Kreoolipärane (vürtsikas) oa-köögiviljasalat

Enam vähem täpselt nii nagu see Gordon Ramsay Tervisetoitude raamatus on.
Meil siin sõid kõik rõõmsalt, lapsed ja suured.

2 sl oliiviõli
1 sibul, õhukeselt viilutatud
soola ja musta pipart
200g rohelisi aedube, otsad maha lõigatud
2 (või siis 1) rullkõrvits (see piklik roheline suvikõrvits, pisike kabatšokk)
400g purk cannellini ube
400g purk kikerherneid
250g kirsstomateid, poolitatult
peterselli, koriandrit

Kreooli vürtsisegu
1 1/2 tl magusat paprikapulbrit
1 1/2 tl kuivatatud basiilikut
1 1/2 tl kuivatatud tüümiani
pisut Cayenne'i pipart ja pisut tšillipulbrit, kui juhtumisi lastele süüa ei tee.


Kuumuta potis oliiviõli, lisa sibul ja veidike soola-pipart. Prae keskmisel kuumusel u 6-8 minutit, kuni sibul on pehme.
Samal ajal sega kokku Kreooli vürtsisegu komponendid. Lisa sibulale ja kuumuta veel mõni minut.
Siis lisa rohelised aedoad, rullkõrvitsad ning kuumuta 6-8 minutit, kuni need on pehmed.

 Siis lisa konservoad ja kikerherned ning kirsstomatid, võta pott tulelt ja sega läbi.
Tõsta salat suurde kaussi ja lisa petersell ja koriander.

Kinoa

Lõpuks ometi sain kingituseks paki kinoat :) Kinoa, inglise keeles quinoa, on väärt kraam, mis sisaldab täiesti müstiliselt palju kõige kasulikumaid asju :) Ma täpselt küll ei ole uurinud, aga näib, et selles on miskid 8 olulist aminohapet ja kõikvõimalikke mineraalaineid ja vitamiine ja vähe kaloreid ja palju häid kiudaineid ja mida kõike.

Kõigepealt tegin kinoasalatit, pärast kinoa-kikerherne"pilaffi". Mulle meeldis väga, rohkem kui bulgur, näiteks. Kindlasti hakkan seda sageli kasutama.

Esimene asi kinoa valmistamisel on see hoolega puhtaks pesta. Mul ei olnud nii peent sõela, nii et panin kinoa mõõtekannu, lasin hooga vett peale, valasin vee ära ja jälle uus peale. Kinoa vajus põhja ja kõik töötas.

Salati jaoks keetsin kinoa ära (pakendil oleva juhendi järgi, 15 minutit), röstisin ahjus viilutatud punaseid sibulaid, pisut ka brokolit ja tomatit. Lihtsalt neid asju, mida kodus oli. Segasin kinoaga, lisasin pisut oliiviõli ja isver ma ei mäletagi juba enam, mida veel :( Tuli väga mõnus.

Pilaffi sisse läks

võid praadimiseks (vegan variandis õli)
1 sibul
1 küüslauk
jahvatatud koriandrit
jahvatatud vürtskööment
pisut soola
pisut pipart
u 200 ml kinoat
1 spl tomatipastat (või veidi rohkem püreed)
1 1/2 klaasi vett või puljongit
1 purk või veidi vähem kikerherneid

Pese kinoa. Haki sibul ja küüslauk. Sulata potis või, lisa sibul, prae veidi, lisa siis küüslauk, prae jälle veidi. Lisa siis koriander ja vürtsköömen. Lisa ka kinoa ja kuumuta mõni minut. Lisa tomatipasta, vesi või puljong, sega läbi, kuumuta keemiseni ja keeda siis tasakesi u 20 minutit, kuni kinoa on pehme. Millalgi vahepeal lisa ka kikerherned, nt 10 minuti peal.
Jäi väga maitsev!

