskelt purustatud musta pipart
300 g türgi ube

1. Pane pasta jaoks vesi keema ja lisa ka soola. Keeda pasta. Kuna minul said potid otsa, keetsin ka oad koos pastaga. Kuna pasta keetmiseks läks 7 minutit ja ubade jaoks veidi vähem, lisasin oad siis kui pasta oli 2 minutit keenud. Pärast kurnasin koos sõelal ja lisasin kastmele. Kui soovid, võid oad muidugi ka eraldi keeta, aga ausalt öeldes ei näegi selleks põhjust.
2. Haki küüslauk peeneks. Kuumuta pannis või, lisa hakitud küüslauk ja kuumuta keskmisel kuumusel, kuni küüslauk hakkab mõnusasti lõhnama ja või kergelt vahutama. Ära küüslauku pruunista, jälgi hoolega.
3. Lisa rõõsk koor ja kuumuta peaaegu keemiseni, lisa maitsetaimed, sidrunikoor ja -mahl. Lisa Parmesan ja sega kergelt läbi. Lisa veidi pipart, vajadusel soola ja kuumuta veel veidi madalal kuumusel.
4. Lisa kurnatud pasta ja oad kastmele ja sega läbi ning serveeri kohe.

Shpeherd´s pie - köögiviljad kartulipudrukatte all

Siin võib kasutada igasuguseid köögivilju ja ka muud püreed kui kartuli oma. Mul on kusagil retsept ka näiteks juurselleripüreega Shpeherd´s pie kohta, aga pole ise teinud. Ühesõnaga, see retsept on rohkem nagu suunanäitaja kui range õpetus.
Minu kogusest tuli neli korralikku portsu, tegin nendes Hispaania vormides, nagu pildiltki näha on. Aga olen teinud ka ühes suures vormis.

See on Briti kartulinõukogu retsept :) Pärit BBC Food lehelt: http://www.bbc.co.uk/food/recipes/database/vegetariansheperdspi_2477.shtml

Kartulipüree jaoks:
u 10 keskmist kartulit (retseptis oli 700 g öeldud)
piima (150ml) (mina panin nii palju kui tundus vajalik)
veidi tugevamat juustu

Köögiviljade jaoks
1 spl taimeõli
1 sibul
1 küüslauguküüs
1 sellerivars
1 porrulauk
1 porgand
1 purk ube, nt punaseid aedube või oasegu
1 400 gr purk purustatud tomateid või tomatipüreed
paar noatäit võid, kui soovid
1 tl (kuivatatud) maitsetaimi
soola ja pipart

1. Pane ahi sooja, 180 kraadi peale.
2. Koori kartulid, lõika väiksemaks (neljaks nt) ja keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks.
3. Kui kartulid keevad, haki sibul, küüslauk, seller, porrulauk ja porgand ning prae neid 10 minutit pannil, keskmisel kuumusel.
4. Lisa oad, tomatid või tomatipüree, maitsetaimed ja vajadusel veidi vett. Maitsesta ja keeda tasakesi 5 minutit.
5. Kui kartulid on valmis, vala vesi ära kuumuta piim (teen sageli ka nii, et valan piima kartulitele peale ja kuumutan siis kergelt veel pliidil). Vala kuum piim kartulitele, lisa võitükid (kui kasutad) ja suru püreeks. Maitsesta, lisa juust ja sega läbi.
6. Tõsta köögiviljasegu vormi või vormidesse. Tõsta peale kartulipüree, silu ühtlaseks ja küpseta ahjus 20 minutit või kuni püree on pealt kuldpruun ja alt näib köögiviljasegu kergelt mullitavat.

Juba teist korda järjest lisan siia ainult lingi. Tegin Ragne leiutatud riisihelbekooki, mille võiks nimetada ka apelsinimaitseliseks kahepudrukoogiks. Nii et ideaalne hommikusöök ning minu kodus juba teistkordne külaline. Küll ainult minu enda soovil, rohkem siin erilisi fänne polnud.

