Oh, sa poiss, sain ikka jamaga hakkama. Sel ajal kui suid on kolme asemel kaks tahtsin katsetada jällegi Nigella Lawsoni Nigella Expressist natuke meie enda Kirju koeraga sarnast maiust. Katsetasingi ja teine suu ütles, et "minu jaoks on sellel natuke halb maitse". Nii et hunnik puhast rammu ja ainult üks, 58-kilone sööja, kes tahaks pigem 55 olla. Oijah... no mu ainuke lootus oli see, et süda läheb pahaks. Läkski, aga natukese aja pärast sobis jälle tükike suhu pista. Õnneks päris õhtul suutsin mõtted sellest heast asjast eemal hoida. Hommikul jälle :) Kohvi kõrvale... mmmmm :)
Aa, muuseas, kuna teiste senivalmistatud šokolaadikookide jms sisse on ikka läinud tumedat šokolaadi, siis siia oli vaja piimašokolaadi ja see oli suurepärana võimalus ära kasutada kappi kogunenud Nurrid ja Annekesed, mis muidu eriti kaubaks ei lähe, kuid mida vanemad inimesed näivad armastavat ja siis ka noorematele tasku pistavad. (Täna ei lase blogger ridadele laiemaid vahesid teha, nii et kõik tekst kahjuks ükteise otsas)
280 gr piimašokolaadi
120 gr võid
1 dl siirupit
u 2 tassitäit vahukomme (mina kasutasin neid suuri lõkkel küpsetamise vahukomme ja lõikasin need umbes 8ks)
220 gr kõvemaid küpsiseid (mul oli üks pakk tavalisi eesti küpsiseid ja siis veel u 5 digestive küpsist)
Pane šokolaad, või ja siirup panni või potiga tulele sulama. Samal ajal purusta küpsised suuremateks ja päris väikesteks tükkideks. Jäta umbes tassitäis šokolaadisegu alles ja ülejäänud sega küpsiste ja vahukommidega. Vala nt fooliumist küpsetusvormi või fooliumiga ääristatud ahjupanni vms. Mina valasin segu keraamilisse ahjuvormi, muidu ilus, aga väga raske on tükke kätte saada sealt. Samas, tundub kuidagi, et foolium võiks ise magusa külge kinni jääda. Tõsta vähemalt 2 tunniks kuni terveks ööks külmkappi seisma (no ilmselt võib ta seal seista ka terve päeva, kui hommikupoole juhtud valmistama).
Oma toiduvalistamisoskuste poolest pole ma muidugi Nigellale eriti sarnane, aga kui ma eile õhtul sooja šokolaadi-küpsisesegu noolisin, enne kui see üldse külmkappigi jõudis (no ikka mitme sentimeetri jagu kadus sealt ühest nurgast), siis tundsin küll ennast natuke selle Nigella moodi, keda laupäeval telekast nägin - ta lihtsalt kogu aeg sõi ja külla kaasa võetud maiustused sõi ka tee peal taksos pooleldi ära. Šõuvärk ilmselt, aga no selline tunne oli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar