Magusad mandlid

Pärt sai muuhulgas kingituseks paki mandleid. Kuna ta Tallinnas ei jäta iialgi kasutamata võimalust võtta tänaval maitsmiseks pakutavaid magusaid mandleid, mõtlesingi selle pakikese ka ära magustada. Nami-namis oli retsept ka muidugi olemas (300 gr jaoks, mul on oli mandleid 100 grammi, nii et vähendasin koguseid):

30 gr pruuni suhkrut
veerand teelusikatäid kaneeli, jahvatatud nelki
tsipake muskaapähklit
veidi jahvatatud ingverit
näpuotsatäis soola

pool munavalget
1 tl vett

mandleid

Sega maitseained kokku, klopi munavalge lahti ja lisa koos veega maitseainetele. Sega mandlid maitseainesegus hoolega läbi. Pane ahjuplaadile küpsetuspaber ja vala mandlid sinna peale. Kuumuta ahi 150 kraadini ja küpseta mandleid 30 minutit. Sega aeg ajalt, et mandlid kinni ei kleepuks.

Kuidas mahub küpsetuspaber koogivormi

Sain lõpuks ometi teada, kuidas küpsetuspaber mugavalt koogivormi sobitada: lõika küpsetuspaberist veidi koogivormist suurem ring, murra pooleks, siis veel pooleks ja veel pooleks ja siis lõika serva u 1-2 cm sälgud. Jääb hulga ilusam üsna vähese vaevaga.

Sibulapirukas jällegi :)

Ah, ma ei tea, mis ma mõtlesin, et seda sibulapirukat endale siia kirja ei pannud... või mul on juba? Sellist vist siiski pole, vähemalt konkreetset retsepti mitte.

Siin siis see retseptijutt, mis ma Anne ja Stiili jaoks üles kirjutasin:
Link ka: Sügisel sööme hästi

Hea pirukas teha siis, kui võib kiireks minna, sest sibulatäidise saab valmis teha varem. Sama täidisega sobib hästi ka kõrgem ja toekam muretainapirukas (ümmarguses vormis), aga siin siis kiirem ja lihtsam variant.

Moositud sibul
8-10 punast sibulat
korralik tükk võid (ehk u 50 gr)
klaas punast veini
paar sortsu punase veini äädikat
u 4 spl suhkrut
soola-pipart

Haki sibul ilusateks ühtlasteks ribadeks. Pane koos võiga pannile (Marjule meeldib kasutada sügavamat, kitsama põhjaga panni) ja kuumuta. Pruunistada ei ole vaja, pigem hautada. Kui sibul on veidi haudunud, lisa vein, lase jällegi haududa (u 15 minutit), kas kaane all või kaaneta, sõltub sellest, kuidas vedelikukogusega on – võiks enamvähem ära aurustuda, aga kuivale ka ei tohiks jääda. Lisa vahepeal suhkur ja sool ja pipar ja hauta veel veidi. Millalgi lisa ka punase veini äädika sortsud. Maitse. Kui tundub, et särtsu on vähe, lisa äädikat. Kui tundub, et maitset nagu õieti pole, lisa soola-suhkrut-pipart. Pooletunnise hautamisega peaks sibul valmis olema, aga ilmselt ei tee ka tunnike tuksumist talle paha.

Pirukas
500 gr lehttainast (või mõnda muud tainast)
moositud sibulat
2 muna
200 gr hapukoort
mõnda juustu

Kuumuta ahi 200 kraadini. Rulli tainas lahti, tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Tõsta lusikaga peale sibul, riivi või murenda juust. Klopi lahti munad, sega juurde hapukoor, maitsesta soola ja pipraga ning kalla pirukale. Küpseta ahjus umbes pool tundi, kuni hapukoore-munakate on kuldpruunikas ja tundub küps.

Karjala pirukad

Kokkame koos @ nami-nami, seekord Karjala pirukaid. Ilmselt mu kõige kiirema reageerimisega kooskokkamine. Tainast valmistada oli lihtne, rullimiseks oli vaja palju jahu kasutada. Täidiseks kasutasin ahjus küpsetatud porgandeid ja riisiputru. Pudru esimene ports läks kõrbema, sest poodi ja postkontorisse ja lasteaeda minnes jäi puder lihtsalt pliidile keema. Tagasi tulles oli kõva kõrbehais, kuid õnneks mitte leekides köök (kuigi ega seal põlevat materjali õnneks vist polegi). Kõrvalepõikena võiks porgandite kohta öelda, et need olid lihtsalt imelised, kui ahjust pärast tunni ja 10 minutilist küpsemist saabusid. Kuna, nagu mainisin, kasutasin taina rullimiseks palju jahu, otsisin igaks juhuks infot ka pirukate määrimise kohta ning pärast ahjus võtmist pintseldasin nad üle või ja vee seguga (u 25 gr sulatatud võid ja 2 dl vett) ning tundub, et mõjus hästi. Sõime munavõiga. Kolmest munavõi kuhjaga pirukast piisas, et minusugusel näljasel kõht täis saaks. Suurepärane. Aitäh.

Karjala pirukad, retsept enam-vähem nami-namist.

Tainas:

2,5 dl rukkijahu

2,5 dl nisujahu

2 dl vett

1 tl soola

Sega kõik kokku.

Täidis

500 gr porgandit - keeda või küpseta ahjus (õliga määritud fooliumi sees, nati üle tunni)

riisiputru umbes 1 dl riisist, 2 dl veest ja 4 dl piimast

Suru küpsetatud porgandid pudruks, lisa riispuder, soola-pipart ja sega segamini.

Võta tainas, rulli vorstiks ja lõika 20-25 tükiks. Vala tööpinnale hunnik rukkijahu ja rulli tainatükkid ovaalideks. Tõsta lusikaga tainast peale ja voldi selle õpetuse järgi (aitäh, Kardemon, viitamast!).

Küpseta 250 kraadi juures kuni 15 minutit.

Vahepeal sulata potis 25 gr võid. Tõsta tulelt, lisa vesi hulka, sega hoolega ja pintselda selle seguga ahjust võetud pirukad üle. Aseta pirukatele rätik peale ja lase neil väheke seista.

Munavõi

4 muna

100 gr võid

150 gr kodujuustu

soola

Sega kõik kokku ja serveeri koos Karjala pirukatega.

Just another köögiviljapüreesupp, seekord punane

Sellise ketšupiga äravahetamise sarnase välimusega maitsva supi saab, kui võtad:
1 sibula
1 peedi
3 suuremat porgandit
2 keskmist kartulit
vett või puljongit
soola-pipart

Tükelda kõik köögiviljad. Hauta õlis kaane all (poti sees ikka) sibulat, lisa porgandid, hauta veel. Lisa peet ja kartul, hauta veel. Lisa vesi või puljong, nii et köögiviljad on ilusti kaetud. Keeda tasakesi, kuni köögiviljad on pehmed. Püreesta. Vajadusel lisa vett. Ma lisasin, oleks võinud kohe rohkem panna.

Meekook

Jälle võtsin ette ja proovisin valmistada midagi, mis mul ilmselgelt üle jõu käib. Ma ei tea, miks see nii on, aga no ei oska. Teen täpselt retsepti järgi ja ikka läheb untsu. Kokkuvõttes tuli enam vähem, aga tegemine oli hirmus. Sellegipoolest sõi valmis kooki isegi laps (kes küpsetisi põhimõtteliselt ei söö) ja arvas, et maitseb täpselt nagu meekook. Tore :) Tainas tuli kohutavalt kleepuv ja ma olin nii kurb, aga määrisin taina siiski küpsetuspaberile ja küpsetasin oma 7 "lehte" ära. "Lehed" jäid mõnusad paksud ja maitsesid hästi.

Kasutasin nami-nami retsepti, mis asub siin.

Kalasupp

Veel üks toit meeles pidamiseks kui mõistus otsas ja miskit süüa ei oska teha on üks järjekordne kalasupp.

Kalasupp tomati ja apelsiniga

1 sibul
3 keskmist porgandit
2 sellerivart
1 küüslauguküüs
paar tüümianioksa
1 purk purustatud tomatit
veidi kangemat tomatipastat
sorts valget veini
ühe väga suure apelsini mahl
puljongit
mõned valged kalad (nt 500 gr külmutatud heiki vms)
natuke oliiviõli köögiviljade praadimiseks

Haki sibul, porgand, seller. Kuumuta potis oliiviõli, lisa hakitud köögiviljad ja kuumuta mõnusasti pehmemaks. Haki küüslauk, lisa köögiviljadele. Kuumuta veel väheke. Lisa tomatikonserv ja tüümianilehed. Sega läbi. Lisa vein, kuumuta keemiseni. Lisa apelsinimahl, puljong ja keeda tasakesi , nii kaua kui vaja, et köögiviljad oleks enam vähem pehmed. Vahepeal tükelda kala. Lisa see supile ja keeda veel umbes 5 minutit.

Üks miljonist juurviljavormist

Peab vahepeal postitama ka lihtsaid häid toite, muidu pole pärast midagi süüa teha :) Niisiis, kõigepealt - lihtne koorene vormiroog. Olen teinud nii porgandi-kartuli-juurselleriga kui kartuli-pastinaagiga, nii et kasutada võib erinevaid juurikaid. Siin praegu üks konkreetne retsept kartulist ja juursellerist.

Juurviljavorm

1 väiksem porru
6-8 kartulit
pool juursellerit
200 ml 35% rõõska koort
võid, soola, pipart

Haki porrulauk ja prae mõnusasti või sees pannil või ahjuvormis (viimati praadisin pliidil keraamilisest ahjuvormis) enam vähem pehmeks. Pane ahi sooja. Haki ka kartulid ja juurseller, pane vormi. Vala peale rõõsk koor, lisa soola ja pipart. Tõsta ahju. Küpseta 200 kraadi juures umbes tund aega. Mõnikord teen seda vormi kaanega potis, siis on kaas suurema osa ajast peal. Lihtsalt keraamilisele vormile olen fooliumi peale pannud. Pärast ilma fooliumita aeg ajalt väheke seganud, et pealt ära ei kuivaks.

Kohupiimataskud

Eelmisel esmaspäeval tegin koos sõbrannadega samosasid. Poleks ise julgenud, aga teised utsitasid ja tegid näo, et pole hullu midagi ja kõik on väga lihtne. Noh... Õnneks läks tõepoolest hästi :) Ja samosad tulid imehead.

Täna tegin kohupiimataskuid ehk tuuletaskuid. Poleks kah hakanud tegema, sest see õhku täis tainas ei kutsu lihtsalt ei tegema ega sööma, aga eelmisest kooskokkamisest juba viilisin, sest kuigi mulle seened maitsevad, on neid väga keeruline hankida - turult ei julge ja metsast ei oska. Niisiis ei tulnud kõne allagi seekord keedutainast kuidagi vältida.

Ühesõnaga - nami-nami kooskokkamine nr 21 - keedutainaküpsetised.

Eile jäi näppu raamat nimega Küpsetuskunst ja seal on pikalt kõik asjad ära seletatud. Nii et õhtul lugesin jutu läbi, mõtlesin läbi ja arvasin, et võib teha. Täna leidsin retsepti, kooliajalemmikud kohupiimataskud.

Tainas:

100 gr võid

300 ml vett

200 gr nisujahu

6 muna

tsipake soola

Kuna seal küpsetuskunsti raamatus oli öeldud, et gluteeni võiks jahus palju tekkida, siis kasutasin 550 tüüpi jahu.

Kõigepealt lase keema või ja vesi. Kui keeb, kalla peale kogu jahu ja sega hoolega. Keeda ja sega 5 minutit. Nii on öeldud. Minu tainas tuli nii paks, et pigem oli tegu praadimisega ja hirm oli, et läheb kõrbema. No saime kuidagi hakkama.

Hiljem: selgus, et tainas peabki olema paks.

Tõsta tainas kaussi ja sahuta 60 kraadini (vist u 7-10 minutit kulus selleks). Lisa tasapisi munad, pidevalt segades segades segades. Segu muutus vähemalt minul päris imelikuks, aga tasapisi oli kõik jälle ühtlane ja ilus.

Segada oli vaja 10-15 minutit, nii et algul kutsusin poja appi, kaussi kinni hoidma, hiljem läks ka mehelikumat jõudu vaja. No kümme minutit vist jaksasime kolmepeale segada.

Edasi oli vaja tainas tordipritsiga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile lasta. Tordipritsi mul polnud, kasutasin kilekotti. Kuna keedutainas paisub päris kõvasti (ja peamiselt ülespoole, nagu selgus), lasin plaadile sellise umbes pöidla jämedused ja nats pöidlast lühemad ribad. Üheksa tükki ühele pannile.

Ahi oli selleks ajaks muidugi juba kuum - 230 kraadi. Küpsetasin kõigepealt 230 kraadi juures 10 minutit ja siis 180 kraadi juures u 30 minutit, kuni taskud on helekuldpruunid. Vahepeal ei tohi ahju avada.

Lase taskutel jahtuda ja valmista kreem:

Sega kokku :

500 gr kohupiima

150 gr kondenspiima (panin veerand purki, peaks vist umbes selline kogus tulema)

veidi suhkrut (sõltub ilmselt sellest, kas on mage või magus kohupiim)

2 spl sulatatud võid

Algul on kreem vedel, hiljem (külmkapis seistes) muutub kõvemaks.

Lõika tasku pooleks või jäta osa taskust kinni, nii et justkui kaas käiks hingede peal lahti ja tõsta lusikaga kreem sisse. Võib ka pooleks lõigata ja kreemikuhjakese peale tõsta, nii et ühest taskust saab kaks kohupiimataskut :) Imeline! :) Ausalt.

Tuunikala-kikerhernesalat

Lugesin lõunasöögi juurde ühte kokaraamatut, mis tükk aega juba puutumatult riiulis on seisnud. Leidsin sealt igasugu uusi asju ja selgus ka, et kikerherned ja kuskuss koos on suurepärane valguallikas. Eriti rõõmustav oli see seetõttu, et tegin mõned päevad tagasi ühte lihtsat salatit, kus olid koos kikerherned ja kuskuss. Salat oli väga maitsev pealekauba.

Tuunikala-kikerherne salat

101 fish and seafood dishes (GoodFoodi väike kokaraamat)

100 g kuskussi (no panin ikka täitsa huupi seda tegelikult)

200 g tuunikala oliiviõlis

400 g kikerherneid soolvees

140 g väikseid ploomtomateid vms

veerand kurki

poole sidruni mahl

2 spl hakitud münti (seda muidugi polnud)

1. Valmista kuskuss (kalla keev vesi peale).

2. Tahtsin soojemat salatit, nii et kuumutasin kikerherneid enne salatisse panemist kergelt võis.

3. Nõruta tuunikala, hoia õli alles. Aja kuskuss kahvliga kohevile. Lisa tuunikala, kikerherned, tomatid ja kurk ning sega segamini.

4. Sega omavahel tuunikala õli, sidrunimahl, münt, veidi soola-pipart. Vala salatile, sega läbi ja serveeri.

Endale inspiratsiooniks tulevikuks või lihtsalt kuidagi meeldejätmiseks, et mis võimalusi on, selline praktiline illustreerimata sissekanne.

Üks sünnipäev 8 täiskasvanu ja ühe lapsega (minu jaoks juba palju rahvast).
Suupisteks midagi bruschettade moodi - hakitud tomati-paprikaseguga saiad (lisaks veel ka tsipake saiale hõõrutud küüslauku)
Supiks maguskartulisupp
Lisaks veel ahjus küpsetatud porgandeid, peete
Oli nagu ikka veel toite, terve hommiku vaaritasin ju.. kui meenub lisan juurde.

