Ja korra veel küpsisevahetusest :)

Ja mõne sõnaga küpsisevahetusest ka. Sain palju uusi küpsiseid katsetada ja maitsta ja mulle väga meeldis. Kuigi vahepeal läksid paljud küpsised untsu ka. Siis sain teada, et minu võimas küpsiseraamat ei olegi nii võimas ja kahtlustan, et retseptid ei ole kõik päris töötavad. Kolmandaks sain teada, kuidas toimivad pakisaatmisautomaadid. Arvasin, et kui viin oma pakid Solarise automaati ja saaja tuleb järele sinnasamasse, siis on jube tore. Selgus aga, et pakk võetakse sealt välja, viiakse lattu, registreeritakse ja viiakse järgmisel päeval tagasi. Nii et ühe paki toimetasin ise kohale ja oli väga meeldiv :)
Nii palju asju sain siis teada.

www.roosamanna.ee
ühed maitsvad pehmed ja just nii magusad küpsised, et saaks oma magusavajaduse rahuldatud ja hommikul veresuhkru kenasti tasemele :)

n2ljarotid.blogspot.com
kaneeliga küpsised, kui tahaks midagi lihtsamat, mitte väga magusat ega keerukat, aga kosutavat ja südamesooja

Aitäh ja magusaid jõule kõigile küpsisevahetajatele ja teistele ka!

Sidrunikreemiga küpsised

Neid küpsiseid tehes meenus mulle, miks ma küpsisevahetuses osalesin - küpsiseid teha on nii mõnus! :) Neid polnud tõesti väga raske teha. Aga tegelikult tegin ühed veel, mis järjekordselt ei õnnestunud ja mis läksid otsejoones prügikasti. Kahtlustan, et mu massiivsel Cookie Bookil on kogustega probleeme, võid on mitmel korral saanud liiga palju isegi siis, kui olen jahu juurde pannud, sest on tundunud, et nii peaks.

Hapuka südamega magusad küpsised

175 g võid, toatemperatuuril
150 g suhkrut
1 sidruni riivitud koor
1 apelsini riivitud koor
2 munakollast
50 g mandlijahu (mina uhmerdasin mandlihelbeid)
225 g jahu (pärast esimese portsu küpsetamist märkasin, et oli "self-rising flour", lisasin siis järgmisele portsule ka küpsetuspulbrit, aga minu meelest polnud üldse vajalik)
sidrunivõiet (kuna tegemisõpetust juures polnud, kasutasin poest ostetud sidrunivõiet)
mandlihelbeid peale riputamiseks

1. Sega või ja suhkur heledaks ja õhuliseks. Sega hulka ka apelsini ja sidruni koor. Lisa munakollased ja mandlijahu ning sega korralikult läbi.
2. Kuumuta ahi 160 kraadini, kata küpsetusplaat küpsetuspaberiga.
3. Vormi tainast väiksed pallid ja tõsta küpsetusplaadile, suru madalaks ja pöidlaga auk keskele. Tõsta augu sisse lusikaga sidrunivõiet ja tõmba augu servad veidi kokku. Puista peale veidi mandlihelbeid ja küpseta umbes 20 minutit, kuni küpsised on pealt kuldsed.

Küpsistest ka :)

Osalen Küpsisevahetuses, st saadan küpsiseid kolmele toidublogijale ja saan ise küpsiseid vastu. Ja sellega seoses on mul mingi küpsiseneedus või rambipalavik või mina ei tea. Täitsa kurvaks teeb vahepeal.

Aga ühesõnaga, olen viimasel ajal ajaviiteks päris palju küpsiseid teinud, katsetuseks. Lemmikküpsised jäid kohe valikust välja, sest kord kui ma neid veidi maad transportisin, olid nad algosadeks tagasi läinud ja meenutasid rohkem müslit, kui üldse midagi.
Täidisega küpsised tundusd postitamiseks head ja lisaks maitsvad ja huvitavad. Kõigepealt proovisin moonitäidisega ja kui nüüd tagantjärele mõelda, siis need õnnestusidki kõige paremini, tainas oli täiesti töödeldav ja ei jäänud ka liiga paks.



Vastupidiselt järgmistele kuivatud puuviljadega täidetud "ravioolidele". Need olid muretainast ja tainas jäigi liiga mure :) ja paks. Minu meelest ei olnud mõnus süüa. Pilti ei hakanud ka tegema, midagi ilusat neid polnud

Vahepeal ostsin üsna juhuslikult küpsisepressi, mida olin ammu tahtnud ja mis oli Kiika köökis 13 euro asemel 8. Ja tegin lihtsalt šokolaadiküpsiseid.


Uskumatu, esimene pannitäis ebaõnnestus 100 protsendiliselt. Miks ma alles nüüd, retsepti ma ei tea mitmendat korda uuesti lugedes, märkasin, et 250 grammist šokolaadist läks küpsiste SISSE vaid 115 grammi ja ülejäänusse oli need lõpuks vaja kasta? Algul mõtlesin loobuda, aga õnneks kogusin end kiirelt ja parandasin tainast - lisasin päris palju jahu ja kohvi ja pärast tulid igati viksid ja minu meelest päris maitsvad küpsised.


Täna siis mõtlesin, et teen saatmiseks ühed varem proovitud - toorjuustutainaga padjakesed kuivatatud puuviljade ja šokolaadiga. Oijah, nende vormimine oli ikka ääretult keeruline, sest tainas kleepus nii mis jaksas. Kuidagi siiski õnnestus. Jäid päris magusad (meeldivad tegelikult), aga üldse mitte kenad.


Algul otsustasin, et pakin nad ära ja panen siiski teele. Tegin ühe küpsiseraamatu õpetuse järgi karbi ja puha. Kuid siis hakkas mulle ikkagi tunduma, et nii näotuid küpsiseid ei saa saata. Vist pean loobuma täidisega küpsistest ja teen ühed apelsini-sidrunitörtsuga valged küpsised. KUI õnnestuvad.

Läätse jms pikk poiss

Naljakaid pätsikesi ja kotletikesi olen teinud viimasel ajal, nüüd siis suisa pikka poissi. Ja umbes neljast retseptist kokku :) Mulle meeldis, loodan veel mõnda konkreetset retsepti katsetada tegelikult. Aga praegu tuli teotahe üsna ootamatult ja tegin sellest, mida kodus oli. Sest pidin lihtsalt härjal sarvist haarama, kuna olen juba aastaid mõelnud sellist asja proovida, aga just pole pealehakkamist olnud.

