Kuvatud on postitused sildiga India. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga India. Kuva kõik postitused

kolmapäev, 22. aprill 2020

Naan

Ei ole mingi põhjust jätta indiapärane roog ilma isetehtud lameleivata. No et kui lihtsalt tõesti ei taha, siis ehk. Aega nendele väga ei kulu ja nii mõnus on kastet mòne lameleivaga kokku kraapida.
Olen küll peamiselt juuretisesaia lainel, aga pita tegin kuivpärmiga ja retsepri järgisin siit: https://www.weekendbakery.com/posts/favorite-flatbreads-indian-naan/


Tee tainas valmis nii 5 tundi enne, kui neid laual tahad näha

420 g nisujahu
7 g soola
2 g kuivpärmi
115 g jogurtit või piima (mina kasutasin alma maitsestamata jogurtit)
175 g vett
võid leibade pintseldamiseks
Sega kõik kokku ja sõtku 4-5 minutit. Tainas tuleb üsna pehme. Käte külge kleepumise vastu kasutan mõnikord õli, mõnikord jahu. Pintselda kauss õliga, pane tainas kaussi, toidukile peale ja jäta 4 tuniks kerkima.
Nelja tunni pärast jaga tainas portsudeks, Weekendbakery soovitas 4-6, mina tegin 8. Jäid sellised mõnusa suurusega minu meelest. Jäta pallid veel 15-20 rahule ja pane ahi sooja. Eelmine kord pitsaiadega ei julgenud täisvõimsusega küpsetada, seekord aga panin ahju täiskuumusele, ehk 275 kraadi. Pane ahju ka ahjuplaat, millel kavatsed naani küpsetada. Mulju ja sikuta pallid piklikuks ja lamedaks. Aseta ahjuplaadile (määrisin ka võiga üle, kuigi algretseptis pidi pallid üle pintseldama) ja küpseta 4-5 minutit. Võta välja ja pintselda (uuesti) võiga.


pühapäev, 5. aprill 2020

Pita

Iseküpseva roa juurde võib sobida pitasai.. leib. Minu meelest üks suurepärane retsept. Olen teinud kaks korda ja väga mõnusad leivad jäävad. Lihtne teha ka. Tainas on valmis nagu niuhti ja küpsevad ja sama kiiresti. Vahepeal siis kerkimisaega kokku nii ligi 2 tundi. Poolteist võib-olla isegi.
Eelmine kord sõime neid mungoa dali kõrvale (viimane pilt allpool)
, seekord oli üks kikerherne-porgandihautis.
Sobib ka midagi sisse panna, kui jagad taina 6ks ja küpsetad kõval kuumusel ahju keskosas ja ahi küpsetab enam vähem ühtlaselt.



Pitaleiva retsept oli see: https://www.theguardian.com/food/2020/mar/14/pitta-patter-yotam-ottolenghis-recipes-for-homemade-pitta-with-chicken-skewers-or-herb-fritters
Aga panen siia ka kirja, sest kogemus näitab, et mujal olevad asjad võivad kaduda.

Jätkub kenasti neljale, võib-olla isegi viiele.

240 ml soojapoolset vett
2 tl kuivpärmi
2 tl suhkrut
300 g tavalist nisujahu (kasutasin tüüp 405)
50 g täisterajahu (mul oli spelta, aga soovitatakse ka nt riisijahu või kikerhernejahu jne)
1 tl soola
1 spl oliiviõli

