Pitsa lastele lapse sünnipäeval

Ühel aastal tegin väiksed pitsad ja kõigile lastele meeldis väga. Sel aastal mõtlesin, et teeks nii, et lapsed teevad oma pitsad ise. Nii läkski, lastele meeldis nii pitsade tegemine kui nende söömine.
Pitsatainas oli Jamie Oliveri raamatust Jamie at Home.

500 g 550 tüüp nisujahu
1/2 spl soola
325 ml leiget vett
7 g kuivpärmi või 12 g värsket pärmi
1/2 tl suhkrut
2 tl oliiviõli

Sõelu jahu ja sool puhtale lauale hunnikusse ja tee keskele auk. Sega pärm, leige vesi, suhkur ja oliiviõli kokku ja lase mõni minut seista. Vala tasakesi või vähehaaval sinna auku jahu sisse ja hakka vaikselt kahvliga segama, võttes järjest rohkem jahu. Mul seekord oli väike kokanduskatastroof sellest segamisest, sest lõpuks mõtlesin, et valan kogu vedeliku ära ja ei märganud, kuidas alt hakkas igalt poolt välja voolama ja siis ajasin jahuga vedelikku mööda lauda taga ja oli päris pöörane. Lõpuks kõik laabus ja kui juba sõtkuda sai, oli väga mõnus. Sõtku tainas niisiis mõnusaks ühtlaseks ja venivaks. Vormi palliks, pane kaussi, kausile niiske rätik peale ja sooja kohta, kuni tainas on kahekordseks kerkinud. Minul läks selleks vist umbes kaks tundi või veidi vähem.

Kui tainas on kerkinud, sõtku veel läbi, jaga portsudeks ja tee pitsad.

Lastega kasutasime pitsade tegemiseks purustatud tomateid basiilikuga ja ketšupit, vorsti, šampinjone, tomativiile ja riivitud juustu. Igaüks siis kõigepealt surus ja rullis ja venitas oma tainapallikese pitsapõhjaks ja pani oma pitsale, mida tahtis ja nii palju kui tahtis.

Banaani-jogurti-vahukooretort

Olen isegi teinud süüa viimasel ajal ja tahaks siia ka endale kirja panna, et ikka meeles seisaks, mida head teha, aga millegipärast ei tee seda.
Tordipostituse peab ära tegema.
Lapsel jälle sünnipäev ja valis nami-nami lastetortide hulgast välja ühe ahvitordi, mida võib imetleda-uudistada ka siin: http://aniitram.blogspot.com/2010/03/minu-eelnevaid-tegemisi.html

Mul on tortidega kurbi kogemusi, aga otsustasin proovida ja läks õnneks. Eriti meeldis mulle, et tort ka maitses hästi. Küpsised peaksid küll lühemad olema, enamasti jäid need pehmenemata otsad söömata. Muidugi võiks olla ka väiksem vorm-kõrgem tort, aga ega ta minulgi väga madal polnud.

Niisiis kõigepealt sisu selliste kogustega, nagu mul oli:
750 ml banaanijogurtit
300 ml vahukoort (natuke suhkrut vahukoore jaoks)
6 želatiinilehte
2-3 banaani (vist oli 2,5 mul :)

Tükelda banaan, sega jogurti hulka. Vahusta koor ja sega samuti jogurtiga, ettevaatlikult. Leota želatiinilehed külmas vees pehmeks, pigista kuivaks ja lahusta väheses keemiseni kuumutatud vees. Lisa želatiinilahus jogurti-vahukooresegule.

Külgede ja põhja jaoks kasutasin neid küpsiseid, millest tiramisu´d tehakse, ladyfingers või keelekesed või kuidas iganes neid kutsuda.



Kasutasin 24 cm lahtikäivat koogivormi ja vooderdasin igaks juhuks küpsetuspaberiga, korralikult, nii et lõikasin servadesse sälke, et kortsu ei jääks.
Kõigepealt ladusin küljed, lihtsalt ettevaatlikult ja nad jäid püsima küll. Seejärel murdsin küpsised tükkideks ja sättisin põhja.
Kui küpsised on sätitud, tõsta täidis lusikaga ettevaatlikult peale, et küpsiseid kummuli ei ajaks.
Lõpuks siis külmkappi.



