See siin on nüüd rohkem nagu mustand, mitte korralik blogiartikkel ja pigem nagu enda tarbeks, aga kui keegi saab inspiratsiooni, siis on ju väga tore. Sest tahaks proovida veel ühte pärmitaina varianti (kui need üldse saavad erinevad olla) ja siis muidugi pilti ka teha. Aga panen olemasoleva kirja, sest nagu kogemused ütlevad, kui kirja ei pane, siis hiljem on kõik peast haihtunud.
Pirukad on põhimõtteliselt nagu pärmitaina samosad. Ja küpsetatud ahjus, mitte rasvas. Olid väga maitsvad. Laps mul ka sõi paar tükki (väga ootamatu käitumine tegelikult) ja need on toredad pirukad ka selles mõttes, et nagu väike toiduports taina sees. Et võtad kodust karri kaasa mitte plastmasstopsis vaid pärmitainas. Mõnusad toekad pirukad. Oeh, ja nüüd ajasin endale isu peale, et mine või homme Elevandist läbi, et üks ports nende hõrgutavaid samosasid osta...
Tegin pärmitaina 3 dl piimast, 14 g pärmist ja 7 dl nisujahust. Lisaks siis ka veidi sulatatud võid, suhkrut ja soola.
Sellise tainakoguse juurde tegin täidise, kuhu läks kaks tõeliselt suurt kartulit, kolm üsna suurt porgandit ja samuti suur peotäis külmutatud herneid. Lisaks veel pool sibulat, väiksem teelusikatäis jahvatatud vürtskööment, koriandrit, veidi kurkumit. Ja lihtsalt et jäi näppu üks ras el hanout maitseainesegu, panin seda ka. No ja soola veel ja vett ka.
Alles ma kirjutasin ühest juustukoogikõrvalhüppest. Nüüd siis veel. SEE on üks luksuslik, väga pidulik ja ERITI maitsev juustukook. Tõepoolest tapvalt hea.
Tellisin endale Amazonist ühe šokolaadi teemalise kokaraamatu, lapse Sim Animalile lisaks :) Luscious Chocolate Desserts, autoriks Lori Longbotham. Raamat ise on jälle natuke imelik, nagu netist tellides ikka juhtub - retseptid on kuidagi mitmele leheküljele paigutatud ja kõigil pilte ka pole. Aga loomulikult püüan raamatut ikka täie raha eest kasutada :)
Muidu täitsa tavaline juustukook, just selline nagu mulle meeldib. Aga lisaks on siin ohtralt šokolaadi ja minu hing ihkas ka tšillit, nii et seda siis ka. Kogused muutsin ka veidi eestipärasemaks, ja põhja pidi panema mingeid šokolaadivahvleid, aga ma ei kujuta ette, mis selle nimetuse taha peitub, nii et läksid ikka digestive küpsised ja šokolaadi ikka lisaks :)
Pööraselt suurepärane šokolaadi-juustukook
Põhi
200 g digestive küpsiseid küpsiseid
75 g šokolaadi
75 g võid
Purusta küpsised. Sulata või ja šokolaad. Või kui soovid, võib šokolaadi ka hakkida ja küpsiste ja või hulka segada. Ühesõnaga sega kõik kokku ja suru 26 cm koogivormi põhja. Vähemalt mina kasutasin 26 cm läbimõõduga vormi ja tuli paras kõrgus. Kuumuta ahi 180 kraadini ja küpseta põhja 8-10 minutit.
Täidis
350 g tumedat või peaaegu tumedat :) head šokolaadi (mul ikka see küpsetusšokolaad, mida meil poodides saada on, panin nii tumedat kui tavalist)
60 g võid
2 spl kakaopulbrit
3 x 180 g toorjuustu
200 g suhkrut
4 suurt muna
näpuotsatäis soola
200 g hapukoort
1 spl tšillihelbeid
Sulata šokolaad ja või veevannis. Lisa kakaopulber ja sega ühtlaseks. Tõsta šokolaadi segu kõrvale jahtuma.
