Pasta rukolakreemiga

Jäi see pasta mu enda blogi blogirullist silma ja oligi täpselt õige hetk see ära proovida. Maitses imeliselt suvine ja hea! Soovitan julgelt ja teen ise varsti jälle. Vahepeal peaks siit endalt ka suvised pastat üles otsima meelde tuletama.

Retsept asub siin.

Aga põhimõtteliselt polegi muud kui püreestada nt saumikseriga fetajuust, rukola ja oliiviõli ning veidi sidrunikoort ka. Mina lisasin pärast püreestamist ka riivitud parmesani. Pastaks oli mul linguini ja kui see oli keenud, valasin vee ära, kummutasin rukolakreemi asemele, segasin läbi ja oligi valmis.

Lihtsad küpsised apelsiniga

Nõuti küpsiseid. Nii et küpsiseid peab saama. Tegelikult on mul eriti hea meel ühe uue kokaraamatu üle, kus on ainult küpsiste retseptid ja neid on seal väga palju, nii et arvatavasti ootab ees üks suurem küpsiseretseptide puhang nüüd.

Aga alustuseks lihtsad võiküpsised (või liivaküpsised? suus tundusid kül veidi liivased :)apelsiniga, retsepti leidsin Perenaise soovitusel siit.

Vaja läheb:

180 g toasooja (pehmet) võid

80 g tuhksuhkrut

300 g jahu

1 apelsini koor, ribadega (tsitrusekoorijaga tõmmatud, näiteks)

(oli sealses retseptis ka lusikatäis mooniseemneid, aga neid mul ei õnnestunud saada)

Sega või ja tuhksuhkur kreemjaks. Sega hulka apelsinikoor. Lisa jahu ja sega kätega ühtlaseks. Rulli lahti ja lõika ketasteks või muudeks kujudeks. Mina lõikasin munatopsiga ümmarguseks, nagu näha.

Kuumuta ahi 160 kraadini ja küpseta küpsiseid 15 minutit.

Lihtne tuunikalapasta tomatiga

Ei ole siia seni kirja pannud lihtsa tomati-tuunikalapasta retsepti. No sest see on nii lihtne eks. Aga samas nõudlust retsepti järele on.

mingit sorti pastat, mina kasutan enamasti pennet

1 sibul (hea oleks punane sibul, aga sobib ka valge)
1 küüslauguküüs
praadimiseks oliiviõli
1 purk purustatud tomateid (400 g) või tomatipüreed ja värskeid tomateid või ükskõik milline kombinatsioon nendest
väike peotäis basiilikulehti
1 tuunikalakonserv (soolvees või õlis, purustatud või tükid)


1. Pane pastakeeduvesi keema. Lisa ka soola. Kui vesi keeb, vala juurde pasta ja keeda poolpehmeks.
2. Haki sibul, kuumuta pannis veidi õli ja prae sibulat kergelt, kuni see muutub läbipaistvamaks. Praadimise ajal haki ka küüslauk ja lisa sibulale, kui sibul on juba u 5 min praadinud. Lisa tomatid ja kuumuta vaikselt veidike (mina kuumutan enamasti u 7-10 minutit vist). Haki basiilik, lisa tomatikastmele. Lisa ka maitse järgi veidike suhkrut, soola ja pipart. Kõige lõpuks lisa tuunikala ja kuumuta läbi.
3. Mina segan kastme tavalisel pasta hulka, nii et kui kaste on valmis ja pasta keenud, valan pasta kastme juurde, segan läbi ja kui on lisan veidi kuumutama kirsstomateid. Kuumutan kõik läbi ja ongi valmis. Lõpuks peale ka veidi musta pipart ja basiilikut.

Panna cotta ehk Itaalia kooretarretis

Eile selgus, miks toidu pildistamine TEGELIKULT hea on. Tõmbasin pilte arvutisse ja vaatasin ka juba tehtud pilte ja siis leidsingi sealt naadipiruka pildi ja panna cotta pildi ja kahjuks ka veel vanemaid pilte, kus on igasuguseid häid toite, aga kahjuks juba meelest läinud. Ühesõnaga, aitavad kiirel ajal meeles pidada, mis on maitsev ja tasub uuesti teha. Hetkel on aega. Vist. Või siis võimalust mingite asjade eest eemale põigelda.