Niisiis otse Ragne blogist: apelsinimaiguline kaerahelberiisikook.

Kohupiimamuffinid kookose ja vaarikatega

Võrratud küpsetised. Klišee mõnes mõttes, kohupiim ja kookos ja vaarikad, nii läbinähtav. Aga paganama maitsev. Olen teinud juba päris mitu korda. Ühe korra muffinipanni puudmisel ka lihtsalt 24 cm koogivormi.
Retsept siin:
http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=8940

Koorene kartulikarri

See on üks päris põnev kartuliroog, mille valmistamisega peab natuke vaeva nägema. Sõime lihtsalt niisama, mulle sobis.

Kartulikarri on pärit Camellia Panjabi raamatust 50 great curries of India ja ilmus minu meelest hiljuti ka eesti keeles. Väga hea ja põhjalik raamat, olen sealt muidugi karrisid proovinud ja täitsa hästi on õnnestunud. Paraku on enamik karriretsepte jube pikad :) nii et nende kirja panemine võtab aega.

500 g kartuleid

1/4 tl kurkumit

1 tl soola

veerandi laimi mahl

400 ml täisrasvast jogurtit

150 ml 15% rõõska koort

1 1/2 spl peeneks hakitud ingverit

4 küüslauguküünt

1 tl soola

1/4 tl jahvatatud kardemoni

1 tl suhkrut

2 tl võid

3 spl riivitud Cheddarit (paningi Cheddarit, aga mõni muu kõva juust oleks ka ok)

1/2 tassi (u 100 ml ) hakitud sibulat

1. Koori kartulid ja lõika u 1,5 cm paksusteks viiludeks. Keeda koos kurkumi, soola ja laimimahlaga 3 minutit, vala vesi ära ja külm vesi peale, et kartulid jahtuksid. Torka kartulitesse kahvliga väiksed augud.

2. Valmista marinaad: sega potis jogurt läbi, lisa rõõsk koor, ingver, küüslauk ja sool. Vala kartulid marinaadi ja lase vähemalt 15 minutit seista.

3. Tõsta pott tulele, lisa kardemonipulber, suhkur, või, juust ja hakitud sibul. Sega, lisa 300 ml vett ja kuumuta tasase keemiseni.

4. Kuumuta väga tasasel kuumusel, kuni kartulid on pehmed (u 5-7 minutit või kauem :)

Banaanivaht

Lisaks linnulihale ja suppidele on Shaun Hill kirjutanud ka marjade-puuviljade osa Cook´s Bookis. Katsetasin banaanivahtu ja mulle meeldis hästi. Eriti ei tarretunud, jäi üsna kreemjas, mis oligi täitsa meeldiv.

BANAANIVAHT (u 4-6le)

250 küpseid banaane
1 sidruni mahl
1 apelsini mahl
125 gr suhkrut
1 spl vett
3 želatiinilehte (leota 10 min vees, pigista kuivaks) või -pulbrit
360 ml 35% rõõska koort

1. Koori banaanid ja ja lõika tükkideks. Püreesta kannmikseris koos sidruni- ja apelsinimahla ja suhkruga.
2. Sega želatiinilehed soojendatud veega. Kui želatiin on täielikult lahustunud, sega banaanipüree hulka. Vahusta koor kergeks vahuks ja lisa õrnalt segades banaanipüreele. Tõsta vaht magusoidukaussidesse ja hoia külmkapis, kuni vaht on tahenenud.

Ananassikreem

Alustan ananassikreemist, mida tegin kunagi selle nami-nami retsepti järgi, kuid viimati lihtsalt vahukoorest, kohupiimakreemist ja konservananassist. Ühesõnaga, vaja lähebki:

pakk vahukoort
pakk kohupiimakreemi
1 ananassikonserv (tükeldatud ananassid ehk)

Vahusta vahukoor, sega juurde kohupiimakreem, pisut suhkrut ja ananassitükid.

Esimest korda tegin seda värskest ananassist, mõtlesin, et olen jube tore ja tervislik. Paraku muutis ananass kreemi üsna kiirelt väljakannatamatult mõruks. Konservananassiga jääb mõnus värske magustoit.

