Olen blogimisest tohutult puudust tundnud. Või pigem siis blogimatusest, just seepärast et juhtub, et kord olen ma sootuks unustanud võrratud kõrvitsaküpsised, kord ei leia enam üles mõnda head suupistet jne. Näib, et olen olnud näljane ja kannatamatu, et pole jõudnud toite pildistada.
Nüüd tegin jõulude eel üllatavalt maitsvaid suupisteid. Üllatavalt seepärast, et teha polnud justkui midagi erilist, aga süües siiski oli piisavalt eriline. Retsept asub muidugi nami-namis: http://nami-nami.ee/Recipe/View/6796/Tilli-peedikanapeed

Suupiste koosneb mustast leivast (lõikasin ruudukuulisel leival viilul servad ära ja siis neljaks ruuduks), määrdest ja ahjus küpsetatud peedist.

Määrde jaoks:
võid
(teralist) sinepit
hakitud tilli
sidrunimahla

Sega kõik määrde ained hoolega kokku. Määri leivaviilule, aseta peale peediviil ja kõige peale veel tilli.

Peedipätsikesed

Jätkan kohe eelmise nädala lahedate toitudega. Mul oli üks selline keskmiselt pirakas peet, üks muna ja veel nipet-näpet. Olin suvel restoranis Aed söönud maitsvaid peedikotlette, nii et see positiivne mälestus sundiski mind siis peeti riivima ja nii edasi. Kõik läks kuidagi iseenesest nii, et lõpuks katsetasin nelja maitsega peedipätsikesi. Sest ühest peedist saab väga palju riivitud peeti. Niisiis peedipätsikesed koosnesid riivitud peedist ja ühest munast, natuke panin ka riivsaia, aga ma ei tea, see vist ei andnud küll midagi juurde. Ja neli varianti olid:
1: purustatud kikerherneste ja tsipakese koriandriga - toredad, ainult et soola ja koriandrit oleks võinud rohkem panna.
2: täitsa niisama - maitsesid ka väga hästi kusjuures :)
3: mädarõikaga - kah okei, mul on üks pastakaste, kus on koos mädarõigas ja peet ja hapukoor, see on ikka väga hea kaste, see siis ajendaski proovima.
4: pestoga - no need olid ilmselt kõige paremad, pesto andis piisavalt maitset, aga peeti päris ära ka ei tapnud. Lõunasöögi juurde käis veel paneeritud kabatšokid ja peedipätsikeste juurde sobis imehästi must leib.

Köögiviljad ahjuvormis koos tatraga

Mul oli (on siiani tegelikult) mõnusaid värskeid peete ja porgandeid ja kartuleid ja kabatšokki ja aedube ja veel imeliselt lõhnavaid tomateid - vot sellist nämmat kraami. Tahtsin neist teha igasuguseid asju, lõpuks panin peedi, kartulid,porgandid ja kabatšoki koos ahju, midagi lisasin maitseks ka. Vahepeal proovisin, kas on küps. Ei olnud. Mõtlesin, et tahaks mingit teravilja hulkam näiteks riisi... või siis hoopis kinoat. Äkitselt taipasin, et siia sobiks midagi tumedamat, haarasin tatra, lisasin seda ühe kuhjaga peotäie, natuke veel vett ja soola, segasin läbi ja tõstsin poti uuesti ahju. Mulle meeldis see toit väga. No tegelikult mitte midagi revolutsioonilist või tapvalt hõrku, aga väga mõnus sellegipoolest. (Muidugi jäi mage, aga sojakaste sobis maitsestamiseks väga hästi.) (Ja minu meelest oleks tatart võinud vabalt ka rohkem olla).

Peedirisoto

On on piinlik, miks ei ole. Isegi maasikaaeg on läbi ja mul ripuvad siin rabarbrikoogid. Aga kui kedagi veel peaksid siinsed jutud huvitama, siis kinnitan, varsti läheb kõik paremaks ja ilusamaks ja igatpidi.
Muidu maasikatest tegin kolmel korral Brita torti, aga mis nüüd enam sellest. (Ei olnud keeruline muideks! Jälle.)