Sega pärm ja suhkur veega. Jäta 5-6 minutiks omaette, kuni pärm hakkab reageerima, tekib väheke
vahtu.
Lisa jahud ja sool ja oliiviõli ning sega korralikult segamini. Kui on korralikult segamini, tõsta tainas lauale ja mudi seda nii 7 minutit, kuni tainas on ühtlane ja siidine ja igati mõnus. Määri kausi servad õliga ja tõsta tainas kaussi kerkima. Puhas rätik ka peale ja lase tal tund kuni kaks kerkida, kuni tainast on kerkinud kahekordseks.
Jaota tainas 6-8ks, mul oli seekord 8 tükki, oli väga paras, aga võimalik, et selleks et nad korralikult seest õõnsaks lööks, peaks ikkagi igaks juhuks 6ks jagama. Jäta veel 20 minutiks kerkima.
Pane seni ahi sooja, mina tegin 240 kraadi juures, aga ilmselt ka 250 oleks suurepärane. Just enne tainapallide rullimist tõsta (küpsetuspaberiga kaetud) ahjuplaat ahju soenema. Siis rulli 3-4 palli ketasteks, tõsta kuumale ahjuplaadile ja pane ahju. Küpseta u 5 minutit, kuni leivad on kuldsed ja puhvis. Mul need, mis olid ahju tagaosas kerkisid kenasti puhvi ja seest tühjaks (pildil on ahjuplaat juba ringi keeratud), eesotsas olnud puhvi ei kerkinud. Võta plaat ahjust välja ja küpseta ülejäänud






neljapäev, 24. november 2011

Munakotletid :)

Ostsin ajakirja Cook Vegetarian ja tegin samal päeval sealt väga veidrate koostisainetega pätsikesi. Tükk aega ei julgenud maitstagi ja olin väga üllatunud, et nii head olid :)

Munakotletid :) (egg fritters)
12 tk

2 kõvemat saiaviilu (kasutasin täisteraröstsaia)
2-3 spl hakitud koriandrilehti (või peterselli, nagu mul, sest koriandrit ei olnud)
1 peeneks hakitud roheline tšilli, kui just lapsele ei plaani anda, aga mina andsin, nii et tšillit ei pannud
1 cm jupp värsket ingverijuurt, samuti hakitult
1 tl apteegitilli seemneid (need lisasid väga mõnusat maitset)
1/2 tl soola
1 keskmine muna (toorelt)
4 suurt keedetud muna
1 spl maisitärklist (või oli see maisijahu, üsna tüütu neil vahet teha, mina kasutasin tärklist igatahes)
õli praadimiseks

Muidugi on kõige mugavam valmistada tainas köögikombainis, et muudkui lisad asju ja ongi segu valmis. Aga kuna mul kombaini pole, kirjutan nii nagu mina tegin.

1. Lõika saiaviiludel servad ära ja pudista kaussi. Kui sai on liiga pehme, võib seda pisut ahjus röstida. Peaks saama sellise mõnusa peenikese saiapudi. Lisa hakitud koriander või petersell, tšilli, ingver, apteegitilli seemned (hakkisin need ka enne lisamist, sest mul polnud ju kombaini) ja muna ja sega veel hoolega. S
uru keedetud muna kahvliga pudiks ja lisa ka saiasegule. Kuna mulle tundus, et see segu pole päris õige, jätkasin segamist noaga, sedasi et rahmeldasin noaga kausiseina suunas ja see töötaski! Sain päris mõnusa ühtlase taina.

2. Vormi tainast väiksemad sorti ümarad pätsikesed. Ja veereta neid natuke tärklises/jahus. Liigne jahu pühi taldrikule tagasi.

3. Ajakirjas oli öeldud, et võiks praadida õlis, aga kuna õlist vabanemine on alati nii keeruline, siis praadisin pannil, aga panin siiski üsna palju õli. Niisiis, kuumuta õli keskmiselt kuumaks ja tõsta pätsikesed küpsema. Keera vahepeal ringi ja tõsta siis köögipaberiga kaetud taldrikule. Ilus oleks serveerida mingil rohelisel salatil, kus on ka kurgikuubikuid ja mõned õhukesed punase sibula kettad. Serveerimise kohta öeldi veel, et serveerida lemmikchutney'ga. Mul oli siia juurde pakkuda veel praetud juustu ja eriti mõnusa täidisega ahjukartuleid, mille retsepti lisamist ma samuti pildi puudumisel kogu aeg edasi lükkan. Aga need ahjukartulid on väga head, nii et ehk ikka jõuavad siia ka. Seniks link: http://www.bbcgoodfood.com/recipes/1759659/bonfire-night-baked-potatoes

Lisan ka oma pätsikeste pildi, et võiks aimu saada, millised nad välja näevad. Aga pildi pärast peab kohe ka vabandama. Tegin jälle õhtul ja mul pole siin valgust üldse :(


esmaspäev, 10. jaanuar 2011

Natukene karrist ka lõpuks

Samal nädalal kui mul oli karriisu (ja olin juba kahel järjestikusel õhtul teinud erinevat karrit), kuulutati välja nami-nami kooskokkamine # 32 - soojendavad vürtsikad karriroad. Täiuslik talvetoit :) Mitu korda olen hakanud siia retsepte üles kirjutama, aga pole tundunud kuidagi mõistlik. Nüüd tahaks siiski pikemalt kõik ära rääkida.

