Suvikõrvitsapirukas (galette)

Tahtsin teha suvikõrvitsast midagi natukene teistmoodi. Midagi soolast, aga mitte lihtsat lehttainapirukat, ega quiche'i. Leidsin sellise (https://smittenkitchen.com/2010/06/zucchini-and-ricotta-galette/ ), paistis ilus. Muutsin retsepti osas juustusorte ja jäi väga hea. Väga väga hea. Maitset oli küllaga ja tekstuur oli mõnus ja ilus nägi välja. Kujutan ette, et õhtusöögiks, väikese rohelise salatiga jätkub kahele näljasele. Muude asjade kõrvale niisama näkitsemiseks ilmselt kuuele.

Algses retseptis on vaja jahu külmkapis hoida ja või pärast lõikamist uuesti külmkappi ja vesi peab olema ka jäävesi. Sedasi jääb tainas muredam ja lehttainalikum. Kuigi mulle meeldib väga süüa teha, siis ma pigem püüan ikkagi lihtsamalt teha, nii et kui tahad veel paremat ja natuke rohkem vaeva näha, kasuta Smitten Kitcheni retsepti.

Kasutatud retseptis olid mõõdus tassides, püüdsin kohandada milliliitriteks. Justkui toimis. Võiksin tegelikult grammid ka lisada, nt hapukoort 60 ml on tüütu mõõta.

Tainas

270 ml jahu

veerand tl soola

115 g külma võid

60 ml hapukoort

2 tl sidrunimahla

60 ml külma vett

Täidis

1 suurem või kaks väiksemat suvikõrvitsat

oliiviõli

1 keskmine küüslauguküüs

juustud: u 100 gr mingit kõva juustu (parmesan, või mõni odavam alternatiiv), umbes sama palju mozzarellat, kokku segasin need mõne supilusikatäie hapukoorega (ricotta asemel).

1 muna, piruka pintseldamiseks

Tainas

Sega kausis jahu ja sool. Tükelda külm või ja lisa tainale. Sega sõrmede vahel peenikeseks pudiks. Sega teises kausis kokku hapukoor, sidrunimahl ja vesi ning lisa jahusegule. Sega läbi, kuid vaid nii palju, kuni tainas on ühtlane ja saab palliks vormida. Paki pall kilesse ja pista tunniks külmkappi.

Täidis

Lõika suvikõrvits nii 4 mm paksusteks ketasteks ja aseta köögipaberiga kaetud lõikelauale või lauale laiali. Puista kergelt soolaga üle ja jäta 30 minutiks seisma. Nii saab suvikõrvitsast pisut vedelikku välja meelitada ja küpsetis ei jää vesine. Vahepeal sega kokku oliiviõli ja peenelt hakitud küüslauk. Teises kausis sega kokku juustud, lisa 1 tl küüslauguga maitsestatud oliiviõli ja pisut pipart. 30 minuti pärast patsuta suvikõrvitsaviilud paberiga kuivaks.

Pirukas

Kuumuta ahi 200 kraadini. Rulli tainas jahusel pinnal nii ahjuplaadi suuruseks kettaks (või umbes vinüülplaadi suuruseks). Tõsta ahjuplaadile. Määri juustusegu tainale, jättes nii 3 cm servadest katmata. Laota kenasti peale suvikõrvitsaviilud, nirista üle küüslauguse oliiviõliga. Voldi taina servad täidise peale. Pintselda tainas munaga üle.

Küpseta umbes 30-40 minutit, kuni juustusegu on kergelt puhevil ja suvikõrvits on kuldpruunikas.

Focaccia juuretisega

Muidugi saab focacciat väga edukalt teha pärmiga. Eelmine kord tegingi Jamie Oliveri retsepti järgi ja õnnestus enam vähem kenasti. Ainult et pealt ei jäänud üldse krõbe. Ja seest ei jäänud ka nii nagu ootasid. Seekord jäi.

Eelmine kord, pärmitainaga, tegin karamellistatud sibulatega ja tomatitega. Üks ots kergelt juustune. Juuretisega tainas jäi oluliselt mõnusam. Aga võib-olla võis asi olla ka jahus.

Focaccia on kummaline sai. Natuke vastand sellele, mis mulle võiks meeldida, kuid ometigi nii mõnus ja maitsev. Mäletan, et mõnikord kusagil vanemate inimeste pool pakuti kooki, kus oli palju tainast ja siis tsipake miskit katet peal. No ei istu selline kook. Aga selline focaccia, kuhu on pikitud üksikud tomatid ja natuke rosmariini, viib keele alla. Kuidas see nii on siis?

Retsept siit: https://www.theperfectloaf.com/a-simple-focaccia/ . Siin on ka pilte ja igati kena juhend, mida järgisin üsna täpselt. Panen aga ikkagi endale ka kirja, sest kogemus näitab, et nii on parem.