Kikerherned kartuli ja spinatiga

Jäi ühes Good Foodis silma selline kikerherneroog. Ükspäev hakkasin tegema, aga selgus, et kikerherned olid otsas. Tartust õnnestus hankida kuivatatud kikerherneid ja hommikul tuli uskumatul kombel meelde need vette pehmenema panna. Kui rooga tegema hakkasin avastasin, et tegelikult on tegemist põhimõtteliselt selle meie lemmiku kikerhernesupi tahkema, kooreta versiooniga. Natuke naljakas siis tundus selle tegemine, kuid muidugi oli väga maitsev ja laps sõi ja kiitis. Seda juhtub ikka väga harva.
Pannile läks niisiis:

6 keskmist kartulit
veidi õli
1 sibul
2 küüslauguküünt
1 kasin teelusikatäis jahvatatud koriandrit ja sama palju ka jahvatatud vürtskööment
pool tl kurkumit
1 purk kikerherneid või kuivatatud kikerherneid, leotatult ja keedetult (kui keedad kikerherneid nt kerges puljongis, hoia see alles ja lisa hiljem roale)
3 spl tomatipüreed
külmutatud spinatit

1. Koori kartulid ja lõika kuubikuteks. Keeda soolaga maitsestatud vees enam vähem pehmeks (selleks kulus üsna vähe aega).
2. Haki kartulite keemise ajal sibul ja küüslauk ning hauta õlis pehmemaks. Lisa maitseained, sega läbi, lisa kikerherned ja veidi (50-100ml) vett või kikerhernekeeduvedelikku. Lisa tomatipüree. Kuumuta läbi.
3. Lisa spinat (kui on külmutatud, siis lase spinatil sulada). Kõige viimasena lisa kartulid ja kuumuta veel läbi. Lisa maitse järgi soola või pipart.

Tuunikala-kikerhernesalat

Lugesin lõunasöögi juurde ühte kokaraamatut, mis tükk aega juba puutumatult riiulis on seisnud. Leidsin sealt igasugu uusi asju ja selgus ka, et kikerherned ja kuskuss koos on suurepärane valguallikas. Eriti rõõmustav oli see seetõttu, et tegin mõned päevad tagasi ühte lihtsat salatit, kus olid koos kikerherned ja kuskuss. Salat oli väga maitsev pealekauba.

Tuunikala-kikerherne salat

101 fish and seafood dishes (GoodFoodi väike kokaraamat)

100 g kuskussi (no panin ikka täitsa huupi seda tegelikult)

200 g tuunikala oliiviõlis

400 g kikerherneid soolvees

140 g väikseid ploomtomateid vms

veerand kurki

poole sidruni mahl

2 spl hakitud münti (seda muidugi polnud)

1. Valmista kuskuss (kalla keev vesi peale).

2. Tahtsin soojemat salatit, nii et kuumutasin kikerherneid enne salatisse panemist kergelt võis.

3. Nõruta tuunikala, hoia õli alles. Aja kuskuss kahvliga kohevile. Lisa tuunikala, kikerherned, tomatid ja kurk ning sega segamini.

4. Sega omavahel tuunikala õli, sidrunimahl, münt, veidi soola-pipart. Vala salatile, sega läbi ja serveeri.

Kikerherne-tuunikalatäidis tortilla jaoks

Kikerhernestest, hapukoorest, tuunikalast ja karripulbrist valmistatud tortillatäidis oli väga hea! Leidsin mõni aeg tagasi Pille blogist, riputasin endale siia meeles hoidmiseks üles ja kui külas olid kolm teismelist plikat ja selleks puhuks isetäidetavaid täidistega tortillasid otsustasin teha, siis kuluski marjaks ära. Seda konkreetset kikerherne-tuunikala täidist sõin vist küll põhiliselt mina :) Aga maitses tõepoolest suurepäraselt! Kõige paremini läks peale kanafilee ja suupisteks tehtud tomati-mozzarella-basiiliku ampsud paistsid ka meeldivat.

Sisse lähebki, nagu ütlesin
1 purk kikerherneid
u 150 gr hapukoort (mul oli see Ekstra hapukoor, mis oli ikka väga paks)
1 tops tuunikala
2 spl karripulbrit
maitse järgi soola

Pigista kikerherned kahvliga katki, lisa muud asja ja sega segamini. Proovisin ja saiale ja leivale määrida, aga tortilla sisse passis kõige paremini.