Läätse jms pikk poiss

Kogusega on nii, et mul tuli kahe väikse keeksivormi jagu.

u 200 g punaseid läätsi
1 sibul 1 sellerivars 1 spl karripulbrit või nagu mul kombeks maitseainesegu nimega ras el hanout, sest see pole ikka veel otsa saanud :)
1 tl jahvatatud koriandrit 2 porgandit 1 muna 1 kuivanud saiaviil
juustu? mul oli pisut parmesanilaaste, panin need sisse, aga aru polnud midagi saada minu arust
kuivatatud aprikoose (mulle tundus, et sobis, panin u 7 tk)
veidi purustatud pähkleid (oleks rohkem tahtnud, aga ei olnud lihtsalt)


Täitsa õnnestus, kui teha nii:
1. Kõigepealt pane läätsed ligunema ja ahi sooja (180 kraadi).
2.Tükelda sibul ja sellerivars ja prae kergelt võis ja õlis (kasutan neid viimasel ajal koos, tundub mõistlik), lisa maitseained ja kuumuta veel läbi ning tõsta pann pliidilt.
3.Riivi porgand (ühe retsepti järgi oli see vaja ka läbi praadida, tegin ka seda, aga pigem ei peaks praadima minu arust) - näiteks üks jämedalt ja üks peenelt, siis jääb porganditükke ka ja peenelt riivitu aitab pätsi koos hoida.
4. Sega kokku sibul ja seller ja porgand. Klopi muna lahti ja sega ka juurde, soola-pipart ka. Pudista hulka kuivanud saiaviil ja sega juurde purustatud pähklid.
5. Kata keeksivorm küpsetuspaberiga ja tõsta segu keeksivormi. Aseta peale ka tükk küpsetuspaberit. Mulle tundus kahtlane, et läätsed selles segus valmis saaks, nii et valasin juurde ka pisut vett ja siis küpsetamise ajal ka korra. Ja et kindlam oleks panin ahju veel ühe panni veega :) Ma ei tea, kas see kõik oli vajalik, aga mulle tundus, et on :) Küpseta 180 kraadi juures umbes tund või veidi kauem.

Lase jahtuda, mida jahtunum on, seda kergem on lõigata. Pilti tegin külmast pätsist, siis jäi eriti viisakas :) Eile sõin soojalt, siis pudises rohkem.

Kõrvale võiks olla mingi mõnus kaste küll. Ma proovisin magusa-vürtsika kastmega (tavaline poest ostetud Hiina kaste või mis nad ongi) ja tundus, et magus sobiks. Äkki mingi vedelam sibulamoos vms oleks siis ideaalne.

Munakotletid :)

Ostsin ajakirja Cook Vegetarian ja tegin samal päeval sealt väga veidrate koostisainetega pätsikesi. Tükk aega ei julgenud maitstagi ja olin väga üllatunud, et nii head olid :)

Munakotletid :) (egg fritters)
12 tk

2 kõvemat saiaviilu (kasutasin täisteraröstsaia)
2-3 spl hakitud koriandrilehti (või peterselli, nagu mul, sest koriandrit ei olnud)
1 peeneks hakitud roheline tšilli, kui just lapsele ei plaani anda, aga mina andsin, nii et tšillit ei pannud
1 cm jupp värsket ingverijuurt, samuti hakitult
1 tl apteegitilli seemneid (need lisasid väga mõnusat maitset)
1/2 tl soola
1 keskmine muna (toorelt)
4 suurt keedetud muna
1 spl maisitärklist (või oli see maisijahu, üsna tüütu neil vahet teha, mina kasutasin tärklist igatahes)
õli praadimiseks

Muidugi on kõige mugavam valmistada tainas köögikombainis, et muudkui lisad asju ja ongi segu valmis. Aga kuna mul kombaini pole, kirjutan nii nagu mina tegin.

1. Lõika saiaviiludel servad ära ja pudista kaussi. Kui sai on liiga pehme, võib seda pisut ahjus röstida. Peaks saama sellise mõnusa peenikese saiapudi. Lisa hakitud koriander või petersell, tšilli, ingver, apteegitilli seemned (hakkisin need ka enne lisamist, sest mul polnud ju kombaini) ja muna ja sega veel hoolega. Suru keedetud muna kahvliga pudiks ja lisa ka saiasegule. Kuna mulle tundus, et see segu pole päris õige, jätkasin segamist noaga, sedasi et rahmeldasin noaga kausiseina suunas ja see töötaski! Sain päris mõnusa ühtlase taina.

2. Vormi tainast väiksemad sorti ümarad pätsikesed. Ja veereta neid natuke tärklises/jahus. Liigne jahu pühi taldrikule tagasi.

3. Ajakirjas oli öeldud, et võiks praadida õlis, aga kuna õlist vabanemine on alati nii keeruline, siis praadisin pannil, aga panin siiski üsna palju õli. Niisiis, kuumuta õli keskmiselt kuumaks ja tõsta pätsikesed küpsema. Keera vahepeal ringi ja tõsta siis köögipaberiga kaetud taldrikule. Ilus oleks serveerida mingil rohelisel salatil, kus on ka kurgikuubikuid ja mõned õhukesed punase sibula kettad. Serveerimise kohta öeldi veel, et serveerida lemmikchutney'ga. Mul oli siia juurde pakkuda veel praetud juustu ja eriti mõnusa täidisega ahjukartuleid, mille retsepti lisamist ma samuti pildi puudumisel kogu aeg edasi lükkan. Aga need ahjukartulid on väga head, nii et ehk ikka jõuavad siia ka. Seniks link: http://www.bbcgoodfood.com/recipes/1759659/bonfire-night-baked-potatoes

Lisan ka oma pätsikeste pildi, et võiks aimu saada, millised nad välja näevad. Aga pildi pärast peab kohe ka vabandama. Tegin jälle õhtul ja mul pole siin valgust üldse :(

Ingverimahl

Joon just lihtsat ingveriteed meega, ei ole ühtki tõbe tulemas, lihtsalt jahe hakkas. Aga kui peaks olemine tõbiseks minema nüüd nende miinuskraadidega, siis meenus mulle hiljuti just vestluse käigus veel üks maagiliste omadustega ravijook: ingverimahl: pigista riivitud ingverist mahla välja ja joo ära. Tunne on võimas. Nagu näha :)

Riisi-spinatikoogid

Mulle tundus ühel päeval et vajan tervisenädalat :) Pold midagi otseselt häda, aga kuidagi oli tunne, et kere vajab erilist tervislikkust. See mõte ära ei kadunud, nii et ostsin endale Aive Luigela Tervise kokaraamatu. Oma meelehärmiks (või tegelikult vist suureks rõõmuks) avastasin, et sööngi kogu aeg selliseid toite.
Aga eks seal uusi retsepte ja ideid ikka oli ja tegin näiteks riisi-spinatikooke. Oli päris huvitav retsept ja tulemusega jäin rahule ja teised sööjad jäid ka rahule. Asendasin tavalise nisujahu täisterajahuga ja panin seda ka hu
lga rohkem kui retseptis öeldud oli. Kogused näisidki seal olevat kuidagi orientiiriks, et kuhu kanti peaks sihtima. Ja juhised pole ka teab mis üksikasjalikud. Aga sain hakkama :) Ise ei suuda koguseid klaasides väljendada nii et tulevad milliliitrid jms. Ja paksem tainas oli mul, mitte ülepannikoogi, nagu retseptis oli. Aa, ja sibula lisasin ka omaalgatuslikult :)

Riisi-spinatikoogid

u 350 ml riisihelbeid
5 dl piima
2-5 spl täistera nisujahu (nii palju, et segu vedel ei jääks)
3 muna
soola ja musta pipart
1 väiksem sibulu 200 g külmutatud spinatit (ilmselt, sest mul oli 400 grammine pakk ja minu arust läks enam vähem pool) (algses retseptis oli 2 peotäit kupatatud spinatit)

Sega riisihelbed piima ja jahuga. Klopi munad kergelt lahti ja lisa piima-riisihelveste segule. Maitsesta soola ja pipraga.
Haki sibul üsna peenelt ja kuumuta pannil keskmisel kuumusel klaasjaks (mitte pruuniks). Kui spinatit enne sulama ei võtnud, siis võib spinati sibulaga koos veidikeseks pannil sooja panna. Lisa sibula-spinatisegu tainale ja sega hästi läbi. Kuumuta pann, vala pisut õli peale ja tõsta tainas pätsikestena praadima.