Ja järgmine sünnipäev sama sünnipäevalapse ning 6 täiskasvanu ja 7 lapsega
Lihapallid (400 gr veisehakklihast, vähesest toorjuustust, ühest saiaviilust)
Ahjukartulisektorid tüümianiga
(ahjukartulid ja lihapallid sobisid suurepäraselt ühele suurele vaagnale kokteilitikuga suhu pistmiseks)
mozzarella-kirsstomati-basiiliku suupisted
supp 1 porrust ja 4 pk külmutatud hernestest
röstsaiad pestoga
banaanipontšikud (vaja normaalne eestikeelne retsept siia panna)

Enne kui jälle toitudest räägin (sest toite on tehtud ja lapse sünnipäeva peetud, aga aega napib :( ) mul on selline lause kanast rääkidest: Pull the legs through the ball and socket joint, leaving some meat attached to the end of the bone for less shrinkage. Ja ma ei saa aru. Kas ma pean nagu kondi kuidagi väljapoole tõmbama või... no ei saa aru, äkki keegi oskab seletada?

Õunakook

Olen siin pool sügist mõelnud, et milline ikkagi on see õunakook, mida ma tahaks :) Raske on olnud, pole suutnud otsustada.

Aga see lihtne õunakook, mida ma täna tegin, vot see meeldib mulle küll. Ja tundub, et tuleb veel teha. Leidsin retsepti läbi tastespottingu, aga kujutan ette, et olen midagi sarnast ka varem teinud ja et selliseid retsepte on üldse igal pool. Poole tegemise pealt hakkasin kahtlustama, et olin mingi koostisaine unustanud, aga oma allikat ja isegi allika allikat kontrollides selgus, et nii ongi.

220 ml jahu

100 ml sulatatud võid (algses variandi oli õli tegelt, aga kuna prismas maksis või 9 krooni, siis mul oli kodus ikka päris mitu pakki :)

150 ml suhkrut (kasutasin demerarat)

2 muna

1 tl küpsetuspulbrit (panin kuhjaga igaks juhuks :)

1 tl vanillisuhkrut

peale riputamiseks veel demerara suhkrut

4 õuna või 3 õuna ja kaks väikest pirni, nagu mul oli

Sega tainas kokku, koori ja lõigu õunad-pirnid, sega taina hulka, vala küpsetusvormi, puista peale pisut suhkrut ja küpseta 200 kraadi juures u pool tundi. Pean lisama, et see tainas jäi ikka väga paks ja õunad polnud üldsegi üleni tainaga kaetud, kui taina vormi panin. Aga pärast oli kõik tiptop :)

Sama retsept ka siin.

Üllatavalt maitsev roog tuli välja kuuest tomatist, 100 ml tomatikastmest (passata oli pakile kirjutatud), ühest sibulast, lusikatäiest suhkrust, sortsust sojakastmest, mõnest oksast tüümianist, kalast ja riisist.
Retsept on siin bbcgoodfoodi lehel ka, peaaegu sama.

Tegemisel muud põhimõtteliselt polnudki, kui et praadida sibulat mõni minut, lisada siis tomatid ja tomatikaste, veidi hiljem ka suhkrut, sojakastet (vajadusel soola-pipart).
Lasin sel kastmel mõnuga haududa, sest samal ajal tegin ka õunakooki :) Usun, et 15-20 minutit tasakesi podises.
Samal ajal keetsin ka riisi. (Mulle Tallinnas karrit tehes (aaa! pidin sellest ju ka kirjutama, täiesti ununes!) meeldis riisi keetmisel hästi see nipp, et kui riis on peaaegu valmis ja vesi otsas, tõstad poti tulelt, paned poti ja kaane vahele köögirätiku ja jätad veel aurus küpsema riisi natukeseks).
Kui õunakook oli ahjus, riis valmis, sain aega kala tomatikastmele asetada. Natuke riputasin kalale soola, panin pannile kaane peale ja hautasin seal siis u 5 minutit. Kala oli mul tavaline külmutatud heik, sinakas pakendis, aga ma ei tea, kas asi oli selles, et kala sulas kaks päeva külmkapis või oli see kaste talle väga meeltmööda, igatahes jäi kala väga hea ja mahlane.
Algses retseptis oli öeldud, et serveerige aurutatud kartulitega, aga riis tundus parem ja pealegi on mul siin üks, kes millegipärast kartulit (kui tegu just pole friikartulitega) eriti ei taha.

Ma ei oska eriti neid toite sättida, aga pilti üritasin heast toidust ikka teha :), et oleks aimdus, milline see roog oli.

Paneer

Jälle lubatud asjad - juust - täpsemalt paneer, mida kasutatakse eriti India köögis. Eestis vist on kõige tuntum roog Palak paneer, mis on see juust spinatikastmes.

Kindlasti tuleb välja, kui kasutad 2 l piima ja 1 l keefirit, mul oli viimati 3 l piima ja 1 l keefirit ja justkui ei tõmmanud nii hästi kokku. Muidugi võib kasutada ja sidrunimahla või sidrunihapet, aga pole ise katsetanud. Niisiis:
Vala piim ja keefir suurde potti ja pliidile. Sega läbi. Kui segu hakkab kuumaks minema tõmbab piim kokku, nii kokku, et potis on valged klimbid ja helekollane vedelik. Edasi pole vaja kuumutada. Kata sõel marliga (olen kasutanud nii pehmet kui metallsõela, sobivad mõlemad) ja vala potist segu sõelale. Suru veel vett välja, keera marli servad üle tulevase juustu ja aseta sobivas suuruses taldrik peale. Taldriku peale pane mingi väike raskus. Mina kasutan tavaliselt veega täidetud purki. Lase seista, ilmselt vähemalt u 2 tundi. Siis lõika juust kuubikuteks ja prae. Praadimisel lisa ka soola ja kui plaanid ainult praadida, st kastet juurde ei tee, prae koos mõne maitseainega. Sobivad köömned, mingi idamaine maitsesegu jms. Kui kavatsed kastme juurde teha, lisa ainult sool.

Pärast praadimist ja enne kastmesse lisamist soovitavad mõned juustu külma vette seisma panna. Pole ise seda julgenud proovida, aga ilmselt on asi selles, et õhu käes seistes tekivad päris kõvad servad juustule.

Pildi on kõigepealt pressitud juust, siis lõigutud juust, siis praetud ja lõpuks kastmes.

Võimalik kaste:

1 tl koriandriseemneid
väike jupp ingverit, kooritult ja hakitult
1 väike sibul, hakitult
4 küpset tomatit, hakitult
veidi tšillipulbrit
1 tl põld-lambaläätsi (saab piprapoest, inglise keeles fenugreek)
1 tl garam masalat
1 spl vedelat mett

Kuumuta pannil 1 spl õli ja prae selles koriandrit, ingverit, sibulat ja tšillit u 8 minutit, kuni need on veidi kuldpruunistunud. Lisa tomatid ja prae veel 5 minutit. Lisa ülejäänud maitseained ja mesi ja kuumuta veel umbes 5-10 minutit. Lisa ka juust ja kuumuta läbi.

Mõned asjad meelde jätmiseks:

Ka mulle maitseb paljukiidetud Kanada õunakook. Lihtne, parajalt magus ja mahlane. Tegin fariinisuhkruga, nii et jäi veidi tumedam.

Omatehtud juust, ehk Indiapärane paneer oli suurepärane selle kastmega siin. Täpselt minu maitse järele. Suu-re-pä-ra-ne.

Struudel

Struudel on jällegi üks neist asjadest, mida ma ilma Nami-nami kooskokkamiseta (juba nr 19!)naljalt tegema ei hakkaks. Aga huvi oli ja teised ka tegid ja nii ta siis läks :) Olin juba retsepti kusagilt välja valinud, kui tulin ideele kasutada oma armsat Cook´s Booki ja tegingi siis taina selle alusel. Samuti tegin sealt lisaks marjadele munatäidise.
Veider lugu on muidugi see, et kui kõik teised ja tõepoolest kõik teised on teinud normaalseid struudlitainaid, kuhu läheb võid umbes 50 grammi, siis minu tainasse läks võid 250 gr. Võid oli vaja selitada, nii et kokkuvõttes läks tainasse seda veidi vähem, aga ikka päris palju, arvestades et jahu oli 300 gr ja lisaks veel ka 150 ml sooja vett. Hirm oli mul seda tainas segades. Aga ta oli nii mõnus pehme ja soe ja lausa sulas käte vahelt ära.. Pärast tunnist seismist oli tainas täiesti rullitav (jahusel voodilinal), venitamiseks küll minu meelest natuke liiga õhuke ja vedel. Kõige raskem osa oli struudli tõstmine ahjuplaadile, aga kuidagi Pärdiga kahepeale saime sellega hakkama. Struudel tuli maitsev (pohlade ja õuntega) ja proovin vist küll veel, sest polnud üldse väga hirmus :) Vastupidi pigem.