Ahv ja palm. Ahv on kakaoga värvitud martsipanist. Ostsin ühe paki Eesti martsipani ja sellest jätkukski. Seda ahvi ei meisterdanud küll mina, aga et nägin selle tekkimist pealt, võin kindlalt väita, et isetehtud :)

Kõige lõpuks tordile ka mõned kummikommid, kuigi kaalusin ka banaanide ja võib-olla ka muude puuviljade lisamist. Vist sobiks pareminigi.

Pastakaste lillkapsaga

Ma ei tea, kas mul oli jube nälg või mingi imelik tuju või ma ei tea mis, aga tegin eile spagettidele sellise kastme, mis ei tundu justkui eriti isuäratav, aga oli nii hea, et ma sõin kolm korda liiga palju.
Niisiis olin kodus, laps oli haige, tahtis spagette, sellise kastmega, mis ma ükspäev tegin, ainult et ilma suitsujuustuta (tookord oli kastmeks suitsujuust, basiilik, tomat :)). Lõunaks olin talle keetnud lillkapsast ja seda oli õhtuks veel veidi alles. Et noh, seda kõrvale ja ehk käivad niisama spagetid ka.

Pakkusin siiski välja, et teen roosa kastme, poldud nõus. Aga kokkuvõttes ikkagi tuli selline, mis sisaldas võid, sibulat, keedetud lillkapsast, tomatipüreed basiilikuga, hapukoort, soola, suhkrut, pipart. Samasuguses järjekorras praadisingi neid, lõpuks segasin spagetid ka hulka ja no mina ei tea, otsustasin igaks juhuks üles kirjutada. Laps sõi ka mõnuga kõik ära, mis ette oli tõstetud.

Pasta rukolakreemiga

Jäi see pasta mu enda blogi blogirullist silma ja oligi täpselt õige hetk see ära proovida. Maitses imeliselt suvine ja hea! Soovitan julgelt ja teen ise varsti jälle. Vahepeal peaks siit endalt ka suvised pastat üles otsima meelde tuletama.

Retsept asub siin.

Aga põhimõtteliselt polegi muud kui püreestada nt saumikseriga fetajuust, rukola ja oliiviõli ning veidi sidrunikoort ka. Mina lisasin pärast püreestamist ka riivitud parmesani. Pastaks oli mul linguini ja kui see oli keenud, valasin vee ära, kummutasin rukolakreemi asemele, segasin läbi ja oligi valmis.

Lihtsad küpsised apelsiniga

Nõuti küpsiseid. Nii et küpsiseid peab saama. Tegelikult on mul eriti hea meel ühe uue kokaraamatu üle, kus on ainult küpsiste retseptid ja neid on seal väga palju, nii et arvatavasti ootab ees üks suurem küpsiseretseptide puhang nüüd.

Aga alustuseks lihtsad võiküpsised (või liivaküpsised? suus tundusid kül veidi liivased :)apelsiniga, retsepti leidsin Perenaise soovitusel siit.

Vaja läheb:

180 g toasooja (pehmet) võid

80 g tuhksuhkrut

300 g jahu

1 apelsini koor, ribadega (tsitrusekoorijaga tõmmatud, näiteks)

(oli sealses retseptis ka lusikatäis mooniseemneid, aga neid mul ei õnnestunud saada)

Sega või ja tuhksuhkur kreemjaks. Sega hulka apelsinikoor. Lisa jahu ja sega kätega ühtlaseks. Rulli lahti ja lõika ketasteks või muudeks kujudeks. Mina lõikasin munatopsiga ümmarguseks, nagu näha.

Kuumuta ahi 160 kraadini ja küpseta küpsiseid 15 minutit.

