Peedipätsikesed

Jätkan kohe eelmise nädala lahedate toitudega. Mul oli üks selline keskmiselt pirakas peet, üks muna ja veel nipet-näpet. Olin suvel restoranis Aed söönud maitsvaid peedikotlette, nii et see positiivne mälestus sundiski mind siis peeti riivima ja nii edasi. Kõik läks kuidagi iseenesest nii, et lõpuks katsetasin nelja maitsega peedipätsikesi. Sest ühest peedist saab väga palju riivitud peeti. Niisiis peedipätsikesed koosnesid riivitud peedist ja ühest munast, natuke panin ka riivsaia, aga ma ei tea, see vist ei andnud küll midagi juurde. Ja neli varianti olid:
1: purustatud kikerherneste ja tsipakese koriandriga - toredad, ainult et soola ja koriandrit oleks võinud rohkem panna.
2: täitsa niisama - maitsesid ka väga hästi kusjuures :)
3: mädarõikaga - kah okei, mul on üks pastakaste, kus on koos mädarõigas ja peet ja hapukoor, see on ikka väga hea kaste, see siis ajendaski proovima.
4: pestoga - no need olid ilmselt kõige paremad, pesto andis piisavalt maitset, aga peeti päris ära ka ei tapnud. Lõunasöögi juurde käis veel paneeritud kabatšokid ja peedipätsikeste juurde sobis imehästi must leib.

Porgandi-läätsesupp

Oli selline säästunädal ja tegin igasuguseid lahedaid toite siis :) Näiteks väga lihtsat ja eriti mõnusat püreestatud porgandi-läätsesuppi. Olen näinud igasuguseid ägedaid porgandi-läätsesupi retsepte, aga nüüd kui vaja oli ei leidnud ühtegi. Ega mul suurt midagi kodus polnud ka, nii et selle lihtsa supi sisse läks:

veidi võid ja õli
1 sibul
4-5 porgandit
paar peotäit läätsi - mul olid pruunikad läätsed, usun et punased oleksid veel mõnusamad.
jahvatatud koriandriseemneid
soola ja musta pipart
vett või puljongit - mul oli parematest päevadest alles veidi puljongikontsentraati, kasutasin selle ära

Koori sibul ja porgand ja haki mõlemad keskmise suurusega tükkideks. Kuumuta potis või ja õli ja prae sibulat veidi aega keskmisel kuumusel, nii et sibul kõrbema ei läheks. Lisa porgand ja prae veel pisut. Lisa koriander, sega läbi, vala vesi peale. Vett vähemalt nii palju, et kõik oleks ilusti kaetud, pärast siis saab vaadata, kas on vaja lisada, aga ilmselt on :) Punased läätsed keevad pehmeks päris ruttu, ehk mingi kümne minutiga. Prununidega läheb pisut kauem, nii et need siis võiks ka lisada põhimõtteliselt kohe, kui vedelik kuumaks on läinud. Lisa soola ja pipart ka. Kõik kõik on pehme, püreesta saumiksriga.

Šokolaadi-toorjuustukook kookoshelvestega

Võib öelda, et olen juustukoogi-purist - ei mingeid puuvilju, marju või muid lisandeid. Seni ainus kõrvalekalle on olnud piparkoogi-juustukook, mis mulle ka väga hästi meeldib ja domino-küpsistega juustukook. Veidral kombel tuli aga mõni päev tagasi isu ühe tõsisema kõrvalehüppe järele, täpselt ei teadnud, millise, aga midagi oli hädasti vaja. Õnneks on nami-nami kokandusportaalis juustukookidele lehekülgi pikk eraldi teema, ja seal ma siis ringi kolasin. Sõelale jäi šokolaadi ja kookoshelvestega juustukook, mille retsepti vaatasin siit: http://toidutegu.wordpress.com/2010/10/26/kookose-sokolaadi-juustukook/. Marju ja muud säärast endiselt sees ei ole, aga lisandid sellegipoolest. Oli tõesti hea. Need kookoshelbed muidugi, nagu juba mainisin, on tõeline klišee. Nad on nii ilmselged ja töötavad ja paraku ka kulunud. Tahaksin teha varsti veel ühe juustukoogi, üsna sarnase, aga kui hästi läheb siis veel (jaaaah?) parema.