Retsepti kirjutan ka siia varsti, aga mulle tundub, et mõistlik on siis kasutada normaalse võikogusega varianti nt Kardemoni blogist või siit või siit või .. :) valik on lai, nagu näha.

Beseekattega punase sõstra kook

Punastest sõstardest saab teha näiteks suurepärase koogi. Jah, väga maitsva koogi... Juba tahakski :) (sest tegelikult sõin seda kooki peaaegu nädal aega tagasi ja tundub, et ongi aeg uuesti teha).

Kuna retseptile pole ise midagi lisanud ega ära võtnud, siis tasub seda vaadata ehk hoopis siit.

Läätse-riisi ahjuroog

Tegin ükspäev suurepärase toidu :) Tahtsin teha mingit sorti riisi-juustvormi, aga tegudele asudes selgus, et basmati riisi on u 2 supilusikatäit. Mõtlesin veidi, kõhklesin veidi ning otsustasin rasvase rinnaga (wass? no see et julge hunt jne) seatud takistusi ületama minna. Niisiis tegin sellise roa: (aa, hoiatan veel, et see on üks väga ebaortodoksne toit, kus on kombineeritud kõik võimalikud kokkusõbimatud koostisained ja tehnikad, kuid mille valmistamine päädib siiski heast maitsest tingitud ülesöömisega)

Ahjuvorm riisi, läätsede, tomati ja porgandiga

1 sibul
võid
peotäis pikateralist head riisi
peotäis või poolteist risotoriisi (no tegelikult vist ikka ükskõik, võib ainult pikateralist panna, mina tegin sellest, mis kodus oli) Ja kokkuvõttes võiks riisi olla rohkem kui läätsi
peotäis punaseid läätsi
peotäis rohelisi läätsi
1 suur tomat
2 ahjus küpsetatud porgandit (eks või kasutada ka toorest ja seda siis tükeldatult koos läätsedega hautada ja tegelikult pole see porgand siin üldse oluline, mul lihtsalt juhtus ülejääke olema)
1 puljongikuubik
1 spl karribulbrit
u 100-150 gr juustu

Pane ahi sooja. Haki sibult keskmiselt peeneks ja prae võis nõrgal kuumusel. Lisa riisid, sega mõnuga läbi, lisa parasjagu vett. Kui vesi on kuum, lisa puljongikuubik ja u 1 spl karripulbrit. Lisa ka läätsed ning toores porgand (kui juhuslikult ei kasuta eelmisest päevast järele jäänud ahjuporgandit) ning keeda, kuni kõik hakkab pehmenema, ega pole hamba all enam otseselt kõva. Vajadusel lisa aeg ajalt vett.
Määri ahjuvorm (mul oli ilus valge keraamiline nelinurkne vorm) võiga. Vala vormi pool läätse-riisi segust. Lõika tomat viiludeks ja tõsta viilud segule. Riputa peale väheke soola-pipart ja vala ülejäänud läätse-riisi segu peale. Kõige peale riivi juustu ja tõsta siis ahju küpsema (no u 10-15 minutit).
Kõrvale sobis hästi hapukoor.

Marjakook

Pilt tuli suhteliselt suvaline, aga mulle tundus, et vaja ikkagi siia retseptile juurde paigaldada..
Ühesõnaga, lugu oli selline, et kuna mustikaid müüdi turul ja hind oli 20 kr kilo, siis otsustasin teha mustikakoogi ja kuna kodus oli suur pakk hapukoort, jäi valik sellele retseptile siin. Tegin taina valmis, katte ka ja hakkasin mustikaid peale valama. Pistsin ühe suhu ka.. oioioioioioi!! täitsa käärind oli. Täitsa jube. Kallasin mustikad tainalt maha ja mõtlesin, et mis edasi teha... Õnneks oli mu mustsõstrapõõsas veel marju ja punasesõstrapöösas ka mõned. Ja eelmisest koogiteost oli alles martsipani. Niisiis pudistasin põhjale veidi martsipani, valasin mustad ja punased sõstrad peale ja hapukoorekatte kõige peale ja ahju. Küpses seal sada aastat umbes, aga lõpuks oli valmis ja imehea. Soojalt raudselt kõige parem. Järgmise päeva hommikul oli veel ka muidugi maitsev, aga mitte nii hõrk üldse.

Ma olen siin eespool kirjutanud, kuidas ma kaks korda jätsin retsepti üles kirjutamata, arvates, et ilmselt ei lähe meelest ja kuidas ma siis kurja vaeva nägin pärast retsepti taaselustamisega... Tabasin end nüüdki mõttelt, et pole vaja üles kirjutada, mida head suuremale seltskonnale süüa teha - kõik oli ju nii lihtne ja meeldejääv. Siiski..
Tavalised suured lehttainaplaadipirukad jäävad vast meelde küll. Võib teha nii hapukoore-muna-juustu kattega kui ka niisama juustuga. Suvikõrvitsaga on hea mahlane, aga soola ja pipraga ei tohiks koonerdada. Punase sibulaga jääb aga imeline lihtsalt. Punase sibula täidisega on ka see hea asi, et võib varem valmis teha. Nii et valmistasingi eelmisel õhtul nö sibulamoosi u 6st suurest punasest sibulast, võist, punase veini äädikast ja suhkrust. Praadisin-hautasin kokku isegi ehk tunnike. Jätkus ühele suurele plaadipirukale vabalt ja rohkelt. Peale valasin siis hapukoore-munasegu (u 400 gr hapukoort ja 4-5 muna) ja riivisin juustu ka.
Hommikuks olen sageli teinud muna-juustuseguga sooje võileibu, seekord aga tabas mõte teha ahjuomletti. Niisiis omlett nr 1: 20 muna, pisut vett, pakk kodujuustu, 1 peenelt viilutatud paprika, soola-pipart. Ahjus u 20-30 minutit ja siis juustu peale ja valmis. Ühest plaaditäiest tuli 9 korralikku tükki. Omlett nr 2: 20 muna, veidi hapukoort, pisut vett, kabatšokiviile, paprikat, soola-pipart. Ja jälle ahju ja pärast juust peale.

Kirsid

Meie aias on kirsihooaeg ja kuna eelmisel aastal õnnestus osta kirsikivieemaldaja, nii et nüüd olen teinud kirssidest kohupiimakooki-kirssidega (tordipulbrist ja kohupiimapastast ning pealmisele purule lisasin kama, mis sobis suurepäraselt), saiavormi kirssidega ja lõpuks seda kirsikooki, mis üleval pildil on. Ja see oli üks väga maitsev kirsikook, mille põhja tegin muretainast (tegelt oli pidi ühe muna ka sisse panema, aga mul polnud), lisaks veel martsipan, kirsid ja peale hapukoore-munasegu ja siis kõige peale mandlilaastud. Just soojalt imeline.. Kuigi kõik teised järeleproovitud kirsiküpsetised olid ka väga head. Mõned kirsid veel külmkapis ootamas... nüüd tahaks midagi šokolaadist...

Ravioolid rukola ja toorjuustuga

Teine ravioolikatsetus õnnestus samuti. Esimene on siin. Kasutasin seekord tüüp 812 jahu (eelmine kord 550) ja ma ei tea, kas asi oli jahus või milleski muus, aga sõtkumisele läks tunduvalt kauem aega, enne kui tainas mõnus siidine ja elastne jäi (ja nii siidine tegelikult ei jäänudki kui eelmine kord).