Sega toorjuust ühtlaselt kreemjaks. Lisa ükshaaval, vahepeal hoolega segades, munad. Lisa sool ning seejärel šokolaadisegu ning sega ühtlaseks. Lisa hapukoor ja tšillihelbed ning sega jälle ühtlaseks. Vala täidis ettevaatlikult küpsisepõhjale. Küpsetamiseks oli retseptis nõutud veevanni ja tegin ka nii, loodan, et oli kasu. Mina ei julgenud oma lahtikäivat koogivormi päris vette panna, nii et katsin põhja ja küljed kõigepealt fooliumiga. Siis tõstsin koogi küpsetusplaadile, plaadiga ahju ning seejärel valasin nii palju kuuma vett kui tundus mõistlik, selles mõttes, et saaks pärast ahjuplaadi ahjust kätte ka. Küpseta nii endiselt 180 kraadi juures 45 minutit, kuni kook on keskelt veel õige pisut võbelev. Tõsta koogivorm veest välja, lase jahtuda ning tõsta kergelt (fooliumiga) kaetult külmkappi. Soovitatakse kapis hoida vähemalt 12 tundi, mul vist tuli u 6-7 ja oli ka juba väga maitsev.
Jätkan kohe eelmise nädala lahedate toitudega. Mul oli üks selline keskmiselt pirakas peet, üks muna ja veel nipet-näpet. Olin suvel restoranis Aed söönud maitsvaid peedikotlette, nii et see positiivne mälestus sundiski mind siis peeti riivima ja nii edasi. Kõik läks kuidagi iseenesest nii, et lõpuks katsetasin nelja maitsega peedipätsikesi. Sest ühest peedist saab väga palju riivitud peeti. Niisiis peedipätsikesed koosnesid riivitud peedist ja ühest munast, natuke panin ka riivsaia, aga ma ei tea, see vist ei andnud küll midagi juurde. Ja neli varianti olid:
1: purustatud kikerherneste ja tsipakese koriandriga - toredad, ainult et soola ja koriandrit oleks võinud rohkem panna.
2: täitsa niisama - maitsesid ka väga hästi kusjuures :)
3: mädarõikaga - kah okei, mul on üks pastakaste, kus on koos mädarõigas ja peet ja hapukoor, see on ikka väga hea kaste, see siis ajendaski proovima.
4: pestoga - no need olid ilmselt kõige paremad, pesto andis piisavalt maitset, aga peeti päris ära ka ei tapnud. Lõunasöögi juurde käis veel paneeritud kabatšokid ja peedipätsikeste juurde sobis imehästi must leib.
Oli selline säästunädal ja tegin igasuguseid lahedaid toite siis :) Näiteks väga lihtsat ja eriti mõnusat püreestatud porgandi-läätsesuppi. Olen näinud igasuguseid ägedaid porgandi-läätsesupi retsepte, aga nüüd kui vaja oli ei leidnud ühtegi. Ega mul suurt midagi kodus polnud ka, nii et selle lihtsa supi sisse läks:
veidi võid ja õli
1 sibul
4-5 porgandit
paar peotäit läätsi - mul olid pruunikad läätsed, usun et punased oleksid veel mõnusamad.
jahvatatud koriandriseemneid
soola ja musta pipart
vett või puljongit - mul oli parematest päevadest alles veidi puljongikontsentraati, kasutasin selle ära
Koori sibul ja porgand ja haki mõlemad keskmise suurusega tükkideks. Kuumuta potis või ja õli ja prae sibulat veidi aega keskmisel kuumusel, nii et sibul kõrbema ei läheks. Lisa porgand ja prae veel pisut. Lisa koriander, sega läbi, vala vesi peale. Vett vähemalt nii palju, et kõik oleks ilusti kaetud, pärast siis saab vaadata, kas on vaja lisada, aga ilmselt on :) Punased läätsed keevad pehmeks päris ruttu, ehk mingi kümne minutiga. Prununidega läheb pisut kauem, nii et need siis võiks ka lisada põhimõtteliselt kohe, kui vedelik kuumaks on läinud. Lisa soola ja pipart ka. Kõik kõik on pehme, püreesta saumiksriga.