Retsept niisiis:

küpsetades 24 cm läbimõõduga vormis
põhja jaoks:
200 g digestive küpsiseid
50 g tumedat (küpsetus)šokolaadi
50 g võid (vaatan praegu, et mu lingitud retsepis on 90 g, aga olen kindel, et panin 50)
50 g kookoshelbeid

(tegelikult mulle meenub, et kattepuru jäi mul kõvasti üle, aga küpsiste kogust täpselt ei järginud, panin pool pakki, nii et poolt pakki ei maksa päris panna 24 cm vormiga, isegi kui see ongi 200 grammi)

katte jaoks:
500 g toorjuustu
100 g suhkrut
3 muna
100 g hapukoort
75 g kookoshelbeid
200 g tumedat (küpsetus)šokolaadi
ja pisut väikesteks tükkideks hakitud šokolaadi,

Pane ahi 180 kraadi peale soojenema. Sulata põhja jaoks või. Purusta küpsised, haki šokolaad ja lisa küpsisepurule, vala juurde või ja sega hulka kookoshelbed. Määri vorm võiga või kata küpsetuspaberiga ja suru küpsisesegu vormi põhja.

Täidise jaoks sega kõigepealt toorjuust suhkruga. Klopi munad kergelt lahti ja lisa toorjuustusegule. Lisa ka hapukoor. Sulata šokolaad vesivannil ja lisa koos kookoshelvestega ülejäänud täidisele. Lõpuks lisa ka tükeldatud šokolaad. Need šokolaaditükid jäävad koogis väga mõnusad! Vala täidis koogivormi, küpsisepõhjale ja küpseta 50 minutit. Kook on parim muidugi järgmisel ja ülejärgmisel päeval :) Aga maitses hea ka vaid mõni tund jahtununa.

Baklažaani-saia-tomati küpsetised pesto ja juustuga

Ostsin hiljuti üle pika aja ühe kokaraamatu - the accidental vegetarian, autoriks Simon Rimmer. Poest ma poleks seda ostnud, sest retseptid on kohati võõrad ja keerukad ja pilte pole juures. Netist ostsin, sest seal eelvaates olid pildid küll. Retseptid on tegelikult muidugi huvitavad ka ja koogid on kõik päris pöörased (näiteks ühe kohta ütleb autor: "this pud is so sexy that if it was a girlfriend you wouldn´t take it home to meet your parents!").
Võtsin nüüd kätte ja katsetasin üht - Aubergine butty with pesto. Küpsetama pidi seda asja küpsetusrõngas, mida mul muidugi polnud, nii et tegin poole väiksemad asjad muffinivormides. Loomulikult jäi maitsev, koostisained juba olid sellised.

Vaja läheb
1 suurem baklažaan
õli
1 ciabatta
mõned küpsed tomatid (mul läks vist 4 väiksemat)
pestot (võimalusel värsket või isetehtud)
12 viilu mozzarella juustu
6 paksemat viilu kitsejuustu

Muidugi võib teha ka ühe juustuga ja tegelikult oli algses retseptis ainult mozzarella, aga kitsejuust kogus rohkem populaarsust ja tasub proovida

Ahi kuumuta 200 kraadini ja vaja läheb ka muffinipanni.

Lõika baklažaanid u 1 cm paksusteks viiludeks ja praeg pruunikaks. Mina lasen baklažaaniviiludel alati enne kergelt soolaga kaetult seista ja kuivatan siis köögipaberiga, aga ma ei tea, kas sel tegelikult ka mingit positiivset efekti on :) Peaks testima. Lõika ciabatta hästi õhukesteks viiludeks ("the thickness of a pound coin") ja tomat ka üsna õhukeselt.
Roa kokkupanekuks määrisin kõigepealt vormid muffinipannis oliiviõliga (või oli see või? vist ikka õli), siis surusin iga vormi põhja baklažaani, nii et põhi oleks kenasti kaetud. Baklažaani peale tomativiil, sellele veidi pestot, seejärel saiaviil ja mozzarella viil, ja pisut pipart ka ehk, ja siis edasi nii kuidas mahub või mõnus tundub. Kõige peale siis 6le kitsejuust ja 6le mozzarella. Küpseta ahjus u 15 minutit, nii et juust saab sulada ja kõik mõnusasti kokku küpseb.
Serveerimiseks tõstsin taldrikule kuhja rukolat ja selle peale kaks küpsetist.

Brita tort

Millest nüüd alustadagi... Äkki Britast, sest Brita on kõige kauem oodanud. Õigupoolest olen seda torti teinud kolm või neli korda selle suve jooksul. Peamiselt maasikatega, ühe korra vaarikatega. Ükskord lugesin retsepti valesti ja segasin jahu ja piima kokku ja lisasin siis või-muna-suhkrusegule. Päris imelik oli, aga kokkuvõttes see midagi ei muutnud. Viimati hüppasin retsepti lugedes üle lõigust, kus oli vaja beseekiht teha ja biskviidile valada. Kahtlustasin küll kooki ahjust välja võttes, et on kuidagi teistsugune, et seda besee osa nagu õieti pole, aga oletasin jällegi, et ju nii peab siis. Kui lõpuks aru sain, ei jäänud muud üle, kui teha beseekiht ja see eraldi küpsetada. Lõpuks jäi siis biskviit, kohupiimakreem, vaarikad, biskviit, kohupiimakreem ja besee. Suurepärane tort :)

Brita tordi retsepti soovitan vaadata nami-namist: http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=2982 Kasutasin seda retsepti nii maasikate kui vaarikatega tordi puhul.