Lihtne tuunikalapasta tomatiga

Ei ole siia seni kirja pannud lihtsa tomati-tuunikalapasta retsepti. No sest see on nii lihtne eks. Aga samas nõudlust retsepti järele on.

mingit sorti pastat, mina kasutan enamasti pennet

1 sibul (hea oleks punane sibul, aga sobib ka valge)
1 küüslauguküüs
praadimiseks oliiviõli
1 purk purustatud tomateid (400 g) või tomatipüreed ja värskeid tomateid või ükskõik milline kombinatsioon nendest
väike peotäis basiilikulehti
1 tuunikalakonserv (soolvees või õlis, purustatud või tükid)


1. Pane pastakeeduvesi keema. Lisa ka soola. Kui vesi keeb, vala juurde pasta ja keeda poolpehmeks.
2. Haki sibul, kuumuta pannis veidi õli ja prae sibulat kergelt, kuni see muutub läbipaistvamaks. Praadimise ajal haki ka küüslauk ja lisa sibulale, kui sibul on juba u 5 min praadinud. Lisa tomatid ja kuumuta vaikselt veidike (mina kuumutan enamasti u 7-10 minutit vist). Haki basiilik, lisa tomatikastmele. Lisa ka maitse järgi veidike suhkrut, soola ja pipart. Kõige lõpuks lisa tuunikala ja kuumuta läbi.
3. Mina segan kastme tavalisel pasta hulka, nii et kui kaste on valmis ja pasta keenud, valan pasta kastme juurde, segan läbi ja kui on lisan veidi kuumutama kirsstomateid. Kuumutan kõik läbi ja ongi valmis. Lõpuks peale ka veidi musta pipart ja basiilikut.

Panna cotta ehk Itaalia kooretarretis

Eile selgus, miks toidu pildistamine TEGELIKULT hea on. Tõmbasin pilte arvutisse ja vaatasin ka juba tehtud pilte ja siis leidsingi sealt naadipiruka pildi ja panna cotta pildi ja kahjuks ka veel vanemaid pilte, kus on igasuguseid häid toite, aga kahjuks juba meelest läinud. Ühesõnaga, aitavad kiirel ajal meeles pidada, mis on maitsev ja tasub uuesti teha. Hetkel on aega. Vist. Või siis võimalust mingite asjade eest eemale põigelda.

Pildil on üks uskumatult lihtne panna cotta. Mul on justkui meeles, et seda saab ka pisut keerulisemalt teha. Aga siin see lihtne retsept nami-nami retseptikogust.

10 g želatiini

2 spl külma vett

6 dl 20% rõõska koort - kasutasin koos 15% ja 35% koort

50 g tuhksukrut

poole sidruni riivitud koor

Lahusta zelatiin külmas vees. Kuumuta koor peaaegu keemiseni (ära keeda). Vispelda hulka tuhksuhkur ja lahustunud želatiin. Lisa riivitud sidrunikoor. Lase jahtuda ja vala magustoiduvormidesse. Hoia külmkapis, kuni segu on tarretunud.

Bulgurisalat peedi ja muude asjadega

On olnud kaks asja, mida polnud katsetanud, aga kogu aeg olen mõelnud, et prooviks - kinoa ja bulgur. Bulguri proovisin ära, väga meeldiv! Pildil on eespool bulgur otse pakist ja tagapool leotatud ja salati sees roosaks värvunud bulgur. Valmistamine käib nii, et valad bulgurile kuuma vee peale ja lased pool tundi kuni tund aega seista. Palju see ei paisu, nii et mingit hiigelkaussi pole vaja (nagu mina igaks juhuks võtsin).

Bulgurit saadakse umbes nii, et nisuterad keedetakse, kuivatatakse ja purustatakse. On ka silma jäänud, et bulguril olla kõrge toiteväärtus.

Ilmselt kõige tuntum roog bulgurist on tabbouleh, milles on lisaks bulgurile rohkel münti, peterselli, tomatit ja sidrunimahla. Tehakse ka täidiseid (nt tomatisse), pilaffi, suppe..

Mina tegin alustuseks lihtsa salati ahjus küpsetatud peedist, kergelt läbi praetud sibulast ja paprikast . Lõpuks kuumutasin pannil läbi ka kirsstomatid ja lisasin neid ka. Veidike palsamiäädikat ja õli, pipart. Mõnus oli.