Võtsin focaccia külla kaasa laupäeval kell 14.00. Selleks alustasin selle valmistamist eelmisel õhtupoolikul. Võib teha nii, et pühendad küpsetamisele eelneval päeval tainale nii 5 tundi, siis paned selle ööseks külmkappi ja järgmine päev küpsetad, millal soovid. Aga samal päeval tehes, kui alustad kell 9, siis on sul 16ks sai ilmselt olemas.

Vaja:
95 g saiajuuretist
9 g soola
150 g 13% valgusisaldusega nisujahu - niipalju kui mina leidnud olen, siis valgest nisujahust nii kõrge valgusisaldusega on Kalewi nisujahu tüüp 550 (13,41%
valku), tüüp 812 on 12,7, nii et ehk sobib see ka *
345 g 11-12% valgusisaldusega nisujahu - seega Kalewi sinine, tüüp 405 on ideaalne, aga küllap on veel palju teisigi jahusid, mis sobiks
400 g vett
10 g head oliiviõli

Katteks midagi meelepärast: kirsstomateid, oliive, ürte, punaseid sibulaid...

1. Sega kokku juuretis, sool, jahud ja vesi. Sõtku, kuni tainas on ühtlane (ehk nii 5 minutit). Tainas jääb siiski pigem niiskepoolne. Lisa oliiviõli ja sõtku tainas uuesti, kuni õli on täielikult segunenud. Pane tainas kaussi, kata kauss kinni ja jäta kerkima.
2. Kerkimine kestab 4 tundi, kõigepealt kausis ja seejärel küpsetuspannil. Kerkimise ajal on vaja tainast natuke abistada. Ehk, 30 minutit pärast taina kerkima panemist venita ja voldi tainas kokku ja jäta taas kerkima. Korda sama veel kolm korda iga poole tunni järel. Seejärel, ehk kahe tunni pärast, tõsta tainas küpsetuspannile ja nüüd, taas iga poole tunni tagant, sikuta tainast märgade kätega natuke servade poole. Tainas tõmbub tagasi, aga iga korraga peaks servadele lähemale jõudma.
3. Nüüd jäta tainas küpsetusvormi kerkima veel 2 tunniks toatemperatuuril või terveks ööks külmkappi.
4. Pärast viimast kerkimist suru tainasse sõrmedega mõnusad sügavad augud ja pane sinna näiteks kirsstomateid või oliive. Riputa peale veel ka rosmariini. Vala tainale 1-2 spl oliiviõli ja võid peale riputada pisut meresoola. Küpseta 230 kraadi juures umbes 30 minutit.


* Võid võrrelda: https://tartumill.ee/et/tooted/kalew/, https://www.veskimati.ee/tootekategooria/jahu/

Baklažaani-juustukook

Oli väike plaan võtta ette retsepte Yotam Ottolenghi raamatust Plenty More ja mõnest toiduajakirjast. Viimastest ehk saab ka midagi lihtsat ja soodsamat, aga Ottolenghiga on vähe keerulisem. Aga huvitavam. Proovisin sealt Aubergine cheesecake´i. Ehk kõige lihtsamalt öeldes meenutas see natuke ilma põhjata quiche´i. Mõnus oli muidugi. Väga mõnus isegi. Midagi oleks küll nagu veel kõrvale tahtnud (aga võib-olla olin ka liiga näljane), aga ei teagi täpselt mida. Võib-olla mingit salatit, aga tore oleks olnud ka mõni toekam amps. Kõht sai muidugi täis, hulk juustu ja kolm muna. Poeg ütles selle kohta vist omlett.

Jätkub napilt neljale. Kui muud süüa pole ja pakud õhtusöögiks, siis kolmele.

oliiviõli
2 keskmist baklažaani (u 700 g)
150 g fetat
150 g toorjuustu
3 vabapidamisel kana muna
60 ml 35% rõõska koort
150 g mingeid mõnusaid väikseid tomateid (mul olid miskit piklikud magusad väiksed ploomtomatid, meeldis)
oregano lehti (kasutasin kuivatatult)
1 1/2 tl zaatarit (siuke maitseaine, tellisin Umamist)
soola ja musta pipart

Kuumuta ahi 210 kraadini. Lõika baklažaanid  nii 2 cm ketasteks. Aseta küpsetusplaanidile, pintselda ohtra oliiviõliga, puista üle soola ja musta pipraga. Küpseta baklažaane u 40 minutit, kuni need on pehmed ja kuldsed, isegi natuke pruunikad minu arust. Alanda temperatuuri 170 kraadini.
Sega kokku munad, feta, toorjuust, nii et kõik on enam vähem ühtlane. Fetast mul jäid ikkagi tükid ka ja sobis kenasti, aga ilmselt köögikombainiga vms saad ühtlase paksu segu.
Aseta baklažaanid nüüd küpsetusvormi, kuhu nad mahuvad mõnusasti külg külje kõrvale. Tomatid pista kõikjale nende vahele ja puista kõik oreganoga üle. Vala peale juustusegu, puista veel kord üle oreganoga.
Küpseta 170 kraadises ahjus u 40 minutit, kuni juustusegu on tahenenud ja kuldne. Võta ahjust välja ja lase jahtuda toatemperatuurini. Sega zaatar oliiviõliga ja pintselda oma pirukas üle.