Kõigepealt, mulle on India köök ammu ammu meeldinud. Proovisin ka ise (nii 10 ja rohkem aastat tagasi) ja ei tulnud seda õiget mekki. Siis kui selgus, et cumin ei olegi köömen vaid vürtsköömen proovisin uuesti ja oli juba tunduvalt ehtsam, see oli siis vähem kui 10 aastat tagasi. Vahepeal lõin käega, sest tüütasid ära need vesise karrimaitsega kastmed. Polnud seda tummisust, mis ühel õigel karril peab olema. India karril. Sest Tais selgus, et Tai karri on hoopis teine asi ja pole üldse nii väga minu maitse järele.
India karri on kaste, kus on mingi põhiaine, nt liha või kartul või baklažaan või muna, ja siis igasuguseid mõnusaid vürtse. Võib olla ka miskit paksendamiseks, nt hakitud või püreestatud sibul, jogurt, koor, kookospiim. Mina teen karri kõrvale tavaliselt lihtsat basmatiriisi (kusagilt meelde jäänud õpetuse järgi keedan kõigepealt ja siis kui riis on peaaegu pehme ja vett enam pole, panen potile puhta rätiku pealt ja siis kaane ka kõvasti peale ja minu meelest saab nii kõige parem) ja nüüd viimastel kordadel India leiba ka. See leib on nii lihtne, et täitsa uskumatu. Leivast täpsemalt hiljem.

Aasta või paar tagasi ostsin endale raamatu 50 Great Curries from India. Sest see oli nii odav ja tundus kuidagi asjalik. Algul on põhjalik sissejuhatus India toidust ja karrist; mis ained lisavad paksust, mis hapusust, mis värvi, mis vürtsikust jne. Ning seejärel ka üks lihtne nö põhikaste, "the first lesson in making a curry". Ja sellest ma alustasin ka. Nüüdseks olen teinud sealt juba mitmeid karrisid ja kõik on õnnestunud. Ühest on ka siin varem juttu olnud (koorene kartulikarri).

Mõtlesin, et teen siia väikese kokkuvõtte, nii sissejuhatuseks :), et mis vürtsid ja muud olulised asjad võiksid olemas olla, kui arvad, et äkki tahaks mõni päev karrit teha?
kurkum
koriander
vürtsköömen
värsked küüslauk, ingver, sibul
võib vaja minna ka nelki, kaneeli, sinepiseemneid, loorberit, kookoshelbeid/kookospiima, tamarindi, apteegitilli seemneid, musta pipart

Põhiaineteks on minu karrides olnud nt lillkapsas ja kartul (lillkapsa ja kartuli karri :), kikerherned (kikerhernekarri), kala (Goa kalakarri) või omlett (omletikarri).
Ma ei tea ennast sugugi karrispetsialistiks, aga ühtteist olen hakanud taipama ja arvestades, et algul ei tulnud midagi välja, siis on nüüd päris hästi.
Minu meelest teeb karrile head see, kui hakitud sibul ja mõned maitseained kuumutatakse pannil ja püreestatakse siis pastaks. Jääb mõnusam, ja just tummisem kui lihtsalt neid asju enne muude ainete lisamist koos praadides. Tegin hiljuti ka sellist varianti ajakirjast Vegetarian - cannelini ubade karri. Ka väga maitsev, kahjuks netis neil seda üleval pole, nii et peab samuti järjekorda panema :)