Pildil on üks uskumatult lihtne panna cotta. Mul on justkui meeles, et seda saab ka pisut keerulisemalt teha. Aga siin see lihtne retsept nami-nami retseptikogust.

10 g želatiini

2 spl külma vett

6 dl 20% rõõska koort - kasutasin koos 15% ja 35% koort

50 g tuhksukrut

poole sidruni riivitud koor

Lahusta zelatiin külmas vees. Kuumuta koor peaaegu keemiseni (ära keeda). Vispelda hulka tuhksuhkur ja lahustunud želatiin. Lisa riivitud sidrunikoor. Lase jahtuda ja vala magustoiduvormidesse. Hoia külmkapis, kuni segu on tarretunud.

Bulgurisalat peedi ja muude asjadega

On olnud kaks asja, mida polnud katsetanud, aga kogu aeg olen mõelnud, et prooviks - kinoa ja bulgur. Bulguri proovisin ära, väga meeldiv! Pildil on eespool bulgur otse pakist ja tagapool leotatud ja salati sees roosaks värvunud bulgur. Valmistamine käib nii, et valad bulgurile kuuma vee peale ja lased pool tundi kuni tund aega seista. Palju see ei paisu, nii et mingit hiigelkaussi pole vaja (nagu mina igaks juhuks võtsin).

Bulgurit saadakse umbes nii, et nisuterad keedetakse, kuivatatakse ja purustatakse. On ka silma jäänud, et bulguril olla kõrge toiteväärtus.

Ilmselt kõige tuntum roog bulgurist on tabbouleh, milles on lisaks bulgurile rohkel münti, peterselli, tomatit ja sidrunimahla. Tehakse ka täidiseid (nt tomatisse), pilaffi, suppe..

Mina tegin alustuseks lihtsa salati ahjus küpsetatud peedist, kergelt läbi praetud sibulast ja paprikast . Lõpuks kuumutasin pannil läbi ka kirsstomatid ja lisasin neid ka. Veidike palsamiäädikat ja õli, pipart. Mõnus oli.

Naadipirukas

Retsept on jälle nami-namist ja pirukas maitseb imehea. Minu meelest parim kõigist naadiküpsetistest, mis ma senini teinud olen. Aga küllap on põhjus juustus ja selles veidi teistmoodi tainas.
Esimesel korral suutsin naati koguda u 100 grammi, teisel korral läks paremini. Naat oli küll märg ja kaalumine tundus seepärast mõttetu, aga minu meelest oli hulga rohkem :) Mida ma sellega nüüd öelda tahan, on, et korjake palju jaksate, pirukas on igal juhul hea :)
Esimesel korral kasutasin pirukas lisaks kodujuustule mahedat kitsejuustu, sobis väga hästi. Teisel korral lisasin veidi parmesani ja eesti juustu.


Kevadine naadipirukas nami-namist

200 g võid
200 g hapukoort (esimesel korral panin rammusat, teisel korral lahjemat, mõlemad head)
350 g nisujahu (plaanis on küll proovida pooleks mingi lahedama jahuga, kui sobib, panen kirja)
pisut soola

Täidise jaoks:
200-300 g noort naati
praadimiseks võid või õli
1-2 sibulat
200 g kodujuustu ( ja veel mõnda juustu)
1 muna
kuivatatud punet
soola ja pipart

piruka pintseldamiseks 1 muna, lahtiklopitult


Sulata taina valmistamiseks või, sega juurde hapukoor, jahu ja sool. Sega ilusti kokku ja tõsta kuni pooleks tunniks külmkappi, siis on tainast reaalsem rullida.

Pese ja nõruta naadilehed. Kuumuta kuival pannil läbi (aaah! ma teisel korral keetsin lühidalt, meenus praegu) ja loputa külma vee all, näiteks sõelaga. Suru naat kuivaks ja haki väiksemaks. Prae sibulad pannil võis või õlis, tasakesi, umbes 10 minutit. Tõsta pann pliidlilt, lase veidi jahtuda, lisa siis hakitud naat, kodujuust ja muud juustud, pune, sool ja pipar. Kõige viimasena (kui segu pole enam väga kuum) lisa muna ja sega korralikult läbi.

Kuumuta ahi 200 kraadini. Võta tainas külmkapist ja lõika pooleks. Rulli pool tainast oma ahjuplaadi suuruseks (mina kasutasin 23x29 cm kõrgete servadega panni ja minu meelest oli selle koguse jaoks parim). Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga, tõsta rullitud tainas plaadile (võib olla on lihtsam tõsta nii, et rullid taina õrnalt tainarulli peale ja siis jälle lahti). Tõsta täidis tainale ja laota ühtlaselt laiali. Rulli ka ülejäänu tainas ja tõsta täidisele. Suru/venita servad ühtlaseks. Pintselda üle lahtiklopitud munaga, torka pealmisse tainasse kahlviga mõned augud (et tainas puhvi ei läheks) ja küpseta 30 minutit või veidi rohkem, kuni pirukas on pealt kuldpruun.

Tiramisu

Muidugi arvasin varem, et tiramisu on kõige keerulisem ja raskestikättesaadavate koostisainetega magustoit. Millegipärast otsustasin proovida ja loomulikult, nagu alati, selgus, et pole keeruline ja saab neid küpsiseid ja mascarponet ka. Tegin nami-nami retsepti järgi, kaunistasin ka füüsalitega ja õnnestus ka siis kooskokkamisest pärast kahte ebaõnnestunud kohvimagustoitu (kooki ja tarretist) lõpuks edukalt osa võtta.

Küpsiseid oli ka Tartus Maksimarketis, aga lihtsalt ladyfingers ja kuna ma pold varem Savioardi küpsiseid lähemalt uurinud, ei julgenud ära osta. Aga vist 19 krooni oli pakk. Mina ostsin Rucolast 45 krooni pakk, aga see oli ka väga suur pakk. Küpsised tundusid üsna krõbedad, kuid kui esimese sooja kohvi sisse pistsin (kohv oli ka äkki liiga soe?), lagunes see hetkega. Järgmiste küpsistega tegutsesin ikka väga kiiresti.

Kui tiramisu oli 4-5 tundi seisnud, olid küpsised ootamatul kombel üsna vesised. Seda poleks oodanud, pigem seostasin seista laskmist kuivusega. Algul muidugi arvasin, et jäigi mu tiramisu vesine, aga hommikuks oli täitsa tiptop ja imehea.

Teen kindlasti veel. Näiteks homme :) Saan ehk ilusamaid pilte ka lisada siis.

Kaks lihtsat köögiviljarooga ilma täpse retseptita

Juhtus koju rohkem köögivilju sel nädalal, nii et olen teinud neid ahjus ja potis ja vormis :)

Täiesti uskumatult hea köögiviljahautise või ühepajatoidu saab siis, kui on kapsast ja peeti. Tapvalt hea, ma ütleks isegi, sest eile võtsin seda kaks korda juurde ja oleks veel tahtnud. Kõht oli nii täis, et isegi õlu mahtus napilt sisse :) Ühesõnaga parimasse ühepajatoitu läheb kõigepealt sibul ja kapsas, siis kaalikas, peet, porgand ja kartul. Mulle meeldivad juurikad suhteliselt suurte tükkidena. Natuke vett või puljongit. Lisasin ka pisut tomatipüreed. Soola ja pipart muidugi. Ka sorts Worcesteri kastet, aga ma ei tea, kas see maitset andis, väga vähe panin.

Kapsast tegin ka lihtsalt ahjuvormi, selle, nami-namist pärit retsepti järgi. Panin terve kapsapea, kaks sibulat, kaks küüslauguküünt, ühe purgitäie konservtomatit, ühte kuivatatud ürtide segu ja hiljem peale juustu. Puljongit ka natuke. Kõik vormi ja foolium peale. Küpses veidi üle tunni ja siis päris pehmeks veel polnud saanud. Sobiks täiuslikult kiluvõileivaga (rukkileib ja kilufilee).