Ma ei oska enam üldse toitu pildistada. Aga mulle tundub, et mingi pilt peaks ikka olema, saab ikka parema ettekujutuse, mida oodata.

Lillkapsakook

Yotam Ottolenghi. Plenty More.
See on mul olemas, ülejäänud Ottolenghi raamatuid võib mulle iga kell kingiks saata.
Plenty More on vist üks mu lemmikuid ka niisama sirvimiseks. Mulle meeldib, et seal on retseptidel väiksed sellised tutvustavad jutukesed saateks. Annab roast parema pildi. Aga ma pole seda raamatut ka ainult niisama lugenud, mitut retsepti olen teinud ka. Mònda mitu korda, näiteks seda lillkapsakooki. Ma ei mäleta, et oleksin seda retsepti märkimisväärselt mugandanud, nii et panen selle lihtsalt eesti keeles, aga muidu üsna 1:1 kirja.

Lillkapsakook

1 väike lillkapsas - jaga väikesteks õisikuteks, nii 2-3 cm (u 450 g)
1 suur punane sibul
75 ml oliiviõli (vot õli kogust ma pole tegelikult ise vist kunagi mõõtnud)
1/2 tl peeneks hakitud rosmariini
7 vabapidamisel kana muna
15 g basiilikut
120 g jahu
1 1/2 tl küpsetuspulbrit
1/3 tl kurkumit
150 g tugevamat juustu, riivitult
pisut sulatatud võid (kui vaja vormi pintseldada)
valgeid seesamiseemneid ja mustköömneid, mõlemat u tl (ma pole kordagi lisanud, aga las nad ikka olla siin)
soola ja pipart

Kuumuta ahi 200 kraadini.
Pane lillkapsaõisikud poti, vala vesi peale, lisa teelusikatäis soola ja keeda siis tasakesi u 15 minutit, kuni lillkapsas on üsna pehmed. Jäta sõelale nõrguma.

Ma ei pannud sibularõngaid peale, nii et panin hakkisin kogu sibula piruka sisse, aga retseptis soovitatakse nii: lõika sibulast neli ròngast ja tõsta kõrvale. Haki ülejäänud sibul ja pane koos oliiviõli ja hakitud rosmariiniga pannile. Prae tasakesi 10 minutit, aeg ajalt segades, kuni sibul on pehme. Lükka sibulasegu pannilt suurde kaussi, lisa munad, basiilik ja sega hoolega läbi. Seejärel lisa jahu, küpsetuspulber, kurkum, riivitud juust, 1 tl soola ja mònuga musta pipart. Vispelda ühtlaseks ja lisa siis ettevaatlikult lillkapsad, nii et need puruks ei läheks.

Valmista ette 24 cm koogivorm. Ma kasutan klaasist vormi, pole vaja küpsetuspaberit ja on hästi puhastatav. Seemned oleks vaja puistata siis võitatud vormi servadele. Vala koogisegu vormi ja aseta sibularõngad peale. Küpseta 200 kraadise ahju keskosas u 45 minutit, kuni kook on kuldpruun ja küps - torka grilltikk vòi nuga pirukasse, kui see jääb puhtaks, on kook küps. Võta kook ahjust ja lase tal jahtuda. Ideaalne oleks serveerida soojalt, kuid mitte kuumalt. Juurde sobib hästi mõni värske salat. Kook on hea ka järgmisel päeval, kuid selle peab hoolikalt sisse pakkima, et servad ära ei kuivaks.

Heade asjadega täidetud sai

See on pöörasemaid toite, mis ma viimaste kuude jooksul teinud olen. Väikesest vihikust nimega Easy Veggie Christmas (ajakirja Cook Vegetarian lisa). Retsepti lisan peagi, aga põhimõtteliselt oli vaja üks saiapäts õõnestada ning täita see köögiviljade, juustu, kreeka pähklite ja võrratult maitsva ploomikastmega. Inglise keeles oli roale nimeks antud Walnut and spiced plum Christmas cob.

Siin on siis tühjendatud sai ja kiidetud ploomikaste.

Saia sees on sellerit, brokolit, kreeka pähkleid, sibulat, küüslauku, valgehallitusjuustu ning kõige peal ploomikaste.

Seenepirukad

Hea, kui võib mõne asja peale kindel olla, või vähemalt enam-vähem kindel. Näiteks sellele, et ühel heal sõbral on kodus mõned purgid häid soolaseeni. Ma muidu ei armasta soolaseeni, sest ei suuda neid kuidagi maitsvalt kasutada, aga nüüd leidsin Anni Arro pirukate ja salatite raamatust võrratu seenepirukaretsepti, mille põhjal valmis üks võrratu seenepirukas. Nagu kombeks, mõne üksiku mugandusega.