Selles samas karriraamatus on ka India leibade retseptid. Mina olen teinud sellist, mille tainasse läheb
220ml jahu
65 ml sooja vett
2 tl õli
Ja õpetus on selline: sega vesi jahu kokku, seejärel lisa õli ja sõtku tainast vähemalt 5 minutit, aga parem oleks isegi 8 minutit, siis jääb tainas mõnusalt veniv ja leivad parema tekstuuriga. Jäta tainas niiske rätiku all 1 tunniks seisma.
Praadimisviis ei vasta minu puhul minu meelest ühelegi, mis raamatus oli välja pakutud. Olen taina rullinud päris õhukeseks ja praadinud nagu pannkooki. Natuke ühelt poolt, natuke teiselt poolt. Enamasti on tulnud 6 tükki sellest kogusest.

Kui kellelgi on huvi mingi konkreetse retsepti vastu, mida eespool mainisin, andke märku, aga eks püüan neid tasapisi üles kirjutada (aga koostisainete loetelud on pikad ja retseptis ka hulga rohkem teksti kui sega kõik kokku ja keeda tasakesi, nii et see võib aega võtta, kui keegi ei utsita :)

teisipäev, 16. veebruar 2010

Koorene kartulikarri


See on üks päris põnev kartuliroog, mille valmistamisega peab natuke vaeva nägema. Sõime lihtsalt niisama, mulle sobis.
Kartulikarri on pärit Camellia Panjabi raamatust 50 great curries of India ja ilmus minu meelest hiljuti ka eesti keeles. Väga hea ja põhjalik raamat, olen sealt muidugi karrisid proovinud ja täitsa hästi on õnnestunud. Paraku on enamik karriretsepte jube pikad :) nii et nende kirja panemine võtab aega.

500 g kartuleid
1/4 tl kurkumit
1 tl soola
veerandi laimi mahl
400 ml täisrasvast jogurtit
150 ml 15% rõõska koort
1 1/2 spl peeneks hakitud ingverit
4 küüslauguküünt
1 tl soola
1/4 tl jahvatatud kardemoni
1 tl suhkrut
2 tl võid
3 spl riivitud Cheddarit (paningi Cheddarit, aga mõni muu kõva juust oleks ka ok)
1/2 tassi (u 100 ml ) hakitud sibulat

1. Koori kartulid ja lõika u 1,5 cm paksusteks viiludeks. Keeda koos kurkumi, soola ja laimimahlaga 3 minutit, vala vesi ära ja külm vesi peale, et kartulid jahtuksid. Torka kartulitesse kahvliga väiksed augud.
2. Valmista marinaad: sega potis jogurt läbi, lisa rõõsk koor, ingver, küüslauk ja sool. Vala kartulid marinaadi ja lase vähemalt 15 minutit seista.
3. Tõsta pott tulele, lisa kardemonipulber, suhkur, või, juust ja hakitud sibul. Sega, lisa 300 ml vett ja kuumuta tasase keemiseni.
4. Kuumuta väga tasasel kuumusel, kuni kartulid on pehmed (u 5-7 minutit või kauem :)

pühapäev, 31. jaanuar 2010

Halwa

Kohtumine ammuse armsa sõbraga ehk kunagi mu jaoks tuntud kui halava. Viimati sain seda Lauteri tänava taimetoidurestorani lemmik-magustoitu vist... jessas...ma ei tea, millal :) Vist ühe korra umbes 15 aasta jooksul olen seda teinud, aga meeles oli halava kui toit, mille valmistamisel tuleb umbes miljon asja korraga teha, millest pooled võivad kergesti kõrbema minna või üle keeda. Nii see natuke on ka, kuigi kokkuvõttes polnud nagu hullu midagi ja täitsa võib ette võtta. Kunagi kirja pandud kogust vähendasin poole võrra, aga ikka jätkub vist umbes 10le inimesel siinsest portsust. Noh, ja kõige lõpuks kõige tähtsam - see magustoit on kõige otsesem kaloripomm, mida ma tean.