Viirpuu marjad niisama söömiseks :)

Käisin maal ja pakuti maitsta viirpuu marju. Olid väga toredad, kibuvitsa maitsega, aga vähem seemneid ja karvu.

Üks videolink hoopiski

Otsisin netist muid asju ja sattusin seda terevisiooni kokandusosa vaatama, küll oli armas!
http://retseptid.err.ee/Supid/c2d97b76-bc44-43b1-a048-00fe0deea243 Roman Zaštšerinski valmistab peedikonsomeed.

Pärmitainapirukad köögiviljakarri moodi täidisega

See siin on nüüd rohkem nagu mustand, mitte korralik blogiartikkel ja pigem nagu enda tarbeks, aga kui keegi saab inspiratsiooni, siis on ju väga tore. Sest tahaks proovida veel ühte pärmitaina varianti (kui need üldse saavad erinevad olla) ja siis muidugi pilti ka teha. Aga panen olemasoleva kirja, sest nagu kogemused ütlevad, kui kirja ei pane, siis hiljem on kõik peast haihtunud.
Pirukad on põhimõtteliselt nagu pärmitaina samosad. Ja küpsetatud ahjus, mitte rasvas. Olid väga maitsvad. Laps mul ka sõi paar tükki (väga ootamatu käitumine tegelikult) ja need on toredad pirukad ka selles mõttes, et nagu väike toiduports taina sees. Et võtad kodust karri kaasa mitte plastmasstopsis vaid pärmitainas. Mõnusad toekad pirukad. Oeh, ja nüüd ajasin endale isu peale, et mine või homme Elevandist läbi, et üks ports nende hõrgutavaid samosasid osta...

Tegin pärmitaina 3 dl piimast, 14 g pärmist ja 7 dl nisujahust. Lisaks siis ka veidi sulatatud võid, suhkrut ja soola.

Sellise tainakoguse juurde tegin täidise, kuhu läks kaks tõeliselt suurt kartulit, kolm üsna suurt porgandit ja samuti suur peotäis külmutatud herneid. Lisaks veel pool sibulat, väiksem teelusikatäis jahvatatud vürtskööment, koriandrit, veidi kurkumit. Ja lihtsalt et jäi näppu üks ras el hanout maitseainesegu, panin seda ka. No ja soola veel ja vett ka.

Šokolaadi-juustukook

Alles ma kirjutasin ühest juustukoogikõrvalhüppest. Nüüd siis veel. SEE on üks luksuslik, väga pidulik ja ERITI maitsev juustukook. Tõepoolest tapvalt hea.
Tellisin endale Amazonist ühe šokolaadi teemalise kokaraamatu, lapse Sim Animalile lisaks :) Luscious Chocolate Desserts, autoriks Lori Longbotham. Raamat ise on jälle natuke imelik, nagu netist tellides ikka juhtub - retseptid on kuidagi mitmele leheküljele paigutatud ja kõigil pilte ka pole. Aga loomulikult püüan raamatut ikka täie raha eest kasutada :)
Muidu täitsa tavaline juustukook, just selline nagu mulle meeldib. Aga lisaks on siin ohtralt šokolaadi ja minu hing ihkas ka tšillit, nii et seda siis ka. Kogused muutsin ka veidi eestipärasemaks, ja põhja pidi panema mingeid šokolaadivahvleid, aga ma ei kujuta ette, mis selle nimetuse taha peitub, nii et läksid ikka digestive küpsised ja šokolaadi ikka lisaks :)

Pööraselt suurepärane šokolaadi-juustukook

Põhi
200 g digestive küpsiseid küpsiseid
75 g šokolaadi
75 g võid

Purusta küpsised. Sulata või ja šokolaad. Või kui soovid, võib šokolaadi ka hakkida ja küpsiste ja või hulka segada. Ühesõnaga sega kõik kokku ja suru 26 cm koogivormi põhja. Vähemalt mina kasutasin 26 cm läbimõõduga vormi ja tuli paras kõrgus. Kuumuta ahi 180 kraadini ja küpseta põhja 8-10 minutit.

Täidis
350 g tumedat või peaaegu tumedat :) head šokolaadi (mul ikka see küpsetusšokolaad, mida meil poodides saada on, panin nii tumedat kui tavalist)
60 g võid
2 spl kakaopulbrit
3 x 180 g toorjuustu
200 g suhkrut
4 suurt muna
näpuotsatäis soola
200 g hapukoort
1 spl tšillihelbeid

Sulata šokolaad ja või veevannis. Lisa kakaopulber ja sega ühtlaseks. Tõsta šokolaadi segu kõrvale jahtuma.
Sega toorjuust ühtlaselt kreemjaks. Lisa ükshaaval, vahepeal hoolega segades, munad. Lisa sool ning seejärel šokolaadisegu ning sega ühtlaseks. Lisa hapukoor ja tšillihelbed ning sega jälle ühtlaseks. Vala täidis ettevaatlikult küpsisepõhjale. Küpsetamiseks oli retseptis nõutud veevanni ja tegin ka nii, loodan, et oli kasu. Mina ei julgenud oma lahtikäivat koogivormi päris vette panna, nii et katsin põhja ja küljed kõigepealt fooliumiga. Siis tõstsin koogi küpsetusplaadile, plaadiga ahju ning seejärel valasin nii palju kuuma vett kui tundus mõistlik, selles mõttes, et saaks pärast ahjuplaadi ahjust kätte ka. Küpseta nii endiselt 180 kraadi juures 45 minutit, kuni kook on keskelt veel õige pisut võbelev. Tõsta koogivorm veest välja, lase jahtuda ning tõsta kergelt (fooliumiga) kaetult külmkappi. Soovitatakse kapis hoida vähemalt 12 tundi, mul vist tuli u 6-7 ja oli ka juba väga maitsev.

Peedipätsikesed

Jätkan kohe eelmise nädala lahedate toitudega. Mul oli üks selline keskmiselt pirakas peet, üks muna ja veel nipet-näpet. Olin suvel restoranis Aed söönud maitsvaid peedikotlette, nii et see positiivne mälestus sundiski mind siis peeti riivima ja nii edasi. Kõik läks kuidagi iseenesest nii, et lõpuks katsetasin nelja maitsega peedipätsikesi. Sest ühest peedist saab väga palju riivitud peeti. Niisiis peedipätsikesed koosnesid riivitud peedist ja ühest munast, natuke panin ka riivsaia, aga ma ei tea, see vist ei andnud küll midagi juurde. Ja neli varianti olid:
1: purustatud kikerherneste ja tsipakese koriandriga - toredad, ainult et soola ja koriandrit oleks võinud rohkem panna.
2: täitsa niisama - maitsesid ka väga hästi kusjuures :)
3: mädarõikaga - kah okei, mul on üks pastakaste, kus on koos mädarõigas ja peet ja hapukoor, see on ikka väga hea kaste, see siis ajendaski proovima.
4: pestoga - no need olid ilmselt kõige paremad, pesto andis piisavalt maitset, aga peeti päris ära ka ei tapnud. Lõunasöögi juurde käis veel paneeritud kabatšokid ja peedipätsikeste juurde sobis imehästi must leib.