Maisimannakook

Ei ole leidnud veel kedagi, kes jagaks minuga entusiasmi ja armastust maisimannast tehtud koogi vastu, kuigi ei suuda ka mõista, miks. Minu meelest imehea kook.

Retsept on pärit Oma Maitsest (jaan/veebr 2006), Egiptuse kööki tutvustavast jutust.

Basbusa - maisimannakook

125 gr võid
2 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2 muna
4 dl maisimannat
1 dl mannat
1 tl küpsetuspulbrit
1/2 tl soodat
2 dl maitsestamata jogurtit (või nt keefirit)
poolitatud mandleid (nagu pildid näha, mul ei olnud)

Siirup (OM-is olid kogused kolm korda suuremad, aga ma ei tea, kuhu see siirup kõik mahtuma peaks. Tegin vähem ja siin siis minu kogused. Kuigi... praegu vaatan, et panin vahekordadega pisut puusse.. Lisan siis mõlemad kogused, saate ise valda :)
1 dl suhkrut (5 dl)
1,5 dl vett (3,5 dl)
1 spl sidrunimahla (1 spl)

1. Pane ahi sooja, 180 kraadini. Vahusta või, suhkur ja vanillisuhkur heledaks vahuks. Lisa ükshaaval munad ja sega muudkui edasi.
2. Sõleu mannad, küpsetuspulber ja sooda muna-suhkru-või juurde. Sega ja lisa ka jogurt või keefir.
3. Vala tainas koogivormi ja silu siledaks. Minul oli u 16x25 keraamiline vorm. Silu siledaks ja kui mandleid ei lisa küpseta kohe u 25-35 minutit, nii et kook oleks peals ilus kuldne. Kui tahad panna koogile ka mandlid, küpseta kõigepealt 15 minutit, aseta koogile mandlipoolikud ja küpseta siis lõpuni.
4. Koogi küpsemise ajal valmista siirup. Pane vesi ja suhkur potti ja kuumuta keskmisel kuumusel keemiseni. Kui suhkur on lahustunud lisa sidrunimahl ja keeda hoogsalt u 15-20 minutit, ja jahuta siirup kohe külmaveevannis (no nii et paned kausi külma vett täis ja tõstad siirupipoti kaussi).
5. Määri siirup koogile ja lõika kook tükkideks.

Ja ütlen veel korra, et mulle see kook hullult maitseb :) (just sõingi kaks tükki veel hommikuks, nii et kaks jäi ka lõunasöögiks...mmmm.:)

See pilt on eelmisest korrast, kui tegin vist mitmest retseptist kokku, mõlemad retseptid on laual lahti ja kook, nagu näha, tuli tsipa õhem tookord:

Halwa

Kohtumine ammuse armsa sõbraga ehk kunagi mu jaoks tuntud kui halava. Viimati sain seda Lauteri tänava taimetoidurestorani lemmik-magustoitu vist... jessas...ma ei tea, millal :) Vist ühe korra umbes 15 aasta jooksul olen seda teinud, aga meeles oli halava kui toit, mille valmistamisel tuleb umbes miljon asja korraga teha, millest pooled võivad kergesti kõrbema minna või üle keeda. Nii see natuke on ka, kuigi kokkuvõttes polnud nagu hullu midagi ja täitsa võib ette võtta. Kunagi kirja pandud kogust vähendasin poole võrra, aga ikka jätkub vist umbes 10le inimesel siinsest portsust. Noh, ja kõige lõpuks kõige tähtsam - see magustoit on kõige otsesem kaloripomm, mida ma tean.