Siit tuleb kaks ahjuplaadipikkust pirukat, millest meil jätkus 6le hea isuga sööjale.

Kiirpärmitainas

100 g võid

250 ml piima

2 pk kuivpärmi (või nagu algselt retseptis 50 g presspärmi)

1 sl suhkrut

1 sl soola

500 g jahu

Täidis

1 liitrine purk soolaseeni

4 keedetud muna

veidi võid ja pisut õli

kuivatatud või värsket rosmariini

pool sibulat

pintseldamiseks muna

Loputa soolaseened hoolega või leota külmas vees ja loputa siis veel, nii et nad liiga soolased poleks. Haki sibul, kuumuta pannil või ja õli ning prae sibul keskmisel kuumusel klaasjaks. Lisa seened ja rosmariin. Võta pann pliidilt ja lase segul pisut jahtuda. Haki munad ja lisa seentele. Maitsesta pipraga (soola ilmselt tuleb seentest piisavalt).

Kuumuta ahi 200 kraadini.

Taina valmistasin ma vist täitsa omamoodi, aga see minu meelest toimis küll. Soojenda potis piim ja või, kuni või on sulanud ning lase pisut jahtuda. Kausis sega kokku kuivpärm, suhkur, sool ja jahu. Vala piimasegu jahusegule, sega hoolega ja sõtku siis kätega ühtlaseks.

Jaga tainas kaheks. Rulli pool tainast jahusel tööpinnal ristkülikukujuliseks. Mina rullisin umbes ahjuplaadipikkused ristkülikud ja siis jäi tainas parajalt õhuke, et täidise maitse domineerida jaksaks.

Tõsta pool täidisest tainale, nii et saaks ristküliku ühe pikema serva teise peale tõsta ja täidis jääks siis sinna vahele. Suru servad ilusti kokku ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Tee sama ka teise tainatükiga. Pintselda pirukad pealt lahti klopitud munaga ja küpseta u 15 minutit, kuni piruka pind on kuldne.

Juustu-sibulapirukas

Üks huvitav pirukas ajakirjast Jamie, väidetava pirukageeniuse Andy Bates'i poolt. Ja on hea küll. Ja huvitav teha. Ja soe, teha. Mmmm... :) Maitsev ka muidugi. Ja jätkub paljudele, või mitmeks päevaks :)
Ainuke asi et minu meelest jääb tainas pisut paks. Olen kaks korda teinud, järgmine kord peaks äkki proovima vähendama kogust või kasutama suuremat vormi. Kui siis tainas ikka rullitav jääb, aga ma arvan, et jääb. Täidist tegin niikuinii pool kogust ja ikka jäi vägagi rikkalik.
Mis puutub juustu sorti, siis retseptis on küps Cheddar, 800 g. See tähendaks pankrotti. Esimesel korral panin u 100 g miskit kõige tavalisemat juustu ja ühe Parmesani moodi kolmnurga. Teisel korral oli Saaremaa ekstra ja vist Eesti juust, kokku mitte üle 400 grammi. Piisab täiesti. Või piisab on vale sõna. Sellise juustukogusega jääb suurepärane.


Juustu-sibulapirukas

Täidis: võid, sibula praadimiseks
2 suurt sibulat
400 g mõnda kõvemat ja meelepärase maitsega juustu
2 muna 4 spl 35% rõõska koort

Tainas:

675 g jahu

1 tl soola

225 g võid

300 ml vett

1 munakollane

1. Vaja läheb u 23x29 sügavamat ahjupanni. Võib muidugi muid ka katsetada, aga mulle on sügav pann mõistlik valik tundunud ja ajakirjas oli pildil samuti selline. Kuumuta ahi 180 kraadini.

2. Valmista täidis. Viiluta sibul, kuumuta pannil või ja prae sibul võis madalal kuumusel pehmeks. Jäta jahtuma. Riivi juust ja sega munade, koore ja sibulaga. Maitsesta soola ja pipraga.

3. Taina valmistamiseks sulata kõigepealt või. Vala jahu kaussi ja sega soolaga. Sega või ja vesi keedupotis ning kuumuta keemiseni. Vala siis jahu hulka ja sega puulusikaga mõnusaks tainaks. Ja nüüd kõige mõnusam osa, mida retseptis pole, aga mis on talvel niiii mõnus: tõsta see kuum tainas lauale ja sõtku ja mulju kuni sõrmedest soe varvastesse jõuab :)



4. Jaga tainas kaheks (algses retseptis üheks suuremaks ja üheks väiksemaks, mina olen enam vähem võrdselt jaganud). Rulli üks tainaports õhemaks, nii et see mahuks kenasti ahjupanni põhja. Tõsta tainas pannile, vala täidis peale, rulli teine tainas, tõsta täidisele. Suru tainaservad kokku. Klopi munakollane lahti, määri tainale. Suru piruka keskele auk ja küpseta siis ahjus 50 minutit, kuni tainas on pealt kuldpruun ja keskele tehtud augus mullitab juust :) Lase jahtuda, lõika viiludeks ja serveeri. Kui sööjaid on vähe, siis jätkub veel järgmiseks hommikuks, õhtuks, ülejärgmiseks hommikuks ja õhtuks ilmselt ka. Aga soojendatult, siis on hea.