Porgandi-läätsesupp

Oli selline säästunädal ja tegin igasuguseid lahedaid toite siis :) Näiteks väga lihtsat ja eriti mõnusat püreestatud porgandi-läätsesuppi. Olen näinud igasuguseid ägedaid porgandi-läätsesupi retsepte, aga nüüd kui vaja oli ei leidnud ühtegi. Ega mul suurt midagi kodus polnud ka, nii et selle lihtsa supi sisse läks:

veidi võid ja õli
1 sibul
4-5 porgandit
paar peotäit läätsi - mul olid pruunikad läätsed, usun et punased oleksid veel mõnusamad.
jahvatatud koriandriseemneid
soola ja musta pipart
vett või puljongit - mul oli parematest päevadest alles veidi puljongikontsentraati, kasutasin selle ära

Koori sibul ja porgand ja haki mõlemad keskmise suurusega tükkideks. Kuumuta potis või ja õli ja prae sibulat veidi aega keskmisel kuumusel, nii et sibul kõrbema ei läheks. Lisa porgand ja prae veel pisut. Lisa koriander, sega läbi, vala vesi peale. Vett vähemalt nii palju, et kõik oleks ilusti kaetud, pärast siis saab vaadata, kas on vaja lisada, aga ilmselt on :) Punased läätsed keevad pehmeks päris ruttu, ehk mingi kümne minutiga. Prununidega läheb pisut kauem, nii et need siis võiks ka lisada põhimõtteliselt kohe, kui vedelik kuumaks on läinud. Lisa soola ja pipart ka. Kõik kõik on pehme, püreesta saumiksriga.

Šokolaadi-toorjuustukook kookoshelvestega

Võib öelda, et olen juustukoogi-purist - ei mingeid puuvilju, marju või muid lisandeid. Seni ainus kõrvalekalle on olnud piparkoogi-juustukook, mis mulle ka väga hästi meeldib ja domino-küpsistega juustukook. Veidral kombel tuli aga mõni päev tagasi isu ühe tõsisema kõrvalehüppe järele, täpselt ei teadnud, millise, aga midagi oli hädasti vaja. Õnneks on nami-nami kokandusportaalis juustukookidele lehekülgi pikk eraldi teema, ja seal ma siis ringi kolasin. Sõelale jäi šokolaadi ja kookoshelvestega juustukook, mille retsepti vaatasin siit: http://toidutegu.wordpress.com/2010/10/26/kookose-sokolaadi-juustukook/. Marju ja muud säärast endiselt sees ei ole, aga lisandid sellegipoolest. Oli tõesti hea. Need kookoshelbed muidugi, nagu juba mainisin, on tõeline klišee. Nad on nii ilmselged ja töötavad ja paraku ka kulunud. Tahaksin teha varsti veel ühe juustukoogi, üsna sarnase, aga kui hästi läheb siis veel (jaaaah?) parema.

Retsept niisiis:

küpsetades 24 cm läbimõõduga vormis
põhja jaoks:
200 g digestive küpsiseid
50 g tumedat (küpsetus)šokolaadi
50 g võid (vaatan praegu, et mu lingitud retsepis on 90 g, aga olen kindel, et panin 50)
50 g kookoshelbeid

(tegelikult mulle meenub, et kattepuru jäi mul kõvasti üle, aga küpsiste kogust täpselt ei järginud, panin pool pakki, nii et poolt pakki ei maksa päris panna 24 cm vormiga, isegi kui see ongi 200 grammi)

katte jaoks:
500 g toorjuustu
100 g suhkrut
3 muna
100 g hapukoort
75 g kookoshelbeid
200 g tumedat (küpsetus)šokolaadi
ja pisut väikesteks tükkideks hakitud šokolaadi,

Pane ahi 180 kraadi peale soojenema. Sulata põhja jaoks või. Purusta küpsised, haki šokolaad ja lisa küpsisepurule, vala juurde või ja sega hulka kookoshelbed. Määri vorm võiga või kata küpsetuspaberiga ja suru küpsisesegu vormi põhja.

Täidise jaoks sega kõigepealt toorjuust suhkruga. Klopi munad kergelt lahti ja lisa toorjuustusegule. Lisa ka hapukoor. Sulata šokolaad vesivannil ja lisa koos kookoshelvestega ülejäänud täidisele. Lõpuks lisa ka tükeldatud šokolaad. Need šokolaaditükid jäävad koogis väga mõnusad! Vala täidis koogivormi, küpsisepõhjale ja küpseta 50 minutit. Kook on parim muidugi järgmisel ja ülejärgmisel päeval :) Aga maitses hea ka vaid mõni tund jahtununa.

Baklažaani-saia-tomati küpsetised pesto ja juustuga

Ostsin hiljuti üle pika aja ühe kokaraamatu - the accidental vegetarian, autoriks Simon Rimmer. Poest ma poleks seda ostnud, sest retseptid on kohati võõrad ja keerukad ja pilte pole juures. Netist ostsin, sest seal eelvaates olid pildid küll. Retseptid on tegelikult muidugi huvitavad ka ja koogid on kõik päris pöörased (näiteks ühe kohta ütleb autor: "this pud is so sexy that if it was a girlfriend you wouldn´t take it home to meet your parents!").
Võtsin nüüd kätte ja katsetasin üht - Aubergine butty with pesto. Küpsetama pidi seda asja küpsetusrõngas, mida mul muidugi polnud, nii et tegin poole väiksemad asjad muffinivormides. Loomulikult jäi maitsev, koostisained juba olid sellised.

Vaja läheb
1 suurem baklažaan
õli
1 ciabatta
mõned küpsed tomatid (mul läks vist 4 väiksemat)
pestot (võimalusel värsket või isetehtud)
12 viilu mozzarella juustu
6 paksemat viilu kitsejuustu

Muidugi võib teha ka ühe juustuga ja tegelikult oli algses retseptis ainult mozzarella, aga kitsejuust kogus rohkem populaarsust ja tasub proovida

Ahi kuumuta 200 kraadini ja vaja läheb ka muffinipanni.

Lõika baklažaanid u 1 cm paksusteks viiludeks ja praeg pruunikaks. Mina lasen baklažaaniviiludel alati enne kergelt soolaga kaetult seista ja kuivatan siis köögipaberiga, aga ma ei tea, kas sel tegelikult ka mingit positiivset efekti on :) Peaks testima. Lõika ciabatta hästi õhukesteks viiludeks ("the thickness of a pound coin") ja tomat ka üsna õhukeselt.
Roa kokkupanekuks määrisin kõigepealt vormid muffinipannis oliiviõliga (või oli see või? vist ikka õli), siis surusin iga vormi põhja baklažaani, nii et põhi oleks kenasti kaetud. Baklažaani peale tomativiil, sellele veidi pestot, seejärel saiaviil ja mozzarella viil, ja pisut pipart ka ehk, ja siis edasi nii kuidas mahub või mõnus tundub. Kõige peale siis 6le kitsejuust ja 6le mozzarella. Küpseta ahjus u 15 minutit, nii et juust saab sulada ja kõik mõnusasti kokku küpseb.
Serveerimiseks tõstsin taldrikule kuhja rukolat ja selle peale kaks küpsetist.

