Olen blogimisest tohutult puudust tundnud. Või pigem siis blogimatusest, just seepärast et juhtub, et kord olen ma sootuks unustanud võrratud kõrvitsaküpsised, kord ei leia enam üles mõnda head suupistet jne. Näib, et olen olnud näljane ja kannatamatu, et pole jõudnud toite pildistada.
Nüüd tegin jõulude eel üllatavalt maitsvaid suupisteid. Üllatavalt seepärast, et teha polnud justkui midagi erilist, aga süües siiski oli piisavalt eriline. Retsept asub muidugi nami-namis: http://nami-nami.ee/Recipe/View/6796/Tilli-peedikanapeed

Suupiste koosneb mustast leivast (lõikasin ruudukuulisel leival viilul servad ära ja siis neljaks ruuduks), määrdest ja ahjus küpsetatud peedist.

Määrde jaoks:
võid
(teralist) sinepit
hakitud tilli
sidrunimahla

Sega kõik määrde ained hoolega kokku. Määri leivaviilule, aseta peale peediviil ja kõige peale veel tilli.

Pirukakesed

Pilte sorteerides selgus, et üks mõnus suupiste või ehk ka kerge eine on jäänud postitamata - lehttainast pirukakesed ricotta ja tomatiga. Retsept otse nami-namist :) Aga kirjutan siia ka:

Mul tuli 12 tükki, lehttainast jäi 500 gr pakist jupike üle.

Lehttainast (läks umbes 350 gr)

ricottat või kodujuustu (üks pakk?)

2 munakollast (aga ma tõesti ei oska öelda, miks ainult munakollast)

campanellot (parasjagu)

kirsstomateid

soola, pipart, oliiviõli

Rulli tainas võimalikult õhukeseks ja lõika välja sellised parajad ringid, mis mahuvad su muffinivormidesse. Ringid võib siis pärast veel üle rullida, et veel õhemaks saaks, mul jäid natuke paksuvõitu, aga võimalik et kiirustasin vms. Sega kokku juustud ja ja muna. Tõsta lehttainaga kaetud vormidesse, suru juustusegusse ka tomatipoolikud, veidi musta pipart ja sorts oliiviõli. Küpseta 200 kraadises ahjus 25-30 minutit.

Algul olid pirukad muidugi hullult puhevil - see pilt on tehtud just pärast ahjust võtmist. Pärastpoole vajuvad muidugi natuke tagaishoidlikumaks.

Nädalavahetusel tegin pidustusteks muu hulgas ka selliseid täidetud kurke. Pildil on nad küll täitmata, aga täidetuna enam pilti ei jõudnud teha. Kurgid võiksid olla peenemad või kooritud. Osad küll lõpuks kooreriiviga koorisin, jäid sellised ilusad triibulised ja vähemalt osaliselt ilma kooreta. Täidisesse läks makrat, majoneesi, wasabit ja laimimahla. Täitsa mõnusad, aga järgmine kord proovin paremini. Retsept on siin.

Lugesin äsja kokaraamatu tõlkimise tõttu Liharaamatut, sest lihast ma ju muhvigi ei tea. Ja Liharaamatus oli oli muu rasvaselt trükitud ja hüüumärgiga selline lause: Sealiha oli, on ja jääb eesti köögi alustalaks! :)) On see tõesti nii? Kui ise peaksin välja pakkuma Eesti köögi alustala, siis ütleksin kartul (üldse mitte seepärast, et ma liha eriti ei söö, mulle tõepoolest tundub, et sealiha pole eriline alustala).