Pärmitainapirukad köögiviljakarri moodi täidisega

See siin on nüüd rohkem nagu mustand, mitte korralik blogiartikkel ja pigem nagu enda tarbeks, aga kui keegi saab inspiratsiooni, siis on ju väga tore. Sest tahaks proovida veel ühte pärmitaina varianti (kui need üldse saavad erinevad olla) ja siis muidugi pilti ka teha. Aga panen olemasoleva kirja, sest nagu kogemused ütlevad, kui kirja ei pane, siis hiljem on kõik peast haihtunud.
Pirukad on põhimõtteliselt nagu pärmitaina samosad. Ja küpsetatud ahjus, mitte rasvas. Olid väga maitsvad. Laps mul ka sõi paar tükki (väga ootamatu käitumine tegelikult) ja need on toredad pirukad ka selles mõttes, et nagu väike toiduports taina sees. Et võtad kodust karri kaasa mitte plastmasstopsis vaid pärmitainas. Mõnusad toekad pirukad. Oeh, ja nüüd ajasin endale isu peale, et mine või homme Elevandist läbi, et üks ports nende hõrgutavaid samosasid osta...

Tegin pärmitaina 3 dl piimast, 14 g pärmist ja 7 dl nisujahust. Lisaks siis ka veidi sulatatud võid, suhkrut ja soola.

Sellise tainakoguse juurde tegin täidise, kuhu läks kaks tõeliselt suurt kartulit, kolm üsna suurt porgandit ja samuti suur peotäis külmutatud herneid. Lisaks veel pool sibulat, väiksem teelusikatäis jahvatatud vürtskööment, koriandrit, veidi kurkumit. Ja lihtsalt et jäi näppu üks ras el hanout maitseainesegu, panin seda ka. No ja soola veel ja vett ka.

Naadipirukas

Retsept on jälle nami-namist ja pirukas maitseb imehea. Minu meelest parim kõigist naadiküpsetistest, mis ma senini teinud olen. Aga küllap on põhjus juustus ja selles veidi teistmoodi tainas.
Esimesel korral suutsin naati koguda u 100 grammi, teisel korral läks paremini. Naat oli küll märg ja kaalumine tundus seepärast mõttetu, aga minu meelest oli hulga rohkem :) Mida ma sellega nüüd öelda tahan, on, et korjake palju jaksate, pirukas on igal juhul hea :)
Esimesel korral kasutasin pirukas lisaks kodujuustule mahedat kitsejuustu, sobis väga hästi. Teisel korral lisasin veidi parmesani ja eesti juustu.


Kevadine naadipirukas nami-namist

200 g võid
200 g hapukoort (esimesel korral panin rammusat, teisel korral lahjemat, mõlemad head)
350 g nisujahu (plaanis on küll proovida pooleks mingi lahedama jahuga, kui sobib, panen kirja)
pisut soola

Täidise jaoks:
200-300 g noort naati
praadimiseks võid või õli
1-2 sibulat
200 g kodujuustu ( ja veel mõnda juustu)
1 muna
kuivatatud punet
soola ja pipart

piruka pintseldamiseks 1 muna, lahtiklopitult


Sulata taina valmistamiseks või, sega juurde hapukoor, jahu ja sool. Sega ilusti kokku ja tõsta kuni pooleks tunniks külmkappi, siis on tainast reaalsem rullida.

Pese ja nõruta naadilehed. Kuumuta kuival pannil läbi (aaah! ma teisel korral keetsin lühidalt, meenus praegu) ja loputa külma vee all, näiteks sõelaga. Suru naat kuivaks ja haki väiksemaks. Prae sibulad pannil võis või õlis, tasakesi, umbes 10 minutit. Tõsta pann pliidlilt, lase veidi jahtuda, lisa siis hakitud naat, kodujuust ja muud juustud, pune, sool ja pipar. Kõige viimasena (kui segu pole enam väga kuum) lisa muna ja sega korralikult läbi.

Kuumuta ahi 200 kraadini. Võta tainas külmkapist ja lõika pooleks. Rulli pool tainast oma ahjuplaadi suuruseks (mina kasutasin 23x29 cm kõrgete servadega panni ja minu meelest oli selle koguse jaoks parim). Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga, tõsta rullitud tainas plaadile (võib olla on lihtsam tõsta nii, et rullid taina õrnalt tainarulli peale ja siis jälle lahti). Tõsta täidis tainale ja laota ühtlaselt laiali. Rulli ka ülejäänu tainas ja tõsta täidisele. Suru/venita servad ühtlaseks. Pintselda üle lahtiklopitud munaga, torka pealmisse tainasse kahlviga mõned augud (et tainas puhvi ei läheks) ja küpseta 30 minutit või veidi rohkem, kuni pirukas on pealt kuldpruun.