Brita tort

Millest nüüd alustadagi... Äkki Britast, sest Brita on kõige kauem oodanud. Õigupoolest olen seda torti teinud kolm või neli korda selle suve jooksul. Peamiselt maasikatega, ühe korra vaarikatega. Ükskord lugesin retsepti valesti ja segasin jahu ja piima kokku ja lisasin siis või-muna-suhkrusegule. Päris imelik oli, aga kokkuvõttes see midagi ei muutnud. Viimati hüppasin retsepti lugedes üle lõigust, kus oli vaja beseekiht teha ja biskviidile valada. Kahtlustasin küll kooki ahjust välja võttes, et on kuidagi teistsugune, et seda besee osa nagu õieti pole, aga oletasin jällegi, et ju nii peab siis. Kui lõpuks aru sain, ei jäänud muud üle, kui teha beseekiht ja see eraldi küpsetada. Lõpuks jäi siis biskviit, kohupiimakreem, vaarikad, biskviit, kohupiimakreem ja besee. Suurepärane tort :)

Brita tordi retsepti soovitan vaadata nami-namist: http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=2982 Kasutasin seda retsepti nii maasikate kui vaarikatega tordi puhul.

Hiljem: Ja näib, et pean korra veel tegema seda torti, sest lõbusa õhtu käigus tehtud pildid on hämarad ja udused :)
Veel hiljem: Tegingi veel ühe Brita, emale sünnipäevaks, vaarikatega. Võib tõdeda, et neljandal korral õnnestus kõik täiuslikult. Või noh, mandlilaastud unustasin :) Aga ülejäänud oli kõik suurepärane. Ühe tüki võtsin pärast koju kaasa ja sellest tegin pilti ka :)

Ja veel hiljem (6.09.2013): Mu ema tegi Brita torti, milles kasutas biskviidiosa jaoks rukkijahu, sobis väga hästi, soovitan julgelt! Ka punased sõstrad sobisid sinna hästi.

Kohev kohupiimakook

Tõeliselt mõnusa hõrgu kattega kook, milles kasutasin tavalise kohupiima asemel ricottat ja algses retseptis öeldud apelsinimarmelaadi asemel aprikoosimoosi :) Tainaks oli küll lehttainas, nii nagu öeldud, kuid järgmine kord proovin kindlasti muretainaga. Võib-olla kohe söömiseks lehttainas sobib, aga hiljem läks kuidagi liiga nätskeks. Võib-olla kui tainas üliõhukeseks rullida, aga siis läheks seda pigem 200 kui 400 grammi.
Seega, retsept nami-namist (kuhu oli juurde kirjutatud: Retsept ilmus ajakirjas Eesti Naine (Mai 2003, Maire Suitsu) ja väikeste valikuvõimalustega.

Kohev kohupiimakook

Tainaks niisiis 400 g lehttainast või ports muretainast

Täidiseks 2 dl apelsinimarmelaadi või aprikoosimoosi või mis näib sobivat

Katteks:
250 g kohupiima, näiteks ricotta kohupiim jääb minu meelest eriti hõrk
1 dl suhkrut
4 muna
50 g sulatatud võid
2 sl tärklist (mina kasutasin maisitärklist, kartulioma võib ka olla)
1 spl vanillisuhkrut
40 g hakitud mandleid (mul jäi tegelikult ära)

Kuumuta ahi 225 kraadini. Kata 24 cm koogivormi põhi ja servad tainaga ja tõsta külmkappi.
Eralda 2 muna valged ja kollased. Sega kokku kohupiim, pool suhkrust, 2 munakollast ja 2 tervet muna, sulatatud või, tärklis, vanillisuhkur ja mandlid.
Vahusta munavalged ja ülejäänud suhkur tugevaks vahuks ning seda ettevaatlikult ülejäänud segu hulka, nii et õhk välja ei läheks ja segu kohev jääks.
Määri marmelaadi või moos tainapõhjale, vala kate ettevaatlikult peale ja tõsta ahju. Küpseta kõigepealt 225 kraadi juures 10 minutit, siis alanda kuumust ja küpseta 165-175 kraadi juures veel 40 minutit, nii et kook on pealt kuldne, kuid võbeleb veel keskelt õrnalt. Lase jahtuda.
Nami-namis soovitati süüa järgmisel päeval, mulle meeldis tegelikult ka soojalt väga. See kate oli kuidagi nii pehme ja vahuline.

Hommikusöök

Lugesin raamatust Prantslannad ei lähe paksuks ühest mõnusast hommikusöögist. Jutt selle juurde äratas uudishimu, nii et juba järgmisel päeval varusin vajalikud asjad ja valmistasin seda omale õhtusöögiks :) See on tõesti maitsev ja pakatab tervislikkusest. Vaja läheb, ühe portsu jaoks, pisut mugandatud versioonis:

maitsestamata jogurtit (kasutasin talujogurtit, kus sees vaid piim ja juuretis) (nõutakse minult koguseid, aga ma ei tea, retseptis oli öeldud 4-5 spl, aga minu jaoks oli seda vähe, nii et olen pannud umbes sellise koguse, mida süüa tahan)
(kodujuust (kah turult) -seda tegelikult retseptis ei olnud, oli kirjas, et võib kasutada jogurti asemel, kuid hoiatati naatriumisisalduse eest, ma ei oska kommenteerida, miks. Aga mina panin nii jogurtit kui kodujuustu ja minu meelest oli nii väga hea)
1 tl mett
1 tl linaseemneõli
1 tl sidrunist pigistatud mahla
neljaviljahelbeid, või mingeid muid helbeid
Kreeka pähkleid või muid pähkleid :), hakitult, ja mina lisasin ka pisut üht seemnesegu, mida mul kodus oli.

Sega kokku kõigepealt kodujuust ja jogurt. Seejärel ükshaaval juurde mesi, linaõli ja sidrunimahl. Lõpuks helbed ja hakitud pähklid.

Köögiviljad ahjuvormis koos tatraga

Mul oli (on siiani tegelikult) mõnusaid värskeid peete ja porgandeid ja kartuleid ja kabatšokki ja aedube ja veel imeliselt lõhnavaid tomateid - vot sellist nämmat kraami. Tahtsin neist teha igasuguseid asju, lõpuks panin peedi, kartulid,porgandid ja kabatšoki koos ahju, midagi lisasin maitseks ka. Vahepeal proovisin, kas on küps. Ei olnud. Mõtlesin, et tahaks mingit teravilja hulkam näiteks riisi... või siis hoopis kinoat. Äkitselt taipasin, et siia sobiks midagi tumedamat, haarasin tatra, lisasin seda ühe kuhjaga peotäie, natuke veel vett ja soola, segasin läbi ja tõstsin poti uuesti ahju. Mulle meeldis see toit väga. No tegelikult mitte midagi revolutsioonilist või tapvalt hõrku, aga väga mõnus sellegipoolest. (Muidugi jäi mage, aga sojakaste sobis maitsestamiseks väga hästi.) (Ja minu meelest oleks tatart võinud vabalt ka rohkem olla).