10 portsu

 300 g suhkrut 700 ml piima 200 g võid 225 g mannat veidi pähkleid ja rosinaid (kasutasin maapähkleid ja nii heledaid kui tumedaid rosinaid, kokku u 150 ml) Pane suhkru potti sulama. Mina kasutasin suhkru jaoks väikest teflonpotti ja suurem oleks parem. Väikses potis võtis suhkru sulamine aega u 10 minutit. Kuumuta teises potis piim. Samal ajal, kui suhkur sulas ja piim kuumenes, panin suurde sügavasse panni sulama või, nii et nii siis võikski teha. Kui või on sulanud, lisa manna ja sega ja kuumuta. Vahepeal on suhkur ilmselt sulanud ja piim kuum, nii et need võiks manna kuumutamise vahepeal kokku valada. Ma ei tea, kas on vahet, aga retseptis (kunagi jutu käigus kirja pandud) oli mul kirjas, et vala piim suhkru juurde, mina valasin suhkru piima juurde ja segu läks päris pööraseks, hakkas vahutama ja pritsima. Tasapisi niristades sain asja siiski joonde. Lõpuks vala suhkruga segatud piim mannale, lisa pähklid ja rosinad ja kuumuta veel veidi, et manna oleks ikka pehme ja ongi valmis.

Aprikoosimuffinid

The Cook´s Bookis olid sellised huvitavad muffinid, et pidin järele proovima. Tulid suured ja rasked (aga rasked mitte selles mõttes et mitte-õhulised, vaid rasked ja õulised üheaegselt või ma ei teagi, hommikusöögiks ei jaksanudki igatahes tervet muffinit ära süüa) ja täitsa maitsvad. Mahlasust ehk oleks võinud rohkem olla, aga tegelt olid päris tiptop muffinid. Usun, et teen veel mõnikord (lisaks äkki mingi aprikoosimoosi või?)

APRIKOOSIMUFFINID

12 muffinit (oli öeldud, et 10, aga noh ladusin kuhjaga täis need vormid ja ikka tuli 12)

250 g kuivatatud aprikoose
100 ml värsket apelsinimahla
375 g tugevat nisujahu (paningi siis 550, aga ei saagi aru, miks, järgmine kord proovin 405-ga)
4 tl küpsetuspulbrit
125 g võid, kuubikutena, pehmenenult
125 g suhkrut
2 suurt muna, kokku 110 gr, kergelt lahti klopitult (omega3 tervislik häämuna oligi täpselt nii raske)
250 g maitsestamata jogurtit
1 apelsini riivitud koor

1. Haki aprikoosid ja jäta vähemalt 3 tunniks apelsinimahla ligunema.
2. Kuumuta ahi 200 kraadini. Määri 12 auguga muffinivorm võiga.
3. Sega suures kausis või, suhkur ja näpuotsatäis soola õhuliseks seguks. Lisa munad kolmes jaos, nii et iga eelnev ports oleks enne järgmise lisamist korralikult segunenud. Kui segu peaks tükiliseks muutuma, lisa veidi jahu. Lisa jogurt, apelsinikoor ja sega kergelt segamini.
4. Sõelu tasakesi juurde jahu ja küpsetuspulber. Sega vaid nii palju, et jahu oleks segunenud, üle segades muutub tainas õhulise asemel raskeks. Tõsta tainas muffinivormidesse, julgelt võib väikse kuhjaga neid panna, ei kerkinud meeletul kombel.
5.Tõsta ahju väike tops veega (algretseptis oli, et 10 muffinivormi lao täis ja kahte vala veidi vett, aga mul said kõik täis, nii et lisasin vee eraldi), et tuleks veidi auru. Alanda ahju temperatuur 180 kraadini ja küpseta muffineid 25 minutit, kuni muffinid on korralikult kerkinud ja kuldsed.
6. Torka tikk muffinisse. Välja võttes peab tikk olema täiesti puhas ja kuiv.
7. Võta muffinid ahjust välja ja aseta koos vormiga 5 minutiks niiskele rätikule. Nii tulevad muffinid kergemini vormist välja. Parimad samal päeval.

* Määri muffinivorm võiga ja tõstke siis veidikeseks sügavkülma. See aitab muffineid hiljem paremini vormist kätte saada - tegin nii, muffinid tulid tõepoolest probleemideta vormist välja.