Lisaks oli seda tainas tunduvalt raskem käsitsi rullida (aga asi võis ka selles olla, et seekord oli väikseid segajaid rohkem), nii et pärast esimese jupi rullimist võtsin kapist masina ja sujus palju paremini. Masina kasutuselevõtt meelitas kohale ka kõik maja mehed ja rullimine võeti konkreetselt mul käest ära. Kuna rukola kasvab mul siin hästi, tegin täidise hakitud rukolast ja Farmi toorjuustust ning veidikesest Farmi hapukoorest. Vormisin ja täitsin ravioolid ja tõstsin mannaga üle puistatud ja küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, rätik peale ja järgmise päevani külmkappi (kuna saabus ootamatu kutse seiklusparki sünnipäevale). Täna on siis see järgmine päev ja ravioolid söödud. Või oli otsa saanud, nii et kastmeks kasutasin marineeritud küüslaukudest üle jäänud õli, pool peeneks hakitud tomatit, veidi valget veini, pisut ravioolikeeduvedelikku. Kui ravioolid olid keenud (u 2-3 minutit), lisasin nad kastmesse, pannile ja oligi valmis. Täiesti taevalik, ma ütlen! Super :)

Tõepoolest on söögitegemist viimasel ajal harvem ette tulnud, rääkimata siis mingitest headest ja lihtsatest asjadest. No on kuidagi sedasi praegu lihtsalt.

Siiski tegin hiljuti ühest uuest ajakirjast - Vegetarian - ühte head asja.

Grillitud sai grillitud baklažaani, tomati, mozzarella ja pestoga. Maitses uskumatult hea.

Suur kapsapirukas juustu ja tüümianiga

Mõned korrad olen teinud nüüd ühte suurepärast kapsapirukat, millele komistasin nami-nami lehel. Pirukas on suur ja hea, aga pildile ei taha kuidagi jääda. Viimane kord olin ettenägelik, pildistasin kapsa juba enne piruka tegemist ära, et oleks midaGIGI retseptile kaunistuseks lisada.

Algne retsept asub siin.

Mina olen teinud erinevaid variante. Esimese kahe puhul kasutasin tilli asemel tüümiani ja muretaina asmele lehttainast. Ja muretainasse ettenähtud kodujuustu panin lehttaina peale. Ja kapsast hautasin vee asemel õlles(lugesin ühte kommentaari nami-namis selles retsepti juures valesti, oli õliga, ma arvasin, et õllega :) ja mõtlesingi proovida, täitsa hea oli :)). Ja viimasel korral panin poole jahust täisterajahu. Et selline flexible pirukas :)

Suur kapsapirukas juustu ja tüümianiga

Tainas võib olla kas lehttainas või isetehtud juustune muretainas:
200 gr kodujuustu
200 gr pehmet võid
280 gr nisujahu
pisut soola ja suhkrut
Kui kasutada lehttainast, võiks kodujuustu lihtsalt lehttaina peale ikkagi ära panna.

Kate
1 kilone kapsas
pisut vett või õlut kapsa hautamiseks (no umbes 1 dl)
1 tl soola
1 tl suhkrut
parajalt musta purustatud pipart
tüümiani
200 gr riivitud juustu
200 gr hapukoort
4 muna

Taina valmistamiseks seda kokku kodujuust, või, jahu, sool ja suhkur ühtlaseks tainaks ja tõsta veidikeseks külmkappi.
Mina küpsetasin mõlemat tainast väheke ette ka. Nii et enne kapsa hakkimist võiks ahju sooja panna, taina lahti rullida ja küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile tõsta. Küpsetada sobib vasti 200 kraadi juures u 10 minutit (või ka veidi vähem).

Haki kapsas peeneks ja prae väheke koos võiga pannil. Lisa siis vesi või õlu ning sool ja suhkur. Kuumuta kuni kapsas on võrdlemisi pehme (umbes 10 minutit). Millalgi võiks lisada ka tüümiani, aga ma ise ka täpselt ei tea, ma vist panin kohe, aga mul oli ka kuivatatud tüümian kahjuks ainult.
Sega munad ja hapukoor.
Lehttainast kasutades tõsta kõigepealt kodujuust lusikaga tainale. Seejärel mõlema variandi puhul kapsas, siis riivitud juust ja lõpuks hapukoore-munasegu ning küpseta ahjus, 200 kraadi juures 30 minutit, kuni pirukas on pealt kuldne ja ehk kohati kergelt pruunikaski.

Pilaff

Kuna The Cook´s Booksis olen jõudnud terade ja kaunadeni, tekkis jälle isu miskit proovida. Seekord siis pilaffi põhiretsepti, kuhu üllatuslikult ei läinudki suurt muud kui sibulat ja riisi :) Mõned lisandivariatsioonid olid ka esitatud, millest ükski ei sisaldanud progandit. Mina panin siis porgandit ja tomatikastet :) (oli karbi sees, Tsink Plekk Pangest ostetud toidust üle jäänud - tomat ja mingi roheline maitsetaim vist). Toit õnnestus suurepäraselt ja riis jäi täiesti võrratu. Lisaks tegin meestele lihapalle enam vähem kolme retsepti peale kokku ja tundub, et suurt vahet pole, mida sisse panna :)
Vaja läheb ahju ja sellist kaanega potti, mida võib ahju panna.

Retseptid siis siin:

Pilaff
50 gr võid
1 väike sibul
180 gr pikateralist riisi
375 ml puljongit - kasutasin ökopuljongikuubikut ja lisasin pisut soola

Pane ahi sooja (oi, alles nüüd märkan, et retseptis on 160 kraadi vaja, mul oli 180).
Haki sibul peeneks. Valmista teises potis puljong (ehk keeda vesi ja lisa kuubik).
Võta selline pott, mida saaks ahju ka panna (mul on too hea emailitud malmpott). Sulata potis või, lisa sibul ja prae keskmisel kuuumusel pehmeks. Kui tahad miskit juurde panna, siis praegu oleks paras aeg lisada ka porgand ja tomatipüree/pasta/purustatud tomatid. Kuumuta läbi, lisa riis ja sega korralikult läbi.
Vala kuum puljong riisile peale, sega üks kord ja lase pliidil keema tõusta. Pane potile kaas peale, tõsta kuuma ahju ja küpseta seal 18-20 minutit, kuni riis on pehme ja kogu vedelik kadunud. Sega läbi, maitsesta ja serveeri. Jee!


Lihapallid täiesti suvaliselt

400 gr veisehakkliha
100 ml vahukoort (poes sirvitud kokaraamatust olnud lihapallide retseptist :)
1 tl sinepit (ühest nami-namis olnud kreeka lihapallide retseptist)
punet (sealt samast kreeka lihapallide retsepist)
soola-pipart
riivsaia

Kikerherne-tuunikalatäidis tortilla jaoks

Kikerhernestest, hapukoorest, tuunikalast ja karripulbrist valmistatud tortillatäidis oli väga hea! Leidsin mõni aeg tagasi Pille blogist, riputasin endale siia meeles hoidmiseks üles ja kui külas olid kolm teismelist plikat ja selleks puhuks isetäidetavaid täidistega tortillasid otsustasin teha, siis kuluski marjaks ära. Seda konkreetset kikerherne-tuunikala täidist sõin vist küll põhiliselt mina :) Aga maitses tõepoolest suurepäraselt! Kõige paremini läks peale kanafilee ja suupisteks tehtud tomati-mozzarella-basiiliku ampsud paistsid ka meeldivat.

Sisse lähebki, nagu ütlesin
1 purk kikerherneid
u 150 gr hapukoort (mul oli see Ekstra hapukoor, mis oli ikka väga paks)
1 tops tuunikala
2 spl karripulbrit
maitse järgi soola

Pigista kikerherned kahvliga katki, lisa muud asja ja sega segamini. Proovisin ja saiale ja leivale määrida, aga tortilla sisse passis kõige paremini.

Kookoskattega rabarbrikook

Minu selleaastane rabarbrikook.Tegelikult siin pildil natuke teistsuguse moega, kui enamasti välja on kukkunud, pealt kuidagi ühtlasem ja tahkem Kui eelmise aasta lemmik oli mandlikattega rabarbrikook, siis sel aastal juhatab vägesid kookoskattega rabarbrbikook. Retsepti leidsin nami-namist ja uskumatult kombel isegi pähe jäänud mul. Niisiis...

Kookoskattega rabarbrikook

Põhi

150 g võid

300 ml jahu

50 ml suhkrut

2 tl külma vett

Näpi või, jahu ja suhkur segamini. Lisa vesi, pigista tainast veel veidi ja suru siis koogivormi põhja ja äärtesse ning tõsta külmkappi.