Täna tegin ilma suurema kärata peedirisotot. Mu viimane peedirisoto kogemus jäi Nop-i ja see oli hirmus.
Aga nüüd tegin ise ja jube maitsev oli. Põhiretsept on juba meelde jäänud, nii et üsna lihtne teha. Isegi kass sõi, muideks.


PEEDIRISOTO

1 sibul, hakitult
võiks olla ka sellerivars, aga mul polnud. see siis ka hakkida, kui on
1 küüslauguküüs, hakitult
õli
võid
valget veini (ehk mingi 50-80 ml?)
risotoriisi
kuuma puljongit või vett, u pool liitrit kuni 0,75 l
1 peet, eelistatavalt ahjus küpsetatud ja ristkülikuteks tükeldatud, kuid kui on kiire ja peet pole valmis küpsetatud, siis ajab koorega keetmine ka asja ära
suur peotäis riivitud parmesani
pisut kaneeli (minu meelest täiendab kaneeli peedi maitset väga meeldival moel),
musta pipart ja soola, kui vaja

Kuumuta pann, lisa sorts oliiviõli ja u supilusikatäis võid. Prae sibul keskmisel kuumusel klaasjaks, ära pruunista. Lisa küüslauk, riis. Kuumuta veidi, lisa vein, sega ja lase aurustuda. Nüüd hakka lisama vähehaaval puljongit või vett. Mul ei olnud puljongit ja päris tavalist vett ei tahtnud ka panna, nii et tegin sellise maitseainetega kuuma vee :) Kuna tegin risotot pannil, lisasin u kulbitäie vedelikku korraga, et kõik ikka kaetud saaks ja riis kinni ei jääks ja kõrbema ei läheks. Edasi tavaline risoto tegevuskäik - lisa puljongit ja sega, kuni vedelik on kadunud, lisa jälle vedelikku ja sega jälle. Ja nii seni (peaks minema u 20 minutit), kuni riis on hammustades selline tugev, aga mitte enam kõva või selline toores ja vedelikku kokkuvõttes eriti pole, on selline mõnusalt kreemjas segu, mitte vedel, aga kindlasti mitte ka kuiv. Lisa ahjus küpsetatud või keedetud peet, pisut kaneeli, musta pipart. Kuumuta veidi ning lisa siis tükk võid ja riivitud parmesan, sega läbi, tõsta tulelt ja mõnus kreemjas risoto peakski valmis olema.

Kihiline salat

Mmmm... polnud ammu teinud seda kihilist peedi-juustusalatit, sest kuidagi tüütu tundub. Igasuguseid asju on vaja osta ja keeta ja koorida ja riivida ja... ja noh, ega tegelt muud polegi :) No ühesõnaga, tuletas mulle meelde seda salatit Pille oma blogis ja nüüd tundus sobiv hetk salati kallale asuda.

Kasutasin salati jaoks:
5 väikest kartulit
pikk värske kurk
mõni muna (mul oli seekord üks, aga see oli ilmselgelt liiga vähe)
2 peeti
parajalt suur tükk juustu
pakk hapukoort
majoneesi

Kartuleid ja muna on vaja keedetult. Peeti oleks parem küpsetada ahjus.
Riivi kartul, peet, juust ja kurk. Lõika munad viiludeks või purusta kahvliga.
Ma ei tea, milline oleks ideaalne kihtide järjekord, aga mingitel arusaamatutel kaalutlustel panin kaussi kõigepealt kartuli, siis kurgi, hapukoore, majoneesi (kuigi parem oleks need enne kokku segada), peedi, juustu, hapukoore, majoneesi ja munad. Kata kauss toidukilega ja tõsta külmkapp seisma.

Salat sobib süüa küll juba mõned tunnid hiljem ja jägmisel päeval on ta parim.