Võib öelda, et olen juustukoogi-purist - ei mingeid puuvilju, marju või muid lisandeid. Seni ainus kõrvalekalle on olnud piparkoogi-juustukook, mis mulle ka väga hästi meeldib ja domino-küpsistega juustukook. Veidral kombel tuli aga mõni päev tagasi isu ühe tõsisema kõrvalehüppe järele, täpselt ei teadnud, millise, aga midagi oli hädasti vaja. Õnneks on nami-nami kokandusportaalis juustukookidele lehekülgi pikk eraldi teema, ja seal ma siis ringi kolasin. Sõelale jäi šokolaadi ja kookoshelvestega juustukook, mille retsepti vaatasin siit: http://toidutegu.wordpress.com/2010/10/26/kookose-sokolaadi-juustukook/. Marju ja muud säärast endiselt sees ei ole, aga lisandid sellegipoolest. Oli tõesti hea. Need kookoshelbed muidugi, nagu juba mainisin, on tõeline klišee. Nad on nii ilmselged ja töötavad ja paraku ka kulunud. Tahaksin teha varsti veel ühe juustukoogi, üsna sarnase, aga kui hästi läheb siis veel (jaaaah?) parema.
Retsept niisiis:
küpsetades 24 cm läbimõõduga vormis
põhja jaoks:
200 g digestive küpsiseid
50 g tumedat (küpsetus)šokolaadi
50 g võid (vaatan praegu, et mu lingitud retsepis on 90 g, aga olen kindel, et panin 50)
50 g kookoshelbeid
(tegelikult mulle meenub, et kattepuru jäi mul kõvasti üle, aga küpsiste kogust täpselt ei järginud, panin pool pakki, nii et poolt pakki ei maksa päris panna 24 cm vormiga, isegi kui see ongi 200 grammi)
katte jaoks:
500 g toorjuustu
100 g suhkrut
3 muna
100 g hapukoort
75 g kookoshelbeid
200 g tumedat (küpsetus)šokolaadi
ja pisut väikesteks tükkideks hakitud šokolaadi,
Pane ahi 180 kraadi peale soojenema. Sulata põhja jaoks või. Purusta küpsised, haki šokolaad ja lisa küpsisepurule, vala juurde või ja sega hulka kookoshelbed. Määri vorm võiga või kata küpsetuspaberiga ja suru küpsisesegu vormi põhja.
Täidise jaoks sega kõigepealt toorjuust suhkruga. Klopi munad kergelt lahti ja lisa toorjuustusegule. Lisa ka hapukoor. Sulata šokolaad vesivannil ja lisa koos kookoshelvestega ülejäänud täidisele. Lõpuks lisa ka tükeldatud šokolaad. Need šokolaaditükid jäävad koogis väga mõnusad! Vala täidis koogivormi, küpsisepõhjale ja küpseta 50 minutit. Kook on parim muidugi järgmisel ja ülejärgmisel päeval :) Aga maitses hea ka vaid mõni tund jahtununa.
Ostsin hiljuti üle pika aja ühe kokaraamatu - the accidental vegetarian, autoriks Simon Rimmer. Poest ma poleks seda ostnud, sest retseptid on kohati võõrad ja keerukad ja pilte pole juures. Netist ostsin, sest seal eelvaates olid pildid küll. Retseptid on tegelikult muidugi huvitavad ka ja koogid on kõik päris pöörased (näiteks ühe kohta ütleb autor: "this pud is so sexy that if it was a girlfriend you wouldn´t take it home to meet your parents!").