Kamavahukook

Kamavahukook. Oli juustukookide (Lia Virkus ja Angeelika Kang) raamatus nimega kama-juustukook, kuid sama hästi võiks kartulitükkidega spinati-kikerhernesuppi kartulisupiks nimetada. Tegin seda vaid seetõttu, et juhtus kodus olema maamune ja suur pakk mascarponet, mille kasutamistähtaeg hakkas lähenema.

Põhi on valmistatud küpsistest ja võist, kattes siis vahukoor, vahustatud munavalge ja vahustatud munakollane. Püsti seisab želtiini abil.

Mõningaid koguseid ja tegemisjuhendit kohandasin natuke. Lisasin ka mõned veidramad kohad õpetusest. Ma ei ütle, et minu tegemisjuhised alati ideaalsed on, kuid mastaabid on ka veidi teised.

Kamavahukook

50 g võid

100 g Digestive küpsiseid (24 cm vormi jätkus napilt, nii et kindlam oleks ehk isegi 120 g panna)

4 muna - valge ja kollane eraldi (toatemperatuuril)

2 dl vahukoort

1 sidruni mahl

2 dl suhkrut

400 gr maitsestamata toorjuustu

4 tl vanillisuhkrut

6 spl kamajahu

3 tl želatiini

3 spl vett

1. Sulata või, purusta küpsised, sega läbi ja suru 24-26 cm lahtikäiva koogivormi põhja. Tõsta katte valmistamise ajaks külmkappi.

2. Vahusta munavalged kõvaks vahuks.

3. Vahusta vahukoor vanillisuhkruga.

4. Vahusta munakollased suhkruga (on öeldud "tugevaks vahuks", pigem sain nende kogustega heleda kreemi). Lisa munakollasevahule toasoe toorjuust ja vahusta veel veidi (oli öeldud tegelikult "vahusta kohevaks vahuks". ma ei tea, kas seda on võimalik saavutada) sidrunist pressitud mahl ja kamajahu.

5. Sega želatiin veega ja lase veidi paisuda. Sega (no pean tsiteerima raamatut: "ja sega veidi jahtunult vahustades toorjuustuvahu hulka". ok, munakollaste vahustamine võttis küll higi välja, nii et jah, vajasin ehk jahutamist, kuid zelatiin oli päris kindlasti segatud külma veega, siis see küll mingit jahtumist ei vajanud.. nii et ma ei teagi) želatiin niisiis toorjuustu ja munakollaseseguga. Lisa vahustatud koor ja ettevaatlikult ka munavalgevaht. Vala koogipõhjale ja tõsta vähemalt neljaks tunniks, aga parem oleks järgmise päevani külmkappi.

Väga vahuline ja üsna kerge jäi see kook, peab ikka kaks tükki sööma, et mingi tunne tekiks :) Võib-olla oli seda vahtu isegi liiga palju, et äkki peaks munavalget vähem panema... Siiski julgen julgelt soovitada proovida :)

(ei jää jälle tühje ridu, kas keegi teab, milles asi võiks olla?)

Banoffee

Aeg ajalt pean ikka ja jälle nentima, et ei oska eriti hästi süüa teha. Mõned toidud tulevad ok-d, mõned päris head, aga tordivalmistamises olen ikka täiesti andetu. Ja uskumatu järjekindlusega. Ainult üks kord tuli mul tort suurepärane välja. See oli ema jõulupeole tehtud Mozart, loomulikult The Cook´s Bookis olnud retsepti järgi. Sellest raamatust õnnestuvad vist küll kõik toidud, no on hea raamat. Võin kiita iga kell :)

Banoffee torti olen ammu tahtnud teha, igasugused banaanidega magusad koogid on just minu maitse järele -rikkalikud ja rammusad. Kasutasin Good Foodist leitud retsepti, ainult et vahukomme ei lisanud. Dulce de lechet oleks võinud minu arust rohkem olla ja tordipõhja lõigud õhemad olla ja ilmselt oleks tulnud parem tort kui oleksin koogi lihtsalt tükkideks murdnud ja kausis vahukoore, dulce de leche ja banaanidega segamini seganud.
Ühesõnaga, maitsed olid head, aga tort kokkuvõttes polnud siiski päris õnnestunud. Kindlasti tuleb kellelgi paremini välja.