Kabatšokipätsikesed

Kabatšokk ei anna armu - kui on tema aeg, siis teda ikka on. Eks ma siis olen teinud pastat ja natuke panin püreesupi sisse ja siis niisama olen ka praadinud. Cook with Jamie raamatust jäid silma ka ühed sellised hõredamad kabatšokipätsikesed. Lisan siia enda koguste ja muudatustega retsepti. Võib veel öelda, et praadida oli neid paras tüütus, serveerimisest rääkimata, nii et seda osa peaks veel täiendama, aga väga maitsvad olid need sellegipoolest.

1 suur või kaks väiksemat kabatšokki (no ma ei teagi täpselt tegelikult selle koguse kohta, aga all pildil on näha palju seda hakitult tuli)
2 väiksemat sorti muna, kollane ja valge eraldi
supilusikatäis jahu
valget pipart
pisut päris teravat magusat tšillikastet, kuigi võib proovida ju ka värske hakitud tšilliga, nagu Jamie algses retseptis oli
suurem peotäis riivitud juustu
veidi hakitud maitsetaimi


Lõika kabatšokk pikuti neljaks, nii et saab pehme keskosa maha lõigata. Haki kabatšokk päris peenteks tikkudeks (minu meelest peaks neist ka pisut vett välja meelitama, aga päris kindel ma ka pole. asi selles, et mul seisis segu üle tunni ja läks päris vesiseks, nii et pigistasin vett välja enne praadimist, kaotades nii ka osa lisatud munast, enne kokku segamist oleks parem olnud seda vett välja tõmmata, ilmselt soola ja pigistamise või tupsutamise teel). Lisa munakollane, jahu, pipar ja tšilli(kaste), riivitud juust, maitsetaimed ja sega segamini. Vahusta munavalge näpuotsatäie soolaga tugevaks vahuks ja lisa ettevaatlikult kabatšokisegule. Prae pannil väikeste õhukeste portsude kaupa. Mul oli nii, et kui pannilt ära tõstsin, olid pätsid üsna vedelad, aga juust tahenes jahtudes natuke. Söö soojalt, jahtudes ei ole pätsid enam nii head.

Hommikuks kohvi asemel

Veel jookidest. Tänane hommik oli igati sobilik aeg maitsta ühe sõbra soovitusel ostetud nö kohvijooki, mis pole tegelikult muidugi mingi kohv. Purgi peale on kirjutatud Chicory, sees on sigurijuurest valmistatud... ekstrakt, ma oletan. Siin on siguri kohta üks põhjalikum artikkel, kes tahab lugeda. Põhiheadus seisvat sigurijuure rohkes inuliini sisalduses.
Maitses küll ja miks mitte vahelduseks hoopis seda juua.


Ikka aeg-ajalt joon seda, näiteks kui tundub, et süda lööb hommikul liiga kiiresti ja kohv ei tundu kutsuv, aga tegelikult ju tahaks ikka. Maitse on joogil mõnus, ei tohi vaid liiga kanget teha. Mõõdukast (mitte ülevoolavast) teelusikatäiest sellise südametega kruusi jaoks piisab täiesti.

Jääkohv

Et nami-namis kokatakse koos värskendavate suviste jookide teemal (kooskokkamine #38), sain inspiratsiooni ja otsesed, loomulikult imelihtsad juhised Kätrini blogist.

Jääkohvi jaoks läheb vaja niisiis:
ühepalju vett ja piima
tassi kohta u 1 spl lahustuvat kohvi
maitse järgi suhkrut (kasutasin pruuni)
jääkuubikuid

Kõik asjad tuleb šeikeris või muus nõus kokku loksutada - "raputa kuis jaksad" oli Kätrini poolt päris tabavalt öeldud :) Mina proovisin esimest korda mingis välismaajäätisekarbis :s, teist korda ka mingis jaburas kohas ja kolmandat korda purgis. Purk oli kõige mõistlikum :) Kohe pärast raputamist on jook mõnusalt vahune, pärast vajub rahulikuks.
Olen üldiselt täpsete retseptide fänn, aga seda jooki peab ikkagi ise tuunima. Mul sai esimesel korral absoluutselt liiga kange, nii et lisasin piima ja suhkrut pärast raputamist juurde.

Peedirisoto

On on piinlik, miks ei ole. Isegi maasikaaeg on läbi ja mul ripuvad siin rabarbrikoogid. Aga kui kedagi veel peaksid siinsed jutud huvitama, siis kinnitan, varsti läheb kõik paremaks ja ilusamaks ja igatpidi.
Muidu maasikatest tegin kolmel korral Brita torti, aga mis nüüd enam sellest. (Ei olnud keeruline muideks! Jälle.)

Täna tegin ilma suurema kärata peedirisotot. Mu viimane peedirisoto kogemus jäi Nop-i ja see oli hirmus.
Aga nüüd tegin ise ja jube maitsev oli. Põhiretsept on juba meelde jäänud, nii et üsna lihtne teha. Isegi kass sõi, muideks.


PEEDIRISOTO

1 sibul, hakitult
võiks olla ka sellerivars, aga mul polnud. see siis ka hakkida, kui on
1 küüslauguküüs, hakitult
õli
võid
valget veini (ehk mingi 50-80 ml?)
risotoriisi
kuuma puljongit või vett, u pool liitrit kuni 0,75 l
1 peet, eelistatavalt ahjus küpsetatud ja ristkülikuteks tükeldatud, kuid kui on kiire ja peet pole valmis küpsetatud, siis ajab koorega keetmine ka asja ära
suur peotäis riivitud parmesani
pisut kaneeli (minu meelest täiendab kaneeli peedi maitset väga meeldival moel),
musta pipart ja soola, kui vaja

Kuumuta pann, lisa sorts oliiviõli ja u supilusikatäis võid. Prae sibul keskmisel kuumusel klaasjaks, ära pruunista. Lisa küüslauk, riis. Kuumuta veidi, lisa vein, sega ja lase aurustuda. Nüüd hakka lisama vähehaaval puljongit või vett. Mul ei olnud puljongit ja päris tavalist vett ei tahtnud ka panna, nii et tegin sellise maitseainetega kuuma vee :) Kuna tegin risotot pannil, lisasin u kulbitäie vedelikku korraga, et kõik ikka kaetud saaks ja riis kinni ei jääks ja kõrbema ei läheks. Edasi tavaline risoto tegevuskäik - lisa puljongit ja sega, kuni vedelik on kadunud, lisa jälle vedelikku ja sega jälle. Ja nii seni (peaks minema u 20 minutit), kuni riis on hammustades selline tugev, aga mitte enam kõva või selline toores ja vedelikku kokkuvõttes eriti pole, on selline mõnusalt kreemjas segu, mitte vedel, aga kindlasti mitte ka kuiv. Lisa ahjus küpsetatud või keedetud peet, pisut kaneeli, musta pipart. Kuumuta veidi ning lisa siis tükk võid ja riivitud parmesan, sega läbi, tõsta tulelt ja mõnus kreemjas risoto peakski valmis olema.