Võtsin nüüd kätte ja katsetasin üht - Aubergine butty with pesto. Küpsetama pidi seda asja küpsetusrõngas, mida mul muidugi polnud, nii et tegin poole väiksemad asjad muffinivormides. Loomulikult jäi maitsev, koostisained juba olid sellised.
Vaja läheb
1 suurem baklažaan
õli
1 ciabatta
mõned küpsed tomatid (mul läks vist 4 väiksemat)
pestot (võimalusel värsket või isetehtud)
12 viilu mozzarella juustu
6 paksemat viilu kitsejuustu
Muidugi võib teha ka ühe juustuga ja tegelikult oli algses retseptis ainult mozzarella, aga kitsejuust kogus rohkem populaarsust ja tasub proovida
Ahi kuumuta 200 kraadini ja vaja läheb ka muffinipanni.
Lõika baklažaanid u 1 cm paksusteks viiludeks ja praeg pruunikaks. Mina lasen baklažaaniviiludel alati enne kergelt soolaga kaetult seista ja kuivatan siis köögipaberiga, aga ma ei tea, kas sel tegelikult ka mingit positiivset efekti on :) Peaks testima. Lõika ciabatta hästi õhukesteks viiludeks ("the thickness of a pound coin") ja tomat ka üsna õhukeselt.
Roa kokkupanekuks määrisin kõigepealt vormid muffinipannis oliiviõliga (või oli see või? vist ikka õli), siis surusin iga vormi põhja baklažaani, nii et põhi oleks kenasti kaetud. Baklažaani peale tomativiil, sellele veidi pestot, seejärel saiaviil ja mozzarella viil, ja pisut pipart ka ehk, ja siis edasi nii kuidas mahub või mõnus tundub. Kõige peale siis 6le kitsejuust ja 6le mozzarella. Küpseta ahjus u 15 minutit, nii et juust saab sulada ja kõik mõnusasti kokku küpseb.
Serveerimiseks tõstsin taldrikule kuhja rukolat ja selle peale kaks küpsetist.
Millest nüüd alustadagi... Äkki Britast, sest Brita on kõige kauem oodanud. Õigupoolest olen seda torti teinud kolm või neli korda selle suve jooksul. Peamiselt maasikatega, ühe korra vaarikatega. Ükskord lugesin retsepti valesti ja segasin jahu ja piima kokku ja lisasin siis või-muna-suhkrusegule. Päris imelik oli, aga kokkuvõttes see midagi ei muutnud. Viimati hüppasin retsepti lugedes üle lõigust, kus oli vaja beseekiht teha ja biskviidile valada. Kahtlustasin küll kooki ahjust välja võttes, et on kuidagi teistsugune, et seda besee osa nagu õieti pole, aga oletasin jällegi, et ju nii peab siis. Kui lõpuks aru sain, ei jäänud muud üle, kui teha beseekiht ja see eraldi küpsetada. Lõpuks jäi siis biskviit, kohupiimakreem, vaarikad, biskviit, kohupiimakreem ja besee. Suurepärane tort :)
Brita tordi retsepti soovitan vaadata nami-namist: http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=2982 Kasutasin seda retsepti nii maasikate kui vaarikatega tordi puhul.
Hiljem: Ja näib, et pean korra veel tegema seda torti, sest lõbusa õhtu käigus tehtud pildid on hämarad ja udused :)
Veel hiljem: Tegingi veel ühe Brita, emale sünnipäevaks, vaarikatega. Võib tõdeda, et neljandal korral õnnestus kõik täiuslikult. Või noh, mandlilaastud unustasin :) Aga ülejäänud oli kõik suurepärane. Ühe tüki võtsin pärast koju kaasa ja sellest tegin pilti ka :)
Ja veel hiljem (6.09.2013): Mu ema tegi Brita torti, milles kasutas biskviidiosa jaoks rukkijahu, sobis väga hästi, soovitan julgelt! Ka punased sõstrad sobisid sinna hästi.