Hiljem: Ja näib, et pean korra veel tegema seda torti, sest lõbusa õhtu käigus tehtud pildid on hämarad ja udused :)
Veel hiljem: Tegingi veel ühe Brita, emale sünnipäevaks, vaarikatega. Võib tõdeda, et neljandal korral õnnestus kõik täiuslikult. Või noh, mandlilaastud unustasin :) Aga ülejäänud oli kõik suurepärane. Ühe tüki võtsin pärast koju kaasa ja sellest tegin pilti ka :)

Ja veel hiljem (6.09.2013): Mu ema tegi Brita torti, milles kasutas biskviidiosa jaoks rukkijahu, sobis väga hästi, soovitan julgelt! Ka punased sõstrad sobisid sinna hästi.

Kohev kohupiimakook

Tõeliselt mõnusa hõrgu kattega kook, milles kasutasin tavalise kohupiima asemel ricottat ja algses retseptis öeldud apelsinimarmelaadi asemel aprikoosimoosi :) Tainaks oli küll lehttainas, nii nagu öeldud, kuid järgmine kord proovin kindlasti muretainaga. Võib-olla kohe söömiseks lehttainas sobib, aga hiljem läks kuidagi liiga nätskeks. Võib-olla kui tainas üliõhukeseks rullida, aga siis läheks seda pigem 200 kui 400 grammi.
Seega, retsept nami-namist (kuhu oli juurde kirjutatud: Retsept ilmus ajakirjas Eesti Naine (Mai 2003, Maire Suitsu) ja väikeste valikuvõimalustega.

Kohev kohupiimakook

Tainaks niisiis 400 g lehttainast või ports muretainast

Täidiseks 2 dl apelsinimarmelaadi või aprikoosimoosi või mis näib sobivat

Katteks:
250 g kohupiima, näiteks ricotta kohupiim jääb minu meelest eriti hõrk
1 dl suhkrut
4 muna
50 g sulatatud võid
2 sl tärklist (mina kasutasin maisitärklist, kartulioma võib ka olla)
1 spl vanillisuhkrut
40 g hakitud mandleid (mul jäi tegelikult ära)

Kuumuta ahi 225 kraadini. Kata 24 cm koogivormi põhi ja servad tainaga ja tõsta külmkappi.
Eralda 2 muna valged ja kollased. Sega kokku kohupiim, pool suhkrust, 2 munakollast ja 2 tervet muna, sulatatud või, tärklis, vanillisuhkur ja mandlid.
Vahusta munavalged ja ülejäänud suhkur tugevaks vahuks ning seda ettevaatlikult ülejäänud segu hulka, nii et õhk välja ei läheks ja segu kohev jääks.
Määri marmelaadi või moos tainapõhjale, vala kate ettevaatlikult peale ja tõsta ahju. Küpseta kõigepealt 225 kraadi juures 10 minutit, siis alanda kuumust ja küpseta 165-175 kraadi juures veel 40 minutit, nii et kook on pealt kuldne, kuid võbeleb veel keskelt õrnalt. Lase jahtuda.
Nami-namis soovitati süüa järgmisel päeval, mulle meeldis tegelikult ka soojalt väga. See kate oli kuidagi nii pehme ja vahuline.

Hommikusöök

Lugesin raamatust Prantslannad ei lähe paksuks ühest mõnusast hommikusöögist. Jutt selle juurde äratas uudishimu, nii et juba järgmisel päeval varusin vajalikud asjad ja valmistasin seda omale õhtusöögiks :) See on tõesti maitsev ja pakatab tervislikkusest. Vaja läheb, ühe portsu jaoks, pisut mugandatud versioonis:

maitsestamata jogurtit (kasutasin talujogurtit, kus sees vaid piim ja juuretis) (nõutakse minult koguseid, aga ma ei tea, retseptis oli öeldud 4-5 spl, aga minu jaoks oli seda vähe, nii et olen pannud umbes sellise koguse, mida süüa tahan)
(kodujuust (kah turult) -seda tegelikult retseptis ei olnud, oli kirjas, et võib kasutada jogurti asemel, kuid hoiatati naatriumisisalduse eest, ma ei oska kommenteerida, miks. Aga mina panin nii jogurtit kui kodujuustu ja minu meelest oli nii väga hea)
1 tl mett
1 tl linaseemneõli
1 tl sidrunist pigistatud mahla
neljaviljahelbeid, või mingeid muid helbeid
Kreeka pähkleid või muid pähkleid :), hakitult, ja mina lisasin ka pisut üht seemnesegu, mida mul kodus oli.