Täidis

500 g rabarbrit

2 spl tärklist

2 spl suhkrut

4 spl kookoshelbeid

Haki rabarber u 1,5 cm juppideks. Sega kausis tärklise, suhkru ja kookoshelvestega.

Kuumuta ahi 200 kraadini. Tõsta tainas 15 minutiks ahju küpsema. Samal ajal valmista koogile kate:

Kate

2 muna

200 ml suhkurt

200 ml kookoshelbeid

Vahusta muna suhkruga kergelt vahuliseks. Lisa kookoshelbeid.

Võta kook ahjust, tõsta peale rabarber, lisa muna-kookosekate ja tõsta 30 minutiks ahju küpsema.

Kamamagustoit

Kuidagi magusaks on see blogi viimasel ajal läinud siin. Kuigi tegelikult ootab tükk aega üleskirjutamist üks baklažaanivorm, mida olen mitu korda teinud ja mis on väga väga hea, aga pilti pole juurde suutnud teha jne. Üks hea, minu jaoks uus, rabarbrikook on ka järjekorras ja eelmise aasta lemmikrabarbrikook ja ühed brownie´d ja ... eks ole. Aga täna lisan hoopis kamavahu pildi ja noh, retsepti kah, kuigi retsepti pole ollagi.

1 suur pakk kohupiimakreemi

200 ml vahukoort

suhkrut

kama

Võib lisada ka marju või toormoosi või mida iganes. Banaani?

Tegelikult , oleks peaaegu unustanudki, kama on ka nami-nami 17nda kooskokkamise teema, nii et ehk pudiseb peagi siiagi miskit...

Rabarber ja vahukoor

Selle magustoidu nimi oli Good Foodis Rhubarb syllabub. Syllabub, nagu ma aru saan, erineb lihtsalt vahukoorest selle poolest, et sisaldab väheke valget veini või šerrit. Rabarbrid valmistasin mingil umbluu meetodil, sest retseptis esitatud õpetus jäi minu jaoks häguseks, umbluu variant tundus paremini toimivat. Apelsin annab rabarbrile mõnusalt tugeva maitse ja vahukoor on ka natuke teistsugune. Soovitan proovida.

Vaja läheb
1 apelsini mahl ja koor
100 g suhkrut
u 500 g rabarbrit
2 kardemonikupart
1 vanillikoorepoolik
(algretseptis oli tähtaniis, kuid vanilli polnud)

200 ml vahukoort
1 sidruni mahl ja veidi koort ka
3-4 spl Grand Marnieri, kuiva šerrit või valget veini
50-100 g suhkrut

Lõika rabarber jupikesteks ja pane koos apelsinimahla, -koore, kardemoni, vanilli ja suhkruga pannile või potti ja kuumuta tasakesi, kuni rabarber pehme. Võta rabarber välja ja tõsta magustoidukaussidesse. Kuumuta mahla veel veidi, kuni see on pisut kokku keenud. Vala mahl rabarbrite peale ja lase üsna maha jahtuda.

Vahusta koor (olen viimasel ajal mikseri kannu ja vispli sügavkülma pannud enne vahustamist, läheb ilusamaks vahuks küll) koos sidruni, alkoholi ja suhkruga. Tõsta jahtunud rabarbritele ja veel külmkappi mõneks tunniks seisma.

Rabarbrimuffinid

"Tahan teha" nimekirjast tehtud nüüd rabarbrimuffinid, mille kohta oli kõvasti kiidusõnu öeldud. Ütlen ka. Just minu muffinid - mahlased, magusad, hapud, toekad (kaalu mõttes tegelikult ainult, väga rammusad ei tundunudki). Valge suhkur oli otsa saanud, nii et kasutasin fariinisuhkrut jällegi.

Tuli 12 tükki ja umbes 6 ampsu tainast jäi niisama söömiseks. Oleks ehk kaks muffi veel saanud, aga ei viitsind hakata pärast veel kahte eraldi küpsetama.

Kirjutan nami-namist pärit retsepti siia ka üles:

Rabarbrimuffinid

2 muna

1,5 dl suhkrut

2,5 dl nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit

2 tl vanillisuhkrut

1 tl kaneeli

150 gr paksemat hapukoort

50 gr sulatatud võid

300-400 gr tükeldatud rabarbrit

Vahusta munad suhkruga kohevaks. Sega kuivained omavahel. Sega munavahu hulka vaheldumisi hapukoor, jahtunud sulavõi ja kuivained.Viimasena lisa rabarbritükid. Jaota tainas muffinivormidesse, pannes vormid ääreni täis. Soovi korral puista peale kaneeli ja demerara-suhkrut. Küpseta 225kraadises ahjus umbes 14-15 minutit.

Nõgesesupp

Kevadroheline kooskokkamine jätkub...

Nõgeseid käisin korjamas ka täna, sest oli vaja teha nõgesesuppi. Natukene muretsesin, et kuidas ta küll maitseb, aga kõik oli väga ok, maitses hästi :) Mul läks lõpuks supi sisse:

1 sibul

4 kartulit

puljongit

80 gr nõgeseid

soola ja pipart

serveerimiseks keedetud muna

Kõigepealt panin nõgesed kaussi ja valasin keeva vee peale. Lasin mõne minuti seista, valasin veel ära ja loputasin külma veega. Seejärel hakkisin peeneks. Supi valmistamiseks praadisin sibula, lisasin kartulid, puljongi (Otepääl nüüd ka ökopood, käisin täna uudistamas, nii et sain rõõmsalt mõnusat e-vaba puljongit kasutada). Kui kartul pehme, lisasin hakitud nõgesed.

Sõin keedetud munaga ja natuke sõin ka keefiriga. Pärt tuunis oma suppi kikerhernestega :)

Nõgeserullid

Meil siin köögis käivad asjad endiselt nami-nami kevadrohelise kooskokkamise lainel. Üleeile avatasin metsa alt nõgesed, nii et eile tegin nõgeserulle. Nõgeseid tuleb korjata palju palju... ja siis veel natuke, sest igal juhul saab neid vähem kui retseptis öeldud. Mul oli isegi vähem kui poole vähem, nii et kasutasin 250 gr lehttainast, sinna peale parasjagu juustu ja ilmselt u 35 gr nõgeseid. Nii et pisut oleks võinud rohkem olla, aga rullid tulid head ja kõik olid rõõmsad :) Retsepti vaatasin nami-namist, kuhu ta jõudis Toidutegu blogist.

Täidetud tomatid

Mõnikord võib ka lihtsalt tomatitesse riisi, sibulat, tomateid ja juustu panna, pool kuni kolmveerand tundi ahjus küpsetada ja mõnusalt kerge õhtusöök ongi olemas. Küllap nendesse tomatitesse võib muudki head ja paremat laadida, aga nüüd jäid vain need asjad näppu ja vist muud polnudki eriti.

Pilt ühe varasema retsepti juurde

Tegin uuesti tervet lillkapsast Jamie Oliveri retsepti järgi ja mõtlesin, et eelmine kord oli tsipa parem. Muidugi, tegin raamatu retsepti järgi, tegelt oleks pidanud ikka siit blogist vaatama, kuidas asjad käivad. Suhkru unustasin ja koor vist on ka päris mõnus lisa. Ilusat pilti kahjuks ei osanud teha ja nälg oli ka tegelt, aga kindlasti teen seda lillkapsast veel.

Magusad naadimuffinid

Naadimuffineid tegin juba kaks korda (jaa, vaadake, Nami-namis võeti kooskokkamise raames seekord umbrohi ette ja peamiselt on koduaias märgata naati, natuke võib leida nõgest ja meeleheitlikult hoian silmad lahti karulaugu suhtes (mitte aias, metsas ikka), aga kuna see päris umbrohi just pole, lihtsalt metsikumat sorti taim, siis seni olen tühjade kätega), sest esimene kord jäid muffinid nagu kuivemast kuivem keeks. Hapukoor jäi panemata. Siiski tundusid head ja nii tegingi juba ka uuesti. Jah, mõnusad tulid, kuid endiselt veidi keeksi moodi, mahlasemad siiski. No mis ma ütlen, soovitan proovida ikka :)

Retsept siin ja siin.