Kaerahelbeküpsised valge šokolaadiga

Need on lapse lemmik-küpsised. Esimene kord tuli neid tehes pannitäis õhukest küpsist, teist korda läks paremini ja kolmandal korral teadsin täpselt, kui palju võid läheb ja küpsised tulid täpset nagu peab. Retsepti leidsin Smitten Kitchen blogist. Ja samamoodi neid tegingi, nagu seal retseptis kirjas, ainult soolahelveste lisamisel ei näe vajadust. Kogused on pisut mugandatud, aga toimisid.

200 ml nisujahu

kolmveerand tl küpsetuspulbrit

veerand tl söögisoodat

veerand tl soola

175 gr võid, veidi pehmelt

200 ml suhkrut

50 ml pruuni suhkrut, veidi kokku pressitult

1 suur muna

1 tl vanillisuhkrut

500 ml jämedaid kaerahelbeid

100 gr valget šokolaadi, hakitult

1. Kuumuta ahi 180 kraadini. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga.

2. Sega kokku jahu, küpsetuspulber, sooda ja sool.

3. Sega või ja suhkur heledaks . Lisa muna, sega hästi. Sega juurde vanillisuhkur, lisa ka jahusegu, sega hästi läbi. Lisa ka kaerahelbed ja šokolaadiktükid.

4. Vormi tainast umbes pinksipalli suurused pallikesed, umbes suure kuhjaga spl-täis tainast. Aseta üsna suurte vahedega ahjuplaadile (9-12 tk plaadile), suru veidi lamedamaks ja küpseta ahjus 13 minutit.

Õhukesed ahjukartulid ja lõhe

Oli kiire, aga millegipärast pidid olema ahjukartulid. Niisiis koorisin kartulid juba varem ära ja jätsin külma vette. Pärast lõikasin õhukesteks viiludeks, ladusin ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpsetasin ahjus. Kõigile meeldis, isegi lapsele (tutvustasin neid tšipsidena).

Juurde sõime lõhet, mille retsepti leidsin nami-namist.

Lõika kala suuremateks, u ampsusuurusteks tükkideks, või kaheampsusuurusteks.. Seejärel marinaad: 100 ml valget veini, 50 ml sojakastet, 4 spl suhkrut, 4 spl õli, veidi soola. Keeda poole vähemaks.
Prae ettevalmistatud lõhetükid u 3 min jooksul mõlemalt poolt kergelt kuld-pruunikaks. Määri marinaad lõhetükkidele või tõsta kala nt ahjuvormi ja vala marinaadiga üle (nagu mina tegin). Lase veidike seista või ära lase seista ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 5 minutit.

Lõhe jäi väga pehme ja mahlane ja kergelt magus. Teen kindlasti veel.

Pilt ei tulnud ilus, kiiruga igaks juhuks tegin, aga esialgu jätan ta ettekujutuse andmiseks siia. Kui parema teen panen uue.

Hilinenud postitus - piparkoogi-kohupiimamagustoit

Väga maitsev magustoit siit blogist. Rosinad on head minu jaoks ainult banaanikeeksis, nii et jätsin rosinad panemata ja veidi brändit lisasin vahukoorele. Sellest aastaks on piparkoogiasjad ilmselt tehtud, aga ennast juba teades, on kindlam see retsept kohe (ehk siis kuu aega hiljem) kirja panna. Muidu ju pärast kadunud..

200 g piparkooke ja nende immutamiseks u 1 dl kohvi

400 ml vahukoort

400 ml kohupiimapastat

veidi suhkrut ja veidi brändit.

Vahusta vahukoor ja sega kohupiima, suhkru ja brändiga. Purusta piparkoogid väiksemaks ja lao üks kiht kõige alla, vala kohvi peale. Tõstka lusikaga peale kiht kohupiimasegu, siis jälle kiht piparkooke jne.