Üks lihtne soolane küpsetis kartulite, sibula ja juustuga, Good Foodist.

Mina panin sinna sisse:
u 600 g kartulit
kaks mugulsibulat
80 g tavalist juustu ja 150 g parmesani moodi juustu, sest mul lihtsalt olid need juustud olemas
väike sorts 35% rõõska koort (tundus, et äkki jääb ilma kuivaks)

tahtsin veel panna ka tsipake rosmariini ja tüümiani (värskeid), aga kuidagi läks meelest..

500 g lehttainast (mul sattus mingi väga pärmitainane lehttainas seekord, täitsa teistmoodi oli)
1 muna

Keeda kartulid ja suru kergelt puruks. Prae sibul enam vähem pehmeks, aga ära väga pruunista. Lisa purustatud kartulitele. Osa juustust riivi juurde, osa tükelda. Lisa soola, pipart, rõõsk koor, maitsetaimed. Sega segamini.
Kuumuta ahi 200 kraadini.
Rulli tainas piklikuks tükiks, umbes ahjuplaadi pikkuseks ja laiuseks. Kata küpsetusplaat küpsetuspaberiga ja tõsta tainas sinna peale. Tõsta täidis pikliku hunnikuna tainale ja tõsta külgedelt tainas üle täidis ja kinnita kuidagi :) Mina lõikasin ära ka otsad, kuna need jäid üle panni serva rippuma. Klopi muna lahti ja pintselda pirukas üle ning küpseta 30 minutit.
Maitses eriti hästi jahtunult ja ka järgmisel päeval.

Sibulapirukas jällegi :)

Ah, ma ei tea, mis ma mõtlesin, et seda sibulapirukat endale siia kirja ei pannud... või mul on juba? Sellist vist siiski pole, vähemalt konkreetset retsepti mitte.

Siin siis see retseptijutt, mis ma Anne ja Stiili jaoks üles kirjutasin:
Link ka: Sügisel sööme hästi

Hea pirukas teha siis, kui võib kiireks minna, sest sibulatäidise saab valmis teha varem. Sama täidisega sobib hästi ka kõrgem ja toekam muretainapirukas (ümmarguses vormis), aga siin siis kiirem ja lihtsam variant.

Moositud sibul
8-10 punast sibulat
korralik tükk võid (ehk u 50 gr)
klaas punast veini
paar sortsu punase veini äädikat
u 4 spl suhkrut
soola-pipart

Haki sibul ilusateks ühtlasteks ribadeks. Pane koos võiga pannile (Marjule meeldib kasutada sügavamat, kitsama põhjaga panni) ja kuumuta. Pruunistada ei ole vaja, pigem hautada. Kui sibul on veidi haudunud, lisa vein, lase jällegi haududa (u 15 minutit), kas kaane all või kaaneta, sõltub sellest, kuidas vedelikukogusega on – võiks enamvähem ära aurustuda, aga kuivale ka ei tohiks jääda. Lisa vahepeal suhkur ja sool ja pipar ja hauta veel veidi. Millalgi lisa ka punase veini äädika sortsud. Maitse. Kui tundub, et särtsu on vähe, lisa äädikat. Kui tundub, et maitset nagu õieti pole, lisa soola-suhkrut-pipart. Pooletunnise hautamisega peaks sibul valmis olema, aga ilmselt ei tee ka tunnike tuksumist talle paha.

Pirukas
500 gr lehttainast (või mõnda muud tainast)
moositud sibulat
2 muna
200 gr hapukoort
mõnda juustu

Kuumuta ahi 200 kraadini. Rulli tainas lahti, tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Tõsta lusikaga peale sibul, riivi või murenda juust. Klopi lahti munad, sega juurde hapukoor, maitsesta soola ja pipraga ning kalla pirukale. Küpseta ahjus umbes pool tundi, kuni hapukoore-munakate on kuldpruunikas ja tundub küps.

Karjala pirukad

Kokkame koos @ nami-nami, seekord Karjala pirukaid. Ilmselt mu kõige kiirema reageerimisega kooskokkamine. Tainast valmistada oli lihtne, rullimiseks oli vaja palju jahu kasutada. Täidiseks kasutasin ahjus küpsetatud porgandeid ja riisiputru. Pudru esimene ports läks kõrbema, sest poodi ja postkontorisse ja lasteaeda minnes jäi puder lihtsalt pliidile keema. Tagasi tulles oli kõva kõrbehais, kuid õnneks mitte leekides köök (kuigi ega seal põlevat materjali õnneks vist polegi). Kõrvalepõikena võiks porgandite kohta öelda, et need olid lihtsalt imelised, kui ahjust pärast tunni ja 10 minutilist küpsemist saabusid. Kuna, nagu mainisin, kasutasin taina rullimiseks palju jahu, otsisin igaks juhuks infot ka pirukate määrimise kohta ning pärast ahjus võtmist pintseldasin nad üle või ja vee seguga (u 25 gr sulatatud võid ja 2 dl vett) ning tundub, et mõjus hästi. Sõime munavõiga. Kolmest munavõi kuhjaga pirukast piisas, et minusugusel näljasel kõht täis saaks. Suurepärane. Aitäh.