Kohupiimaküpsised

Siit ja sealt kuuldud kohupiimaküpsised said lõpuks tehtud. Natuke vaatasin nami-nami retsepti ja siis vaatasin perenaine.ee retsepti ja siis saatis Irma mulle retsepti ja kokkuvõttes panin kõik asju suhteliselt umbes ja jäin küpsistega väga väga rahule. Sellised, et esimene amps tundub mittemidagiütlev, aga siis sööd järjest 10 tükki, ja mitte sellepärast, et aru saada, kas on hea, vaid ikka sellepärast, et ongi jube hea :) Kuna teiste allikate retseptid on ülevalt linkidest kättesaadavad, panen siia Irma antud retsepti. Tegevusjuhise lõpp on mu omalooming.

Kohupiimaküpsised

200 g kohupiima
100 g võid
6 dl jahu
30 mandlijahu - purustasin mandlihelbed uhmris
1,5 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanillisuhkrut
100 g suhkrut
näpuotsatäis soola

Sega küpsetuspulber jahuga, murenda vöi-jahu-suhkur, lisa kohupiim ja mandlijahu. Sega läbi. Kui oskad või tahad rulli lahti, lõika rõngad ja voldi kokku. Kui ei oska, nagu mina, vooli vorst, vajuta veidi laiaks ja lõika mõnusad 1 cm viilud. Kasta suhkrusse ja küpseta 180 kraadi juures u 15 minutit.

Viisin küpsiseid jällegi peamiselt kingiks, väike karbitäis jäi autos söömiseks ja niisama külla viimiseks ja pilti ei olnud üleüldse mahti teha. Arvestades siiski küpsiste headust, teen neid varsti uuesti. Olekski juba teinud, kui külmkapis olnud kohupiima säilivusaeg poleks eelmisse nädalasse jäänud..

Sõrnikud

Mõtlesin just alustada umbes sellist juttu, et lapsepõlvest eriti toidumälestusi pole, aga siis meenusid ema tehtud imelised kotletid, maisipulgakook ja üleküpsetatud jäätisetort, mida koos sai tehtud... No ja sõrnikud, muidugi.

Eile hommikul ärkasin üles ja hakkasin sõrnikuid tegema, veider, ausalt öeldes. Heitsin paarile retseptile pilgu peale ja segasin 250 gr kohupiima 1 munaga, lisasin u 50 ml jahu ja lusikatäie suhkrut. Veeretasin sõrnikuid õrnalt jahus ja praadisin. Sain täpselt paraja koguse täiuslikke sõrnikuid. Sõime hapukoorega. (Mäletan, et ammustel aegadel sai söödud nii et mõni hapukoorega, mõni moosiga ja siis kindlasti ka nii hapukoore kui moosiga). Nii imehea oli!

Pidusai

Seikluspargi hooaja avamise puhul tegin ühe pidusaia nami-nami kaneelirullide retsepti järgi ja sai jäi suurepärane, aga natuke naljakas :) Maitse oli imeline ja kõik söödi ära. Lahtise piruka tegin ka, seekord punase sibula ja fetajuustuga. Oli ka hea, aga feta pole ikka päris minu teema.
Ilusat maikuud!

Ananassi-kookosemaiustused. Viisin külla kingiks, aga unustasin mõned endale jätta... Ühte sai kiiruga maitstud ja tundus hea, aga täpsemalt maitsmiseks peaks neid vist uuesti tegema.

Rohkem nagu blogipostitus...

Mõnikord ikka õnnestub ka mõni asi. Tõlkisin peatükki, kus väga üksikasjalikult kirjeldati pasta valmistamist. No ja mis te mõtlete, muidugi tuli vastupandamatu isu nii põhjalik juhend praktikas järele proovida.Pealegi oli mul just selline sobilik käepidemeteta rull olemas. Mul on küll ka pastamasin, millega olen korra õnnestunult pastat teinud, aga käsitsi rullimine tundus nii ahvatlev :)
Kõigepealt tainas. Järgisin juhtnööre väga täpselt ja muna ja jahu segunesid suurepäraselt, tainas tuli tõepoolest elastne ja siidine.
Rullimise koha oli inglise keeles öeldud streching. Ja oligi pooleldi rullimine, pooleldi venitamine. Kõigepealt rullisin valmis ühtlase ketta, mis pidi olema 3 mm, paks. Ühtlase ketta sain nii, et tegin tainast palli, vajutasin lamedaks ja rullisin nii, et rullisin natuke kaugemalt, kui keskelt õrnalt väljapoole, keerasin tainast ja jälle õrnalt väljapoole, keerasin, rullisin jne jne jne. Edasi läks nii, et tainas oli vaja algul otsast natuke rullile keerata ja siis sakutada-venitada-rullida uuesti lahti. Iga korraga natuke kaugemalt, natuke rohkem tainast rullile kerida, kuni lõpuks kerisin kogu taina rullile, keerasin taina ringi, rullisin lahti ja alustasin teisest otsast samamoodi. Lõpuks lükkasin külgi veel natuke õhemaks, kuigi seda polnud retseptis öeldud.
Ja oma värskest pastatainast valmistasin väga väga maitsva raviooli moodi pasta. Viimistlesin või-tüümiani-veinisegus. Nii lahe, et nii hea jäi! :)

Pasta seente, sidruni, küüslaugu ja tüümianiga :)

(pilt on lisatud hiljem, siis oli mul ka värsket tüümiani, kuid kasutasin täisterapastat, mis mulle väga ei meeldinud)

Põhimõtteliselt ongi retsept pealkirjas olemas. Tegin täna ja sõin lihtsalt kohutavalt liiga palju. Nigella Lawson ütleb selle retsepti sissejuhatuses, et "I am afraid I had to have this forcibly taken away from me during the photo shoot for this book, otherwise I´d have eaten is all up before it had even had its picture taken". No see on ilmselt selline promojutt, aga midagi jube head tekib seda pastat valmistades. Retsept niisiis Nigella Lawson

Pasta seente, sidruni, küüslaugu ja tüümianiga :)

Pakk šampinjone
70 ml head oliiviõli
1 spl soola
küüslauguküüs
1 sidruni mahl ja koor
värsket tüümiani
linguini pastat
värsket peterselli
värskelt riivitud parmesani
purustatud musta pipart

1. Haki küüslauk peeneks. Lõika seened viiludeks. Pane seened, küüslauk, oliiviõli, sidrunimahl, sidrunikoor ja tüümian (mul oli seekord ainult kuivatatud tüümiani, jäi talutav seegi). Sega mõnusasti läbi ja jäta sinnapaika.
2. Keeda pasta, kurna, jättes õige pisut keeduvdelikku alles ja sega seente jm hulka.
3. Sega kõik hästi läbi. Serveerimiseks lisa petersell ja parmesan. Musta pipart ka.

Lapsele meeldib

Selliste toitude üle rõõmustab laps. Täiesti piisavalt kraami, segamata, värsket ja keedetut. Võtab rõõmust hõiskama kohe :)

Magusa kartuli supp kookospiimaga

Tegin teist korda Good Foodist rubriigist The Modern Vegetarian ühte maguskartuli suppi. Esimene kord jäi siinsete sööjate jaoks liiga magus ja võõras. Teist korda tegin väikesed mugandused ja supp tuli tõepoolest imeline, kõik sõid. Algretseptis on umbes 22 koostisainet, koos Tai karripasta ja Tai pestoga. Karripasta olen teinud, ilma tšilli, sidrunheina ja kahvrilaimita - esiteks seepärast, et pärast Tai külastamist ja kõhuhädasid on sidrunhein päris vastumeelne siiamaani ja teiseks pole seda eriti saada, kahvrilaimilehti ka mitte ja tšillit ei sööks väänik, nii et lihtsaks on tehtud need asjad siin. Pestoga pole ka jändama hakanud, aga sinna läheb muidu soolata maapähkleid, küüslauku, ingverit, tšillit, koriandrilehti, münti, basiilikut, sojakastet, laimimahla, pruuni suhkrut.
Supile lisasin kaks tavalist kartulit, et vähem magus oleks, kodustel põhjustel :)

Magusa kartuli supp kookospiimaga
Jätkub lahedasti 2 inimesele, paar ampsu lapsele ka ehk

Kõigepealt karripasta:
1 šalott (ka pool tavalist sibulat näib asja ära ajavat)
1 küüslauguküüs
1,5 cm jupp ingverit
pisut valget pipart
1 spl sojakastet või kalakastet
1/2 tl suhkrut
1 spl päevalilleõli

Lõigu sibul väiksemaks, haki küüslauk ja ingver. Püreesta kõik koostisained mikseris või kõik peale vedelate ainete uhmriga (nagu mina teen) ja lisa õli ja sojakaste siis, kui kõik on pudiks läinbud. Supile tegelikult päris tervet seda kogust ei pannud, natuke jäi alles.