Shaun Hill The Cook´s Book-is:

Linnu juurde tehtud täidist võib küpsetada kahte moodi: suruda täidis linnu rinnanaha alla, nagu on tehtud allpool oleva vesikressi-aprikoosi täidisega, või pakkida täidis fooliumisse ja asetada vähemalt 20 viimaseks minutiks küpseva linnu juurde, nagu lihatäidis allpool. Täidise asetamine linnu sisse ei ole väga hea variant, kuna kuum õhk jõuab täidiseni alles siis, kui lind on juba päris küps.
/ -- /
Kui soovite täidise küpsetada linnu sees, siis on parem teha nii, et surute täidise kaela juurest naha alla, mitte sisemisse õõnsusse. Linnu sisse pandud täidis ei saa piisavalt palju kuumust ega anna seetõttu linnu tekstuurile ega maitsele oluliselt juurde, kuid naha alla topitud täidis küpseb korralikult, kaitseb liha liigse kuumuse eest, ja aitab tänu rasvainele säilitada ka linnuliha mahlasuse

Kõrvitsa-kondenspiimakook

Magusast sai esimeseks pääsukeseks nami-nami foorumist leitud ja algselt kõrvitsapüree purgi pealt saadud kondenspiima-kõrvitsakook, sest oli lihtne valmistada ja kondenspiim... teate isegi ju :)

Kahjuks mulle eriti ei maitsenud. Polnud muidugi otseselt halb, aga minu jaoks oli liiga pehme ja kuidagi... no ei istunud selline tekstuur ja maitse mõttes oleks tahtnud midagi hapukat või teravat juurde. Võib-olla oli ka mu püree liiga vedel ja öö otsa marliga kaetud sõelal nõrgumine aitaks asja parandada.

Kõrvitsa-kondenspiimakook

Koogipõhjaks, 24 cm vormi jaoks, kasutasin

95 gr toasooja võid

25 ml toasooja piima

pisut soola ja suhkrut

pool munakollast

125 gr jahu

Sega kõigepealt või pehmeks, lisa piim, suhkur ja sool. Sega, siis lisa munakollane ja lõpuks jahu ja sega kiirelt kokku ja tõstka külmkappi paariks tunniks seisma. Võta kapist välja, ära enam sõtku, rulli lahti ja tõsta koogivormi.

Täidiseks

400 gr kõrvitsapüreed

400 gr kondenspiima

2 muna

nelki, kaneeli, muskaatpähklit - kokku umbes supilusikatäis, muskaati vaid pisut, eks

Sega kokku, vala vormile ja küpseta kõigepealt 225 kraadi juures 15 minutit ja siis 175 kraadi juures 40 minutit.

Kõrvits

Alustuseks kõrvitsast.

Kõrvitsapüree, mida saab kasutada igasuguste kookide ja jookide ja ma ei tea veel mille tegemiseks:

Lõika kõrvits pooleks ja siis veel pooleks. Aseta, lõikepool allapoole, küpsetusplaadile ja pane ahju. Küpseta 200 kraadi juures, kuni koor on krimpsus ja sisu pehme. Võta kõrvits ahjust välja ja lase jahtuda. Tõmba koor ära ja pane sisu köögikombaini ning püreesta. Kui vaja jäta püree marliga kaetud sõelale nõrguma. Vedelikku tuleb sealt päris korralikult. Minul tekkis ühest kõrvitsaveerandist terve ahjupannitäis vett, aga see kõrvits oli ka pärast küpsemist täitsa lössis. Teine oli veidi vähem aega ahjus, selle tõstsin pärast püreestamist portsu kaupa natukeseks sõelale ja siis kaussi, sai ka veidi vett välja.

Tegin kõrvitsajooki, kuhu läks

vahukoort

piima

õunamahla

banaani

kaneeli, nelki, muskaati (panin tegelt sutsu piparkoogimaitseainet :)

mõned suured lusikatäied kõrvitsapüreed

Minu meelest tuli hea jook. Laps ütles, et fuih. Täiesti arusaamatu, maitses nagu korralik jäätisekokteil.

Kõrvitsasuppi tegin ka, aga mitte püreest vaid tervest kõrvitsast.