Peedivõileib

No mul lemmikvõileib koosnes täna lõunal sellistest asjadest:

(ta koosneb sageli umbes sellistest asjadest, aga enda tehtud või ei ole alati käepärast ja basiilikut pole ka taibanud varem peedi peale panna)

peenleib

isetehtud õrnal soolakas ja pisukese basiilikuga või

tavaline Eesti moodi juust

ahjus küpsetatud peet - viilutatud, natukese oliiviõli ja palsamiäädika, soola-pipraga segatud

basiilik

Hullult hea. Hullult hea :)

Kopeerisin vanast blogist: Selle peedipiruka retsept ja pilt

Järgmine kord kui seda tegema hakkan, püüan eestikeelse retsepti tekitada ja uhkema pildi saavutada :)

Lihtsalt nii mõnus ja lihtne on ahjus peete teha. Koorid peedid ära, suuremad lõikad pooleks ja paned kõik eraldi fooliumisse ja praeguse varasügisesel ajal või siis suve lõpus, kuigi raske on praegust aastaaega suveks nimetada enam, umbes tund aega neil ahjus olemist. Talvel on natuke rohkem läinud millegipärast. Vanad peedid vms.
Ja siis pärast vaatad, mis nende ilusate tumepunaste kaneelilõhnaliste peetidega teha. Kas panna koogi sisse (vt eespool), või teha võileiba või segada vähese palsamiäädika-oliiviõliga ja lisada pisut pipart-soola... asetada peale tükike mozzarellat või kitsejuustu...või teha soolast pirukat (aaa! meenubki, see retsept vist veel vanast blogist siia transportimata, mu maailma parim peedipirukas sibulamoosiga! varsti siin :))...
Viimati, üleeile, tegin seda palsamiäädika varianti ja mul olid veel viimased külmutatud mozzarellad sulama võetud ja need sobisid nii hästi. Pärast hommikul lõikasin veel viiludena juustuleivale ja siis väike mozzarella veel kõige tipuks....mmmm, ma ütlen. Suu hakkas vett jooksma praegast...

Peedi-šokolaadikook

Ostsin jälle üle mõne kuu Good Foodi (no pool tundi umbes mõtlesin, et kumma võtan Olive´i või GF-i ja ma ei teagi miks siis viimase kasuks otsustasin...vist et rohkem retsepte vms, sest tegelt Olive meeldis rohkem). Aga igati asja ette on läinud ja läheb kohe edasi see ost. Tegin seal eile peedi-šokolaadikooki, mis oli väga hea. Nagu arvata võib mingit väga tuntavat peedi maitset polnud, aga mõnus oli. Ja ühe koogitüki suutis koer sedasi laua pealt pihta panna, et mitte keegi mitte midagi ei näinud... pärast magas mõnusasti rahulikult oma pesas, no nii hea oli olla kohe...

Aga retsepti eestikeelne variant minu lisadega siis :

Peedi-šokolaadi mikserda-ja-küpseta kook (khm?)

1 suur peet, umbes 175 gr - mul oli meie mõistes täitsa tavaline peet, mis kaalus üles 200 gr. Ise keetsin peedi, sest jäin natuke hilja peale. Aga soovitan peet valmistada ahjus* - värv jääb ilusam ja peet ise tunduvalt mahlasem ja magusam. Aga see peaks siis koogi valmistamise alguseks tehtud olema.
200 gr jahu
100 gr kakaopulbrit - minul seda kodus polnud ja väänik ei tahtnud poodi minna, nii et tegin ilma kakaota, panin rohkem šokolaadi see-eest.
1 spl küpsetuspulbrit
250 gr suhkrut
3 muna
2 spl vanilliekstrakti (mul oli vanillsuhkur)
200 ml päevalilleõli - JAA!, nii see on, 2 dl, o,2 liitrit puhast õli käib siin koogi sees. Ärge muretsege, kõik läheb hästi:)
100 gr tumedat šokolaadi - mul oli tavaline kalevi piimašokolaad, aga umbes 200 gr. šokolaadi ei sulatata koogi jaoks, see tuleb hakkida üsna väikesteks tükkideks.

