laupäev, 18. oktoober 2008

Minu kodus ei ole kunagi varem toimunud sünnipäeva või muud pidu, kus oleksid ainult lapsed. Täna toimus. Kaks nädalat mõlgutasin tasapisi, mida süüa teha. Lõpuks mõtlesin välja päris toreda menüü. Minu arust. Aga ma ei tea, kas ongi lastel kombeks enne sünnipäeva kõht täis süüa või sööki lihtsalt totaalselt ignoreerida või ma ei tea... Igatahes oli külaliste lahkudes laud selline (põhimõtteliselt oli laud selline ka enne peo algust, ainult et torti polnud laual):

Üheks suupisteks - lehttaina nö kõrsikud - leidsin idee Good Foodi veebilehelt. Panin tegelt ainult tavalist juustu, aga parmesaniga oleks muidugi coolim jäänud. Üks poiss arvas isegi, et mm..hea :) Aga sinnapaika see jäigi.




Niiöelda pearoaks tegin jõnglastele minipitsasid, raamatust Eesti perepeod inspireerituna. Täitsa mõnnad jäid ja need kolm tükki, mis pildil on, need söödi isegi peaaegu ära ja pizzad olidki päris muhedad. Õnnestumisele aitas kaasa poest leitud tomakaste, mis oli parasjagu maitsestatud, nii et ka puhast tomatimaitset oli tunda. No ja pärmitainast on nüüd ikkagi veel terve hunnik... Ehk säilib homseni. Ehk saab veel teha :)




Ja siis ma ei teinud ikkagi pidusaia, sest kallis väänik leidis sellest samast perepidude raamatust mingisuguse kübaratordi, mida oli kindlasti vaja teha. Koogi sisse läks suurt hulk küpsisepudi, hapukoort, vaarikaid (oi, kui mõnus oli oma isiklik külmutatud toormoos lagedale tuua)...aa...pakk võid ka ja veidi suhkrut. Kook oli vaja teha kahes osas, alumine laiem osa ja pealmine - väiksem ja kõrgem osa. Küpsise-hapukoore segu seisis öö läbi vormides. Pärast määrisin veel natuke magusa hapukoorega üle ja panin vahukommid peale, nagu retseptiski oli. Täitsa ilus jäi. Need kaks last, kel oli mahti koogitükk süüa, sõid need ilusti ära. Ehk siis oli hea tort ikkagi..

1 kommentaar:

irmasista ütles ...

tuttav lugu, mina sain ka oma öppetunni, Holgeri 6-ks synnaks tegin sarnase laua ainult koogiks oli H poolt tellitud tiramisu. Ja mahti oli lastel syya ainult paar kommi, isegi kartulikröpsud, mis ma sinna(hispaania laste halbu harjumusi teades)köögivilja ja dipikastme körvale olin pannud, jäid mänguhoos puutumata. kooki ikkagi söödi.Peale pidu tulid muidugi köik targad välja, kes hakkasid mulle rääkima, kui asjata vaev on lastele synnipäeval syya pakkuda.