Nüüd supp:
1 spl oliiviõli
1 punane sibul
400 gr maguskartulit ehk bataati (no umbes 1 suur kartul ongi sellise kaaluga)
2 tavalist kartulit
1 kuhjaga spl karripastat
u 500 ml puljongit
200 ml kookospiima

1. Koori kartulid ja lõika tükkideks. Koori ja tükelda sibul. Kuumuta potis õli. Lisa kartul ja sibul ja hauta kaane all, pidevalt segades, u 15 minutit, kuni köögiviljad hakkavad pehmenema. Tõsta kuumust, lisa karripasta ja sega ja kuumuta, kuni potist hakkab head lõhna tulema.
2. Lisa puljong - minu meelest kõik parem kogu nii, et köögiviljad on just napilt vedelikuga kaetud. Kuumuta veidi, lisa kookospiim ja lase keema tõusta. Püreesta ühtlaseks sametiseks supiks.

Supp jääb tõepoolest otseselt sametine ja eriti ilusat värvi. Väga mõnus!

Pasha

Seekord topelt põhjust pashat teha - ülestõusmispühad muidugi, aga ka Nami-namis kooskokkamine number 15. Kordan eelmise aasta retsepti, mis oli ootamatult mahlane ja värske ja kreemjas ja mmmm...nii hea! Panen retsepti juba üles, et kui keegi veel sellist mahlast pashat otsib.

Pasha 6 inimesele (Oma Maitse, märts 2007)

400 gr kohupiimapastat
2 dl vahukoort
2 dl suhkrut
2 muna
1 tl vanillisuhkrut
1 dl korinte või rosinaid
1 apelsini riivitud koor
150 gr võid
kaunistuseks mandleid (või mandlilaaste) ja võib ka mõned väiksed marmelaadid vms

Sega omavahel kohupiim, vahustamata koor, munad, vanillisuhkur, rosinad, riivitud apelsinikoor ja sulatatud või. Vala segu kahekordse niisutatud marliga vooderdatud pashavormi (kasutasin lihtsalt sõela), tõsta marli servad pasha peale ja aseta kõige peale kerge vajutis. Hoia külmkapis järgmise päevani. Kummuta serveerimisalusele ja kaunista.

Eelmise aasta pilt on siin.

Gnocchi

Prismas müüdi täitsa ilusa väljanägemise ja mõningate lisaainetega gnocchisid, maksid vist 30 kroonis ringis. Ostsin paki proovimiseks ja täna proovisingi. Tegin kastme tomatist, sibulast, küüslaugust, vähesest spinatist ja basiilikust. Hautasin gnocchisid selles mõne minuti, siis panin peale veidi toorjuustuportsukesi ja parmesani ja ahju grilli alla. Mulle meeldis väga. Mõtlen isegi, et ehk on viimasest (ebaõnnestunud, järjekordselt ebaõnnestunud) gnocchiteost piisavalt aega möödas, et uuesti proovida... Aga need poeomad ajasid ka asja täitsa kenasti ära.

Küpsised ja vahukommid šokolaadiga :)

Oh, sa poiss, sain ikka jamaga hakkama. Sel ajal kui suid on kolme asemel kaks tahtsin katsetada jällegi Nigella Lawsoni Nigella Expressist natuke meie enda Kirju koeraga sarnast maiust. Katsetasingi ja teine suu ütles, et "minu jaoks on sellel natuke halb maitse". Nii et hunnik puhast rammu ja ainult üks, 58-kilone sööja, kes tahaks pigem 55 olla. Oijah... no mu ainuke lootus oli see, et süda läheb pahaks. Läkski, aga natukese aja pärast sobis jälle tükike suhu pista. Õnneks päris õhtul suutsin mõtted sellest heast asjast eemal hoida. Hommikul jälle :) Kohvi kõrvale... mmmmm :)

Aa, muuseas, kuna teiste senivalmistatud šokolaadikookide jms sisse on ikka läinud tumedat šokolaadi, siis siia oli vaja piimašokolaadi ja see oli suurepärana võimalus ära kasutada kappi kogunenud Nurrid ja Annekesed, mis muidu eriti kaubaks ei lähe, kuid mida vanemad inimesed näivad armastavat ja siis ka noorematele tasku pistavad. (Täna ei lase blogger ridadele laiemaid vahesid teha, nii et kõik tekst kahjuks ükteise otsas)

280 gr piimašokolaadi

120 gr võid

1 dl siirupit

u 2 tassitäit vahukomme (mina kasutasin neid suuri lõkkel küpsetamise vahukomme ja lõikasin need umbes 8ks)

220 gr kõvemaid küpsiseid (mul oli üks pakk tavalisi eesti küpsiseid ja siis veel u 5 digestive küpsist)

Pane šokolaad, või ja siirup panni või potiga tulele sulama. Samal ajal purusta küpsised suuremateks ja päris väikesteks tükkideks. Jäta umbes tassitäis šokolaadisegu alles ja ülejäänud sega küpsiste ja vahukommidega. Vala nt fooliumist küpsetusvormi või fooliumiga ääristatud ahjupanni vms. Mina valasin segu keraamilisse ahjuvormi, muidu ilus, aga väga raske on tükke kätte saada sealt. Samas, tundub kuidagi, et foolium võiks ise magusa külge kinni jääda. Tõsta vähemalt 2 tunniks kuni terveks ööks külmkappi seisma (no ilmselt võib ta seal seista ka terve päeva, kui hommikupoole juhtud valmistama).

Oma toiduvalistamisoskuste poolest pole ma muidugi Nigellale eriti sarnane, aga kui ma eile õhtul sooja šokolaadi-küpsisesegu noolisin, enne kui see üldse külmkappigi jõudis (no ikka mitme sentimeetri jagu kadus sealt ühest nurgast), siis tundsin küll ennast natuke selle Nigella moodi, keda laupäeval telekast nägin - ta lihtsalt kogu aeg sõi ja külla kaasa võetud maiustused sõi ka tee peal taksos pooleldi ära. Šõuvärk ilmselt, aga no selline tunne oli.

Pirukakesed

Pilte sorteerides selgus, et üks mõnus suupiste või ehk ka kerge eine on jäänud postitamata - lehttainast pirukakesed ricotta ja tomatiga. Retsept otse nami-namist :) Aga kirjutan siia ka:

Mul tuli 12 tükki, lehttainast jäi 500 gr pakist jupike üle.

Lehttainast (läks umbes 350 gr)

ricottat või kodujuustu (üks pakk?)

2 munakollast (aga ma tõesti ei oska öelda, miks ainult munakollast)

campanellot (parasjagu)

kirsstomateid

soola, pipart, oliiviõli

Rulli tainas võimalikult õhukeseks ja lõika välja sellised parajad ringid, mis mahuvad su muffinivormidesse. Ringid võib siis pärast veel üle rullida, et veel õhemaks saaks, mul jäid natuke paksuvõitu, aga võimalik et kiirustasin vms. Sega kokku juustud ja ja muna. Tõsta lehttainaga kaetud vormidesse, suru juustusegusse ka tomatipoolikud, veidi musta pipart ja sorts oliiviõli. Küpseta 200 kraadises ahjus 25-30 minutit.

Algul olid pirukad muidugi hullult puhevil - see pilt on tehtud just pärast ahjust võtmist. Pärastpoole vajuvad muidugi natuke tagaishoidlikumaks.