Karjala pirukad, retsept enam-vähem nami-namist.

Tainas:

2,5 dl rukkijahu

2,5 dl nisujahu

2 dl vett

1 tl soola

Sega kõik kokku.

Täidis

500 gr porgandit - keeda või küpseta ahjus (õliga määritud fooliumi sees, nati üle tunni)

riisiputru umbes 1 dl riisist, 2 dl veest ja 4 dl piimast

Suru küpsetatud porgandid pudruks, lisa riispuder, soola-pipart ja sega segamini.

Võta tainas, rulli vorstiks ja lõika 20-25 tükiks. Vala tööpinnale hunnik rukkijahu ja rulli tainatükkid ovaalideks. Tõsta lusikaga tainast peale ja voldi selle õpetuse järgi (aitäh, Kardemon, viitamast!).

Küpseta 250 kraadi juures kuni 15 minutit.

Vahepeal sulata potis 25 gr võid. Tõsta tulelt, lisa vesi hulka, sega hoolega ja pintselda selle seguga ahjust võetud pirukad üle. Aseta pirukatele rätik peale ja lase neil väheke seista.

Munavõi

4 muna

100 gr võid

150 gr kodujuustu

soola

Sega kõik kokku ja serveeri koos Karjala pirukatega.

Suur kapsapirukas juustu ja tüümianiga

Mõned korrad olen teinud nüüd ühte suurepärast kapsapirukat, millele komistasin nami-nami lehel. Pirukas on suur ja hea, aga pildile ei taha kuidagi jääda. Viimane kord olin ettenägelik, pildistasin kapsa juba enne piruka tegemist ära, et oleks midaGIGI retseptile kaunistuseks lisada.

Algne retsept asub siin.

Mina olen teinud erinevaid variante. Esimese kahe puhul kasutasin tilli asemel tüümiani ja muretaina asmele lehttainast. Ja muretainasse ettenähtud kodujuustu panin lehttaina peale. Ja kapsast hautasin vee asemel õlles(lugesin ühte kommentaari nami-namis selles retsepti juures valesti, oli õliga, ma arvasin, et õllega :) ja mõtlesingi proovida, täitsa hea oli :)). Ja viimasel korral panin poole jahust täisterajahu. Et selline flexible pirukas :)

Suur kapsapirukas juustu ja tüümianiga

Tainas võib olla kas lehttainas või isetehtud juustune muretainas:
200 gr kodujuustu
200 gr pehmet võid
280 gr nisujahu
pisut soola ja suhkrut
Kui kasutada lehttainast, võiks kodujuustu lihtsalt lehttaina peale ikkagi ära panna.

Kate
1 kilone kapsas
pisut vett või õlut kapsa hautamiseks (no umbes 1 dl)
1 tl soola
1 tl suhkrut
parajalt musta purustatud pipart
tüümiani
200 gr riivitud juustu
200 gr hapukoort
4 muna

Taina valmistamiseks seda kokku kodujuust, või, jahu, sool ja suhkur ühtlaseks tainaks ja tõsta veidikeseks külmkappi.
Mina küpsetasin mõlemat tainast väheke ette ka. Nii et enne kapsa hakkimist võiks ahju sooja panna, taina lahti rullida ja küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile tõsta. Küpsetada sobib vasti 200 kraadi juures u 10 minutit (või ka veidi vähem).

Haki kapsas peeneks ja prae väheke koos võiga pannil. Lisa siis vesi või õlu ning sool ja suhkur. Kuumuta kuni kapsas on võrdlemisi pehme (umbes 10 minutit). Millalgi võiks lisada ka tüümiani, aga ma ise ka täpselt ei tea, ma vist panin kohe, aga mul oli ka kuivatatud tüümian kahjuks ainult.
Sega munad ja hapukoor.
Lehttainast kasutades tõsta kõigepealt kodujuust lusikaga tainale. Seejärel mõlema variandi puhul kapsas, siis riivitud juust ja lõpuks hapukoore-munasegu ning küpseta ahjus, 200 kraadi juures 30 minutit, kuni pirukas on pealt kuldne ja ehk kohati kergelt pruunikaski.

Nõgeserullid

Meil siin köögis käivad asjad endiselt nami-nami kevadrohelise kooskokkamise lainel. Üleeile avatasin metsa alt nõgesed, nii et eile tegin nõgeserulle. Nõgeseid tuleb korjata palju palju... ja siis veel natuke, sest igal juhul saab neid vähem kui retseptis öeldud. Mul oli isegi vähem kui poole vähem, nii et kasutasin 250 gr lehttainast, sinna peale parasjagu juustu ja ilmselt u 35 gr nõgeseid. Nii et pisut oleks võinud rohkem olla, aga rullid tulid head ja kõik olid rõõmsad :) Retsepti vaatasin nami-namist, kuhu ta jõudis Toidutegu blogist.