Sega kokku kõigepealt kodujuust ja jogurt. Seejärel ükshaaval juurde mesi, linaõli ja sidrunimahl. Lõpuks helbed ja hakitud pähklid.

Köögiviljad ahjuvormis koos tatraga

Mul oli (on siiani tegelikult) mõnusaid värskeid peete ja porgandeid ja kartuleid ja kabatšokki ja aedube ja veel imeliselt lõhnavaid tomateid - vot sellist nämmat kraami. Tahtsin neist teha igasuguseid asju, lõpuks panin peedi, kartulid,porgandid ja kabatšoki koos ahju, midagi lisasin maitseks ka. Vahepeal proovisin, kas on küps. Ei olnud. Mõtlesin, et tahaks mingit teravilja hulkam näiteks riisi... või siis hoopis kinoat. Äkitselt taipasin, et siia sobiks midagi tumedamat, haarasin tatra, lisasin seda ühe kuhjaga peotäie, natuke veel vett ja soola, segasin läbi ja tõstsin poti uuesti ahju. Mulle meeldis see toit väga. No tegelikult mitte midagi revolutsioonilist või tapvalt hõrku, aga väga mõnus sellegipoolest. (Muidugi jäi mage, aga sojakaste sobis maitsestamiseks väga hästi.) (Ja minu meelest oleks tatart võinud vabalt ka rohkem olla).

Kabatšokipätsikesed

Kabatšokk ei anna armu - kui on tema aeg, siis teda ikka on. Eks ma siis olen teinud pastat ja natuke panin püreesupi sisse ja siis niisama olen ka praadinud. Cook with Jamie raamatust jäid silma ka ühed sellised hõredamad kabatšokipätsikesed. Lisan siia enda koguste ja muudatustega retsepti. Võib veel öelda, et praadida oli neid paras tüütus, serveerimisest rääkimata, nii et seda osa peaks veel täiendama, aga väga maitsvad olid need sellegipoolest.

1 suur või kaks väiksemat kabatšokki (no ma ei teagi täpselt tegelikult selle koguse kohta, aga all pildil on näha palju seda hakitult tuli)
2 väiksemat sorti muna, kollane ja valge eraldi
supilusikatäis jahu
valget pipart
pisut päris teravat magusat tšillikastet, kuigi võib proovida ju ka värske hakitud tšilliga, nagu Jamie algses retseptis oli
suurem peotäis riivitud juustu
veidi hakitud maitsetaimi


Lõika kabatšokk pikuti neljaks, nii et saab pehme keskosa maha lõigata. Haki kabatšokk päris peenteks tikkudeks (minu meelest peaks neist ka pisut vett välja meelitama, aga päris kindel ma ka pole. asi selles, et mul seisis segu üle tunni ja läks päris vesiseks, nii et pigistasin vett välja enne praadimist, kaotades nii ka osa lisatud munast, enne kokku segamist oleks parem olnud seda vett välja tõmmata, ilmselt soola ja pigistamise või tupsutamise teel). Lisa munakollane, jahu, pipar ja tšilli(kaste), riivitud juust, maitsetaimed ja sega segamini. Vahusta munavalge näpuotsatäie soolaga tugevaks vahuks ja lisa ettevaatlikult kabatšokisegule. Prae pannil väikeste õhukeste portsude kaupa. Mul oli nii, et kui pannilt ära tõstsin, olid pätsid üsna vedelad, aga juust tahenes jahtudes natuke. Söö soojalt, jahtudes ei ole pätsid enam nii head.

Hommikuks kohvi asemel

Veel jookidest. Tänane hommik oli igati sobilik aeg maitsta ühe sõbra soovitusel ostetud nö kohvijooki, mis pole tegelikult muidugi mingi kohv. Purgi peale on kirjutatud Chicory, sees on sigurijuurest valmistatud... ekstrakt, ma oletan. Siin on siguri kohta üks põhjalikum artikkel, kes tahab lugeda. Põhiheadus seisvat sigurijuure rohkes inuliini sisalduses.
Maitses küll ja miks mitte vahelduseks hoopis seda juua.


Ikka aeg-ajalt joon seda, näiteks kui tundub, et süda lööb hommikul liiga kiiresti ja kohv ei tundu kutsuv, aga tegelikult ju tahaks ikka. Maitse on joogil mõnus, ei tohi vaid liiga kanget teha. Mõõdukast (mitte ülevoolavast) teelusikatäiest sellise südametega kruusi jaoks piisab täiesti.