Tõeliselt mõnusa hõrgu kattega kook, milles kasutasin tavalise kohupiima asemel ricottat ja algses retseptis öeldud apelsinimarmelaadi asemel aprikoosimoosi :) Tainaks oli küll lehttainas, nii nagu öeldud, kuid järgmine kord proovin kindlasti muretainaga. Võib-olla kohe söömiseks lehttainas sobib, aga hiljem läks kuidagi liiga nätskeks. Võib-olla kui tainas üliõhukeseks rullida, aga siis läheks seda pigem 200 kui 400 grammi.
Seega, retsept nami-namist (kuhu oli juurde kirjutatud: Retsept ilmus ajakirjas Eesti Naine (Mai 2003, Maire Suitsu) ja väikeste valikuvõimalustega.
Kohev kohupiimakook
Tainaks niisiis 400 g lehttainast või ports muretainast
Täidiseks 2 dl apelsinimarmelaadi või aprikoosimoosi või mis näib sobivat
Katteks:
250 g kohupiima, näiteks ricotta kohupiim jääb minu meelest eriti hõrk
1 dl suhkrut
4 muna
50 g sulatatud võid
2 sl tärklist (mina kasutasin maisitärklist, kartulioma võib ka olla)
1 spl vanillisuhkrut
40 g hakitud mandleid (mul jäi tegelikult ära)
Kuumuta ahi 225 kraadini. Kata 24 cm koogivormi põhi ja servad tainaga ja tõsta külmkappi.
Eralda 2 muna valged ja kollased. Sega kokku kohupiim, pool suhkrust, 2 munakollast ja 2 tervet muna, sulatatud või, tärklis, vanillisuhkur ja mandlid.
Vahusta munavalged ja ülejäänud suhkur tugevaks vahuks ning seda ettevaatlikult ülejäänud segu hulka, nii et õhk välja ei läheks ja segu kohev jääks.
Määri marmelaadi või moos tainapõhjale, vala kate ettevaatlikult peale ja tõsta ahju. Küpseta kõigepealt 225 kraadi juures 10 minutit, siis alanda kuumust ja küpseta 165-175 kraadi juures veel 40 minutit, nii et kook on pealt kuldne, kuid võbeleb veel keskelt õrnalt. Lase jahtuda.
Nami-namis soovitati süüa järgmisel päeval, mulle meeldis tegelikult ka soojalt väga. See kate oli kuidagi nii pehme ja vahuline.
Lugesin raamatust Prantslannad ei lähe paksuks ühest mõnusast hommikusöögist. Jutt selle juurde äratas uudishimu, nii et juba järgmisel päeval varusin vajalikud asjad ja valmistasin seda omale õhtusöögiks :) See on tõesti maitsev ja pakatab tervislikkusest. Vaja läheb, ühe portsu jaoks, pisut mugandatud versioonis:
maitsestamata jogurtit (kasutasin talujogurtit, kus sees vaid piim ja juuretis) (nõutakse minult koguseid, aga ma ei tea, retseptis oli öeldud 4-5 spl, aga minu jaoks oli seda vähe, nii et olen pannud umbes sellise koguse, mida süüa tahan)
(kodujuust (kah turult) -seda tegelikult retseptis ei olnud, oli kirjas, et võib kasutada jogurti asemel, kuid hoiatati naatriumisisalduse eest, ma ei oska kommenteerida, miks. Aga mina panin nii jogurtit kui kodujuustu ja minu meelest oli nii väga hea)
1 tl mett
1 tl linaseemneõli
1 tl sidrunist pigistatud mahla
neljaviljahelbeid, või mingeid muid helbeid
Kreeka pähkleid või muid pähkleid :), hakitult, ja mina lisasin ka pisut üht seemnesegu, mida mul kodus oli.
Sega kokku kõigepealt kodujuust ja jogurt. Seejärel ükshaaval juurde mesi, linaõli ja sidrunimahl. Lõpuks helbed ja hakitud pähklid.
Mul oli (on siiani tegelikult) mõnusaid värskeid peete ja porgandeid ja kartuleid ja kabatšokki ja aedube ja veel imeliselt lõhnavaid tomateid - vot sellist nämmat kraami. Tahtsin neist teha igasuguseid asju, lõpuks panin peedi, kartulid,porgandid ja kabatšoki koos ahju, midagi lisasin maitseks ka. Vahepeal proovisin, kas on küps. Ei olnud. Mõtlesin, et tahaks mingit teravilja hulkam näiteks riisi... või siis hoopis kinoat. Äkitselt taipasin, et siia sobiks midagi tumedamat, haarasin tatra, lisasin seda ühe kuhjaga peotäie, natuke veel vett ja soola, segasin läbi ja tõstsin poti uuesti ahju. Mulle meeldis see toit väga. No tegelikult mitte midagi revolutsioonilist või tapvalt hõrku, aga väga mõnus sellegipoolest. (Muidugi jäi mage, aga sojakaste sobis maitsestamiseks väga hästi.) (Ja minu meelest oleks tatart võinud vabalt ka rohkem olla).
K
abatšokk ei anna armu - kui on tema aeg, siis teda ikka on. Eks ma siis olen teinud pastat ja natuke panin püreesupi sisse ja siis niisama olen ka praadinud. Cook with Jamie raamatust jäid silma ka ühed sellised hõredamad kabatšokipätsikesed. Lisan siia enda koguste ja muudatustega retsepti. Võib veel öelda, et praadida oli neid paras tüütus, serveerimisest rääkimata, nii et seda osa peaks veel täiendama, aga väga maitsvad olid need sellegipoolest.
1 suur või kaks väiksemat kabatšokki (no ma ei teagi täpselt tegelikult selle koguse kohta, aga all pildil on näha palju seda hakitult tuli)
2 väiksemat sorti muna, kollane ja valge eraldi
supilusikatäis jahu
valget pipart
pisut päris teravat magusat tšillikastet, kuigi võib proovida ju ka värske hakitud tšilliga, nagu Jamie algses retseptis oli
suurem peotäis riivitud juustu
veidi hakitud maitsetaimi
Lõika kabatšokk pikuti neljaks, nii et saab pehme keskosa maha lõigata. Haki kabatšokk päris peenteks tikkudeks (minu meelest peaks neist ka pisut vett välja meelitama, aga päris kindel ma ka pole. asi selles, et mul seisis segu üle tunni ja läks päris vesiseks, nii et pigistasin vett välja enne praadimist, kaotades nii ka osa lisatud munast, enne kokku segamist oleks parem olnud seda vett välja tõmmata, ilmselt soola ja pigistamise või tupsutamise teel). Lisa munakollane, jahu, pipar ja tšilli(kaste), riivitud juust, maitsetaimed ja sega segamini. Vahusta munavalge näpuotsatäie soolaga tugevaks vahuks ja lisa ettevaatlikult kabatšokisegule. Prae pannil väikeste õhukeste portsude kaupa. Mul oli nii, et kui pannilt ära tõstsin, olid pätsid üsna vedelad, aga juust tahenes jahtudes natuke. Söö soojalt, jahtudes ei ole pätsid enam nii head.