Selle aasta rabarbrikoogid

Rabarbrikook aastast 2008 :)


Peab kokku võtma tehtud rabarbrikoogid järgmiste aastate jaoks, enne kui kõik ununeb (ja tundub, et miskit ongi juba meelest läinud:(
1. Nami-nami kaudu Juci blogist: http://jucjaco.blogspot.com/2011/05/koige-parem-rabarberikook-labi-aegade.html oli tõesti väga väga hea ja meeldivalt hõrk. Selle aasta lemmik.

2. Juba varem tehtud, üleeelmise aasta lemmik, ei, selgub mu blogist, et lausa 2008 lemmik, mille kohta leidsin sealt blogist isegi pildi üles :) Retsept: https://nami-nami.ee/retsept/2181/rabarbrikook_tosca

3. Meelde tuli! Tegin rabarbrikooki martsipaniga. Õnnestus sedasi enam vähem, midagi nagu oleks võinud... või kuidagi... või äkki vähem martsipani või.. Aga samas oli ikka päris hea :) http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=4959

4. Ja viimati üks plaadikook, sest tahtsin palju kooki teha. Aga mina ei tea, kas panin ise mööda või midagi seal juhtus, igatahes üsna kummine kook jäi. Äkki sai tärklist palju? Retsept pärit ikka nami-namist: http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=4959

Nõutakse mul siin ka rabarbrimuffineid, mida olen kunagi teinud, aga pole vormi. Peaks siiski kuidagi ette võtma :) Laps ütles ka, et tee siis keeksivormis.. Eks peab tegema: http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=3089

Hiinapärased kapsarullid

Pildil kapsarullid enne kastmega kohtumist.

Leidsin need hiinapärased kapsarullid tastestpotting.com-i kaudu ühest sellisest blogist: http://www.choosy-beggars.com/index.php/2009/07/21/sweet-and-sour-chinese-cabbage-rolls/, kuigi kui järele mõelda, siis tegin ikka palju asju täitsa teistmoodi :)

Selle nö originaalretsepti leiab üleeelmise rea lingist, siia kirjutan enda variandi.

Kapsarullid

Rullide jaoks

1 hiina kapsa pea (see sirgete roheliste lehtega, mitte kräsuliste valgetega, kuigi ilmselt sobib ka mõni muu kapsas)

tassitäis riisi (kasutasin basmatit, see jäi imeline, aga usun, et ka tavaline pikateraline sobib siia täitsa hästi, pigem basmatit nii rohkete maitsetega toidus ei raatsiks kasutada, aga muud pold)

1 sibul

šampinjone, ehk u 10 tk

paar kuivatatud shiitake seent, leotatult (eks võib ka ära jätta, kui kodus parajasti lahtist pakki pole, aga neil on nii mõnusalt tugev ja hiinapärane maitse, et isegi paar seent annavad minu meelest palju juurde)

pisut ingverijuurt

paar küünt küüslauku

Kastme jaoks

Ütleme nii, et kastme tegin ikka üsna huupi. Paar asja asendasin teadlikult, aga austrikastme asemel valasin täitsa kogemata sisse teriyaki kastme ja tol hetkel tegelt austrikastet polnud ka :)

Kastmesse panin hulga väiksemad kogused asju ja mul jäi kastet ikka kõvasti üle.

Niisiis oli midagi umbes sellist.:

u 6-9 spl sojakastet

3 kerge kuhjaga spl pruuni suhkrut

ka u 6-9 spl riisiäädikat

mõned sortsud nt teriyaki kastet või äkki hoopis austrikastet nagu algses retseptis :)

väike sorts kalakastet (see pruun kaste, mida müüakse väikses pudelis, nimeks fish sauce)

nt u 100 ml punast veini, kuigi mul seal retseptis oli mirinit või ehk kuiva portveini

2 spl maisitärklist

300 ml vett või miskit puljongit, kui juhtub olema

(hakkasin mõtlema, et kas panin ka paar tilka seeamiõli, aga no ei mäleta enam)

Mina tegin nii, et kõigepealt keetsin riisi, siis kapsalehed, siis täidis ja lõpuks kaste. No ja lõpuks kõik kokku ka.

Võta kapsas lehtedeks, lase vesi potis keema ja keeda lehti 2-3 kaupa u 2 minutit. Võta välja, lase külma veega üle - no seda vist ei pea tegema, aga mulle tundus vajalik - ja tõsta kuhugi nõrguma või raputa lihtsalt vesi pealt ära ja pane taldrikule ootele.

Täidis. Kui riis veel keedetud pole, siis keeda riis. Haki sibul, prae pannil keskmisel kuumusel. Lõika samal ajal šampinjonid ja shiitake seened viiludeks, lisa sibulale ja prae mõnusasti, mitte väga kõrgel kuumusel. Haki ingverijuurejupp peeneks, küüslauk ka ja prae veel pisut. Lisa riis ja veidi soola ka ning kuumuta veel kõik koos läbi. Kui tundub valmis, tõsta pliidilt või keera kuumus kinni ja jäta veidikeseks kõrvale.

Kaste. Pane kõik ained potti, välja arvatud tärklis ja vesi või puljong. Kuumuta kastmeasju, kuni suhkur on sulanud. Samal ajal sega omavahel vesi ja tärklis. Kui kaste on tasakesi keema läinud, vala tärklisega vesi aeglaselt juurde ja sega vispliga kõik see aeg. Kuumuta segades edasi, kuni kaste on pisut paksenenud. Mina kuumutasin u 10 minutit ja väga palju paksemaks ei läinud, aga sellest polnud üldse midagi, ka üsna vedel kaste jäi suurepärane.

Nüüd tee kapsarullid. Või enne pane ahi ka sooja: 180 kraadi peale. Tõsta kapsa alumisse osasse paras ports täidist ja rulli kokku nii hästi kui oskad. Tõsta rullid piisavalt suurde ahjuvormi, nii et rullid oleksid lähestikku, kuid et kastmele ka ruumi jääks. Vala kaste peale, kata vorm fooliumiga ja tõsta ahju.

Küpseta kõigepealt 15 minutit, siis võta korra ahjust välja ja tõsta rullidele lusikaga kastet peale ning küpseta edasi ilma fooliumita (mul läks tegelikult täpselt vastupidi ja oli ka täitsa ok, aga arvan siiski, et nii oleks mõistlikum), 30-40 minutit.

Me sõime neid täita niisama, ilma mingite lisanditeta. Maitsesid imeliselt!

Kuid siiski. Juhtusin valmistama täna ühe eriti lihtsa toidu, või sellise pooltoidu :)
Praadisin keedetud jasmiiniriisi (aga oleks võinud olla ka basmati või lihtsalt pikateraline), küüslaugu, muna ja külmutatud spinatiga. Maitseks oli mul ras el hanout (koriander, vürstköömen, kurkum, cayenne jms). Oleks vabalt võinud olla ka nt garam masala vms. Jube hea oli. Endalegi ootamatult. Kuidagi seda küüslauku oli aimata ja ras el hanout ja spinat olid kõik koos nii head...

Oeh, teate, ma ei ole siiski nõus ilma ilusate piltideta retsepte üles kirjutama. Nii et kuni mul fotokat pole, siis ainult hädakorral miskit ehk. Ja ausalt öeldes ei tundu ka eriti tõenäoline, et ma kunagi endale fotoka ostan...

Aga siiski veel, ilma pildita, mu viimaste päevade lemmiksöök on olnud Alpenrose ´i maitsestamata jogurt (jah, ja vaid Alpenrose, sest see on täpselt vastupidine kreemjale, selline mõnusalt klombune või ma-ei-tea-milline) banaani ja meega. Isu selle järele tuli vist mingit sorit Pavlovi refleksi vms tõttu, sest sel ajal olen mitmel aastal käinud Prantsusmaal mägedes ja seal söönud hommikuks creme fraiche´i (andestage ülekomade puudumine) moosi või meega ja see on lihtsalt imehea olnud.

Viigimarjakook

Alandasin natuke oma kriitikameelt fotode suhtes. Ja väljas on valgem ka. Nii et võib küpsetada ja pildistada ja muud säärast.
Ja noh, kõike kokkuvõttes tänu sellele, et end ka üldse veidi paremini tunnen. Ja siis söön kooki ja tunnen end veel paremini :)

Siin niisiis kook mu lemmikkoogiraamatust Magustoidud (autorit vist pole sel raamatul). Väga väga mõnus talvine kook. Põhi jääb väga mure, natuke üldse küpsise moodi, moosiküpsis.



Viigimarja-kaneelikook

125 g pehmet võid
55 g pehmet pruuni suhkrut (kokkusurutult u pool klaasi)
1 tl jahvatatud kaneeli
185 g tavalist jahu
375 g kuivatatud viigimarju
1 kaneelikoor
125 g peensuhkrut

Soojenda ahi 180 kraadini. Valmista tainas. Sega või pruun suhkur ja kaneel pehmeks, seejärel lisa segades jahu. Suru tainas ühtlase kihina koogivormi põhja ja küpseta 25 minutit. Lase jahtuda.
Nüüd koogi pealmine osa. Pane potti viigimarjad, kaneelikoor, suhkur ja 375 ml vett, sega läbi ja kuumuta keemiseni. Alanda kuumust ja keeda u 20 minutit, kuni viigimarjad on pehmed. Muideks mul juhtus olema vähem viigimarju, kuid leidsin kodust kuivatatud ploome, nii et panin neid, sobisid kenasti. Kui viigimarjad on pehmed, võta kaneel välja ja püreesta segu.
Vala segu küpsetatud tainale ja küpseta veel 10 minutit, kuni kate on tahenenud. Lase jahtuda ja lõika siis ruutudeks või mingisugusteks teistsugusteks tükkideks :)

Muretainas

Kuna eelmise postituse retseptis oli vaja lihtsalt muretainast, siis peab siin kusagil olema ka muretaina retsept. Ma ei suuda seda kunagi peast teha, alati vaatan mingit retsepti. Vahepea,l kui palju soolaseid pirukaid tegin, siis kasutasin küll korduvalt sama retsepti, ja jäi meelde. Aga kui jääb paus, hakkaks nagu esimest korda tegema. Siin siis mõned variandid, kui jälle esimest korda teen, või kui keegi teine vajab.

Üks täitsa tavaline muretainas, 375 g , raamatust Magustoidud :)

250 g jahu

125 g väikesteks tükikesteks hakitud külma võid

2-3 spl jäävett

Sõelu jahu kaussi, lisa hakitud või ja segage sõrmeotste abil segamini, kuni segu meenutab saiapuru. Lisa pisut vett, sega veel. Kui tainas kokku ei hakka, lisa veel pisut vett. Tainas tuleb kokku segada kiiresti ja väga palju ei maksa sõtkuda. Kui tainas on valmis, vormi palliks kokku, kata kilega ja tõsta vähemalt 30 minutiks külmkappi.

Kui on vaja magusat tainast, lisa pärast jahu ja või kokku sõrmitsemist 2 spl suhkrut.

Magus muretainas, 500 g, raamatust Suur kokaraamat

180 g toasooja võid

näpuotsatäis soola

1 väike munakollane

1 tl suhkrut

50 ml toasooja piima

250 g jahu

1. Sega võitükid kausis pehmeks. Lisa sool ja munakollane. Teises kausis sega suhkur ja piim ning vala peene nirena või hulka.

2. Sega puulusika abil kokku.

3. Tõsta tainas jahusele pinnale ja sõtku hästi kokku.

4.Vormi tainas palliks, pakki kilesse ja tõsta vähemalt 2 tunniks külmkappi.

Juustuga rikastatud soolane pirukatainas, retsept on pärit nami-namist

100 gr võid

200 ml jahu

50 gr riivitud juustu

pisut pisut vett

Sega või, jahu ja juust näppudega puruseks. Lisa vähehaaval vett, kuni tainas kokku hakkab. Kusjuures mõnikord on selle tainaga nii, et hakkab hästi kokku juba enne vee lisamist, siis ei olegi vett vaja minu meelest.

Martsipanikook

Talvel, eriti pärast jõule, on sageli sedasi, et ei tea, mis kooki teha. Midagi hooajalist nagu eriti pole ja jõulutoite praegu enam ei tee ja...Ja ausalt öeldes ma polnudki enne eelmist laupäeva juba üle kuu aja eriti midagi küpsetanud. No lihtsalt ei tulnud ühtegi ideed, mida teha. Kuni nägin siin neid ilusaid hõrke mandlisaiu ja siis inspireeris üks viigimarjakook...

Hooajalised asjad siiski on, kui järele mõelda - kuivatatud puuviljad, martsipan, halvaa... šokolaad võiks kah olla. Neist esimesed kaks ongi mulle nüüd näppu jäänud viimastel päevadel. Mõned päevad tagasi siis suurepärane viigimarjakook (mis meenutas rohkem küpsist) ja eile väga maitsev martsipanikook. Esimesena viimasest :)

Mina võtsin retsepti Pille kokaraamatust, aga muidugi on see ka siin olemas: http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=9408 Maasikaid mul peale polnud panna, aga kook oli ka ilma nendeta suurepärane. Algul paistis ka hirmuäratavalt rasvane, aga hiljem ei saanudki aru :) Olin laisk ja ostsin muretaina, aga peab ikka ise tegema. Järgmine kord teen ise.

Martsipanikook

Põhjaks niisiis muretainas (u 350 g). Suru tainas koogivormi ja tõsta täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Katteks

300 g martsipani

250 g võid

2 suurt muna

Kõik katte ained peavad olema toatemperatuuril, muidu need lihtsalt ei segune. Sega kõigepealt või ja martsipan. Seejärel lisa segades munad. Võta põhi külmkapist välja, vala martsipanikate peale ja tõsta 175 kraadini soojendatud ahju küpsema. Kook on valmis 35-40 minuti pärast, kui pealispind on kuldpruun. Võta kook ahjust välja ja lase korralikult jahtuda. Soojalt ei saagi seda eriti lõigata, vajub laiali. Vähemalt minul vajus.