Lapsele meeldib

Selliste toitude üle rõõmustab laps. Täiesti piisavalt kraami, segamata, värsket ja keedetut. Võtab rõõmust hõiskama kohe :)

Ühe koogi lõpuks ikka tegin. Jamie Oliveri raamatust porgandikoogi.
Kuna ma räägin ja mõtlen toidust palju, siis on täiesti arusaadav, kui olen jätnud mulje, et oskan süüa teha ka. Tegelikult päris nii need asjad pole. Mõned lihtsamad toidud õnnestuvad, selliseid retsepte olen siiagi pannud. Porgandikook läks natuke untsu, ei tulnud nii hea kui eelmine kord, kui ta tuli ikka jube hea :)
Teine asi, mis viimati totaalselt untsu läks oli Falafel. See polnud mul muidugi esimene kord, kui falafel untsu läheb, õnnestunud on vaid mingid falafelilaadsed kotletid. Tainas tuli tegelikult ilus ja tainast vormitud pallid olid nii armsad. Olin veel ka selles mõttes eriti tubli, et tegin kõik pallid valmis ja siis alles asusin küpsetama. Küpsetamisel aga lagunes kõik koost. Pealispind küpses ära ja siis hakkas järjest tainast seest välja ajama, kuni pann oli frititud pudi täis. Paar üksikut falafelit esimesest pannitäiest peaaegu õnnestus ja minu suureks rõõmus arvas, laps, et päris hea :)

Falafel sellist moodi

Paistab selline blogimise päev olevat. Aga tegin täna üle pika aja falafeleid erinevatel põhjustel - 1. olen neid ammu tahtnud teha, eriti just et veel aiasolev petersell ära kasutada ja maitsevad ka ju 2. Nami-namis oli köögiviljakotlettide kooskokkamine, aga nüüd just selguski, et mu koktletiki ei kvalifitseeru (kuivatatud tooraine) 3. midagi oli õhtuks ju süüa vaja teha.

Retsept oli seekord Vahemere maade kokaraamatust nime all garbanzo ubade kotletid ja erinevalt mu varasematest variantidest oli seal ka kartulit, üks toores kartul. Aga muidu ikka sama lugu, et sibul, küüslauk, hulk peterselli, kikerherned ja kartul köögikombaini ja segu segamini. Siis maitsestada - vürtsköömned, koriander (jahvatatud seemned), sool, pipar... pune oli ka, aga seda mul polnud. Ja natukeseks seisma (retseptis oli kaks tundi, aga mul üks käis iga minuti järel köögis mingit näksimist nõudmas, nii et pidin kiirustama. Enne praadimist lisasin veel 2 spl jahu ja 1 tl küpsetuspulbrit.

Samal ajal, kui kotletitainas settis, tegin ma kastme, põhiliselt tomatist. Päris retsepti järgi, üle poole tunni keetmist, väga cool :)

Ja lõpuks kuskuss ja oligi :)

Siis sättisin pilte teha, tõstsin neid kotlette nii ja naapidi. kastmega ja ilma... Kaks enam vähem pilti siin ka:

Kikerherne-spinatisupp

Juba ammune lemmiksupp raamatust Vegetarian, koostanud Linda Fraser.
Kirjutan retsepti siia nii nagu raamatus on, ise teen nüüd juba nii kuidas juhtub, jätan üht teist ära, kui pole käepärast või muudan koguseid, kuidas tuju on. Nt teen mõnikord ilma kartuliteta või panen vähem küüslauku jms.

Oliivõli
4 küüslauguküünt
1 sibul (hakkida jämedalt)
2 spl jahvatatud vürtsköömneid
2 spl jahvatatud koriandriseemneid
1,2 liitrit köögiviljapuljongit
350 gr kartuleid (need tuleb lõigata kuubikuteks) (ise panen tavaliselt umbes 2-3 kartulit)
1 purk (425 gr) kikerherneid
1 spl maisitärklist (pole ise kunagi pannud)
150 ml vahukoort
2 spl tahinit (seesamiseemnepasta, Stockmannist või mahekaupade poest võib leida)
200 gr spinatit (ribastada)

1. Kuumuta potis õli ja prae sibulat ja küüslauku u 5 minutit, kuni need on pehmed ja kuldpruunid.
2. Sega hulka vürtsköömned ja koriander ning kuumut veel minuti jagu.
3. Vala hulka puljong ja lisa kuubikuteks lõigatud kartulid. Lase keema tõusta ja keeda siis tasasel tulel 10 minutit, kuni kartulid on enam-vähem pehmed.
4. Sega kokku vahukoor ja tahini. Lisa supile kikerherned, spinat ja vahukooresegu ning keeda veel u 2 minutit.
5. Maitsesta soola ja pipraga.

Super! :)