Naadipirukas

Retsept on jälle nami-namist ja pirukas maitseb imehea. Minu meelest parim kõigist naadiküpsetistest, mis ma senini teinud olen. Aga küllap on põhjus juustus ja selles veidi teistmoodi tainas.
Esimesel korral suutsin naati koguda u 100 grammi, teisel korral läks paremini. Naat oli küll märg ja kaalumine tundus seepärast mõttetu, aga minu meelest oli hulga rohkem :) Mida ma sellega nüüd öelda tahan, on, et korjake palju jaksate, pirukas on igal juhul hea :)
Esimesel korral kasutasin pirukas lisaks kodujuustule mahedat kitsejuustu, sobis väga hästi. Teisel korral lisasin veidi parmesani ja eesti juustu.


Kevadine naadipirukas nami-namist

200 g võid
200 g hapukoort (esimesel korral panin rammusat, teisel korral lahjemat, mõlemad head)
350 g nisujahu (plaanis on küll proovida pooleks mingi lahedama jahuga, kui sobib, panen kirja)
pisut soola

Täidise jaoks:
200-300 g noort naati
praadimiseks võid või õli
1-2 sibulat
200 g kodujuustu ( ja veel mõnda juustu)
1 muna
kuivatatud punet
soola ja pipart

piruka pintseldamiseks 1 muna, lahtiklopitult


Sulata taina valmistamiseks või, sega juurde hapukoor, jahu ja sool. Sega ilusti kokku ja tõsta kuni pooleks tunniks külmkappi, siis on tainast reaalsem rullida.

Pese ja nõruta naadilehed. Kuumuta kuival pannil läbi (aaah! ma teisel korral keetsin lühidalt, meenus praegu) ja loputa külma vee all, näiteks sõelaga. Suru naat kuivaks ja haki väiksemaks. Prae sibulad pannil võis või õlis, tasakesi, umbes 10 minutit. Tõsta pann pliidlilt, lase veidi jahtuda, lisa siis hakitud naat, kodujuust ja muud juustud, pune, sool ja pipar. Kõige viimasena (kui segu pole enam väga kuum) lisa muna ja sega korralikult läbi.

Kuumuta ahi 200 kraadini. Võta tainas külmkapist ja lõika pooleks. Rulli pool tainast oma ahjuplaadi suuruseks (mina kasutasin 23x29 cm kõrgete servadega panni ja minu meelest oli selle koguse jaoks parim). Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga, tõsta rullitud tainas plaadile (võib olla on lihtsam tõsta nii, et rullid taina õrnalt tainarulli peale ja siis jälle lahti). Tõsta täidis tainale ja laota ühtlaselt laiali. Rulli ka ülejäänu tainas ja tõsta täidisele. Suru/venita servad ühtlaseks. Pintselda üle lahtiklopitud munaga, torka pealmisse tainasse kahlviga mõned augud (et tainas puhvi ei läheks) ja küpseta 30 minutit või veidi rohkem, kuni pirukas on pealt kuldpruun.

Tiramisu

Muidugi arvasin varem, et tiramisu on kõige keerulisem ja raskestikättesaadavate koostisainetega magustoit. Millegipärast otsustasin proovida ja loomulikult, nagu alati, selgus, et pole keeruline ja saab neid küpsiseid ja mascarponet ka. Tegin nami-nami retsepti järgi, kaunistasin ka füüsalitega ja õnnestus ka siis kooskokkamisest pärast kahte ebaõnnestunud kohvimagustoitu (kooki ja tarretist) lõpuks edukalt osa võtta.

Küpsiseid oli ka Tartus Maksimarketis, aga lihtsalt ladyfingers ja kuna ma pold varem Savioardi küpsiseid lähemalt uurinud, ei julgenud ära osta. Aga vist 19 krooni oli pakk. Mina ostsin Rucolast 45 krooni pakk, aga see oli ka väga suur pakk. Küpsised tundusid üsna krõbedad, kuid kui esimese sooja kohvi sisse pistsin (kohv oli ka äkki liiga soe?), lagunes see hetkega. Järgmiste küpsistega tegutsesin ikka väga kiiresti.

Kui tiramisu oli 4-5 tundi seisnud, olid küpsised ootamatul kombel üsna vesised. Seda poleks oodanud, pigem seostasin seista laskmist kuivusega. Algul muidugi arvasin, et jäigi mu tiramisu vesine, aga hommikuks oli täitsa tiptop ja imehea.

Teen kindlasti veel. Näiteks homme :) Saan ehk ilusamaid pilte ka lisada siis.