10 portsu

 300 g suhkrut 700 ml piima 200 g võid 225 g mannat veidi pähkleid ja rosinaid (kasutasin maapähkleid ja nii heledaid kui tumedaid rosinaid, kokku u 150 ml) Pane suhkru potti sulama. Mina kasutasin suhkru jaoks väikest teflonpotti ja suurem oleks parem. Väikses potis võtis suhkru sulamine aega u 10 minutit. Kuumuta teises potis piim. Samal ajal, kui suhkur sulas ja piim kuumenes, panin suurde sügavasse panni sulama või, nii et nii siis võikski teha. Kui või on sulanud, lisa manna ja sega ja kuumuta. Vahepeal on suhkur ilmselt sulanud ja piim kuum, nii et need võiks manna kuumutamise vahepeal kokku valada. Ma ei tea, kas on vahet, aga retseptis (kunagi jutu käigus kirja pandud) oli mul kirjas, et vala piim suhkru juurde, mina valasin suhkru piima juurde ja segu läks päris pööraseks, hakkas vahutama ja pritsima. Tasapisi niristades sain asja siiski joonde. Lõpuks vala suhkruga segatud piim mannale, lisa pähklid ja rosinad ja kuumuta veel veidi, et manna oleks ikka pehme ja ongi valmis.

laupäev, 26. september 2009

Paneer


Jälle lubatud asjad - juust - täpsemalt paneer, mida kasutatakse eriti India köögis. Eestis vist on kõige tuntum roog Palak paneer, mis on see juust spinatikastmes.

Kindlasti tuleb välja, kui kasutad 2 l piima ja 1 l keefirit, mul oli viimati 3 l piima ja 1 l keefirit ja justkui ei tõmmanud nii hästi kokku. Muidugi võib kasutada ja sidrunimahla või sidrunihapet, aga pole ise katsetanud. Niisiis:
Vala piim ja keefir suurde potti ja pliidile. Sega läbi. Kui segu hakkab kuumaks minema tõmbab piim kokku, nii kokku, et potis on valged klimbid ja helekollane vedelik. Edasi pole vaja kuumutada. Kata sõel marliga (olen kasutanud nii pehmet kui metallsõela, sobivad mõlemad) ja vala potist segu sõelale. Suru veel vett välja, keera marli servad üle tulevase juustu ja aseta sobivas suuruses taldrik peale. Taldriku peale pane mingi väike raskus. Mina kasutan tavaliselt veega täidetud purki. Lase seista, ilmselt vähemalt u 2 tundi. Siis lõika juust kuubikuteks ja prae. Praadimisel lisa ka soola ja kui plaanid ainult praadida, st kastet juurde ei tee, prae koos mõne maitseainega. Sobivad köömned, mingi idamaine maitsesegu jms. Kui kavatsed kastme juurde teha, lisa ainult sool.

Pärast praadimist ja enne kastmesse lisamist soovitavad mõned juustu külma vette seisma panna. Pole ise seda julgenud proovida, aga ilmselt on asi selles, et õhu käes seistes tekivad päris kõvad servad juustule.





Pildi on kõigepealt pressitud juust, siis lõigutud juust, siis praetud ja lõpuks kastmes.


Võimalik kaste:

1 tl koriandriseemneid
väike jupp ingverit, kooritult ja hakitult
1 väike sibul, hakitult
4 küpset tomatit, hakitult
veidi tšillipulbrit
1 tl põld-lambaläätsi (saab piprapoest, inglise keeles fenugreek)
1 tl garam masalat
1 spl vedelat mett

Kuumuta pannil 1 spl õli ja prae selles koriandrit, ingverit, sibulat ja tšillit u 8 minutit, kuni need on veidi kuldpruunistunud. Lisa tomatid ja prae veel 5 minutit. Lisa ülejäänud maitseained ja mesi ja kuumuta veel umbes 5-10 minutit. Lisa ka juust ja kuumuta läbi.

teisipäev, 22. september 2009

Mõned asjad meelde jätmiseks:

Ka mulle maitseb paljukiidetud Kanada õunakook. Lihtne, parajalt magus ja mahlane. Tegin fariinisuhkruga, nii et jäi veidi tumedam.

Omatehtud juust, ehk Indiapärane paneer oli suurepärane selle kastmega siin. Täpselt minu maitse järele. Suu-re-pä-ra-ne.