Pirukakesed

Pilte sorteerides selgus, et üks mõnus suupiste või ehk ka kerge eine on jäänud postitamata - lehttainast pirukakesed ricotta ja tomatiga. Retsept otse nami-namist :) Aga kirjutan siia ka:

Mul tuli 12 tükki, lehttainast jäi 500 gr pakist jupike üle.

Lehttainast (läks umbes 350 gr)

ricottat või kodujuustu (üks pakk?)

2 munakollast (aga ma tõesti ei oska öelda, miks ainult munakollast)

campanellot (parasjagu)

kirsstomateid

soola, pipart, oliiviõli

Rulli tainas võimalikult õhukeseks ja lõika välja sellised parajad ringid, mis mahuvad su muffinivormidesse. Ringid võib siis pärast veel üle rullida, et veel õhemaks saaks, mul jäid natuke paksuvõitu, aga võimalik et kiirustasin vms. Sega kokku juustud ja ja muna. Tõsta lehttainaga kaetud vormidesse, suru juustusegusse ka tomatipoolikud, veidi musta pipart ja sorts oliiviõli. Küpseta 200 kraadises ahjus 25-30 minutit.

Algul olid pirukad muidugi hullult puhevil - see pilt on tehtud just pärast ahjust võtmist. Pärastpoole vajuvad muidugi natuke tagaishoidlikumaks.

Porrulaugupirukas

Ohh, ahh! jeee :)) Lahtiste pirukatega hakkan küll juba sina-peale saama. Eile tegin siuh viuh küpsiste ja supi kõrvalt ka ühe piruka :) Seekord porrulauguga, aga mulle tundub, et lapse lemmikuks saaks selline, kus mingit lisandit üldse poleks, oleks põhi ja siis kodujuustu-muna-koore täidis. Aga seekord siis nii:

Lahtine pirukas porrulauguga

Tainas, vana hea (mul retsept külmkapi peal kirjas, hea iga kord samamoodi teha, äkki lõpuks oskan peast ka :)

100 gr võid

200 ml jahu

50 gr riivitud juustu

pisut pisut vett

Sega ilusti mõnusasti segamini ja suru 24 cm koogivormi põhja ja veidi ka äärtele.

1 porrulauk - lõika ratasteks, ja prae võis. Lisa pisut soola-pipart.

2 muna

150 ml vahukoort (no tegelt võib terve paki ka panna, aga mul oli selline 150 ml tuju :)

1 väiksem tops kodujuustu (püüan koguse ka järele uurida, aga mingi väike tops mul kapis oli)

veel juustu - mul oli tavalist viilutatud juustu, viilutasin selle veel väiksemaks ja siis leidsin ka ühe vana parmesani :) seda riivisin ka hulka.

Sega täidise asjad ka segamini.

Kuumuta ahi 180-200 kraadini (mul vist oligi 190 :)), kui soovid küpseta tainast u 10 minutit (mina olen viimasel ajal ikka ette küpsetanud), tõsta porrulauk ühtlase kihina tainale, vala juustusegu peale ja küpseta ahjus u 20-30 minutit. Unustasin taimeri panna, nii et ei märganudki, kui kaua oli ahjus. Aga pealt õige õrnalt pruunikaks ja et ei väriseks täidis raputades, siis peaks valmis olema. Megahea!

Sibula-juustupirukas

Lahtine pirukas tuli ka väga väga maitsev. Tainaks kasutasin kukeseenepiruka tegemisel tuttavaks saanud tainast ehk:

100 gr võid
50 gr riivitud juustu
2 dl jahu
kuni 0,5 dl külma vett

Kõik koostsianed tuleb lihtsalt kokku segada-suruda-sõtkuda, vett tunde järgi. Ja siis vormi suruda. Põhja ja veidike äärtele ka.
Tainast tehes jäi seekord vesi kahe silma vahele ja tainasse ei jõudnud. Oli päris mure, aga väga hea ikkagi. Võib ette küpsetada, ma seekord ei küpsetanud, aga ilmselt mõistlik oleks. Kasutasin seekord väiksemat vormi, 24 cm läbimõõduga.
Täidiseks viilutasin umbes 6 punast sibulat. Hautasin võis pehmeks, lisasin natuke soola-pipart ja shukrusiirupit. Tõstsin pirukapõhjale. Segasin kausis kokku 3 muna, 2 dl vahukoort, u 150 gr kodujuustu, riivitud parmesani, riivitud tavalist juustu. Oleks kitsejuustu olnud, oleks seda pannud. Jällegi soola ja pipart ja panin natuke ka kuivatatud basiilikut. Valasin muna-koore-juustusegu sibulatele peale ja küpsetasin pirukat 190 kraadi juures üle poole tunni. Küpses kauem kui oleks oodanud, ilmselt väiksemast vormist tuleneva kõrguse tõttu.

Kukeseenepirukas

Oioioi, kui HEA: http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=6204