Serveerimiseks lisasin mina veel vanillijäätist ja vahukoort :) Sobis väga hästi.

Kuidas siis teha?

1. Kuumuta ahi 190 kraadini. Kalla peeditükid köögikombaini ja purusta peet väikesteks tükkideks. Lisa näpuotsatäis soola ja lisa kõik ülejäänud koostisained, välja arvatud õli ja šokolaad. Kui segu on korralikult segunenud lisa õli ühtlase peenikese joana.
2. Kui kogu õli on lisatud, segage hulka šokolaad ja kallage segu siis mingisse küpsetusanumasse - retseptis on öeldud, et küpsetuspaberiga kaetud 900gr pikapoisi vormi. Kuna mul sellist pole ja küpsetuspaber oli ka otsas, valasin taina hoopiski 24cm läbimõõduga, võiga määritud ümmargusse lahtikäivasse koogivormi.
3. Küpseta umbes 1 tund, sõltuvalt sellest, kus küpsetad. Minu vorm oli suurem, kui retsepti oma, nii et valisin küpsetusajaks 40 minutit ja sellest piisaski täpselt. Koogi sisse torgatud tikk peaks puhtalt välja tulema.

* Ahjus saab peeti hästi küpsetada sedasi, et paned terve peedi või lõikad pooleks ja paned fooliumisse ja ahju ja umbes 190-200 kraadi juures küpsetad umbes 1,5-2 tundi. Koorida võib pärast.
Tegingi sealtsamast GF-ist ahjupeete, mille juurde käis kaste tüümianist, õlist, veiniäädikast ja meest ning lisaks paneeritud kitsejuust. Mul oli endiselt sügavkülmas mozzarellat, nii et paneerisin hoopis seda. Ja paneerimine toimus ahjus.

Pilt:
Originaalis, Good Foodi pildil oli see kook peaaegu et must. Võis olla tumedam šokolaad, kuigi oli öeldud, et mitte väga kanget. Teiseks on mul puudu kakaopulber. Ja kolmandaks, kui need peedid ikkagi ahjus pehmeks saab, siis need jäävad ka hulga tumedamad.

Peedipasta

Mõte peedipastast ei tundu ahvatlev, aga uskuge mind, see on maitsev! Tõeliselt mõnus.

3 peeti

1 kaneelikoor

oliivõli

2 šalottsibulat või üks tavaline

1 küüslauguküüs

125 ml valget veini

250 ml puljongit

250 ml hapukoort

1 spl värsket tilli

1 spl mädarõigast

400 gr tagliatellet

soola, pipart

parmesani

1. Kuumuta ahi 200 kraadini.

2. Pese peedid, kuivata ja aseta fooliumi keskele. Raputa peale soola, pipart ja suska juurde kaneelikoor.

3. Paki peedid kokku ja pane umbes 45-60 minutiks ahju või kuni on läbi küpsenud ja pehmed.

4. Kui peedid väljas, lase natuke jahtuda, seejärel koori ning lõika kuubikuteks.

5. Aja pann kuumaks, lisa õli ja sibul-küüslauk. Prae mõõdukalt, nii et küüslauk ei kõrbeks.

6. Lisa pannile peet, siis valge vein ning seejärel puljong. Lase keema ning keeda tasakesi, kuni vedelik on vähenenud pooleni algsest kogusest.

7. Lisa hapukoor ja jätka keetmist tasasel tulel, kuni kaste on üsna paks.

8. Lisa till ja mädarõigas ja sega hästi läbi.

9. Serveerimiseks tõsta tagliatelle taldrikutele, tõsta kaste peale ja lõpuks lisa mõned õhukesed laastud parmesani.

Retsept pärit bbc.co.uk/food-ist, autoriks Simon Rimmer