Juuretisega sai (vähese juuretise ja eeltainaga)

(Hetkel mu kõige viimane ja kõige parem juuretisesaia retsept asub siin: https://maitseb.blogspot.com/2020/11/juuretisesai.html)

Minu kolmas saiaretsept, mille juurde olen pidama jäänud on pärit veebilehelt weekendbakery.
Siia läheb märkimisväärselt vähem juuretist, sest saiategu algab eeltainaga. Miinuseks on see, et juuretist toites peab veel mitmekümnele grammile juuretisele tegevust leidma, kuid samas saab selle retseptiga vabalt näiteks 12 saia teha ja juuretist jääb ikkagi alles. Ma teen tavaliselt siiski vaid kaks pätsi. Algretsept: https://www.weekendbakery.com/posts/our-version-of-tartine-style-bread/

(Sellest pätsist tegi sellise ilusa pildi Margo)

Koostisained 1 pätsi jaoks 
(Kõik pildid allpool on kahe tainakogusega)

Eeltainas

25 g valget nisujahu, nt Kalewi tüüp 550

25 g täisterajahu

45 g vett

10 g juuretist

Lõplik tainas

eeltainas

250 g tüüp 500 nisujahu

40 täisterajahu

240 g vett

------------------------

20 g vett

6,5 g soola

Tegevused
Olengi teinud enamasti nende kellaaegade järgi, kuid mõnel korral olen kõigepealt teinud kuni esimese kergituseni (koos venituste ja voltimistega) ning vormis kergitanud külmkapis. Siis on muidugi see probleem, et tainas jääb vormi külge kinni ja sai ei tule sugugi nii ilus ja kõrge. Siin aitab kergituskorvi või rätiku katmine mannaga või riisijahuga, aga probleeme võib ikkagi esineda.

1. päev  – 21.00 sega kokku eeltainas ja lase 12 tundi toatemperatuuril olla. Hommikuks on segu mulliline ja nähtavalt aktiivne.

2. päev

09:00 – Sega omavahel eeltainas ja 240 g vett, lisa jahud. Sega nii minut kaks. Tainas jääb selline... kore :) Aga see läheb seistes kenasti üle. Lase 20 minutit olla. Mulle meeldiks kausi katmiseks kasutada ühekordset vannimütsi, aga kuna mul sellist pole ja räti all on mõnel korral kerge koorik tulnud kasutan ühekordset kilet,


aga korduvalt :) See on juba selline mõnusalt jahune ja mitte nii kleepuv.

09:20 – Lisa ülejäänud 20 grammi vett ja sool (mõned segavad soola ja vee enne kokku, mulle sobis kusagilt leitud soovitus, et pane sool tainale ja vala vesi selle peale, nii et nad seal taina peal segunevad)

Lase 30 minutit seista. Järgmine kord katsudes tunned, kuidas tainas on muutunud palju siidisemaks ja mõnusamals.

09:50 – Venitamine ja voltimine 1. Mulle väga meeldivad need õpetused siin: https://www.youtube.com/watch?v=qkfJoNMZHdw. Soovitan vaadata. Venitusvõimalusi on mitmeid. Mulle meeldib see kausivariant, st ei tõsta tainast lauale. Aga põhimõtteliselt, kas märgade või õliste kätega tõmbad ühest servast tainast üles ja keerad kergelt vastasserva alla, siis keerad tainast 90 kraadi ja kordad, taas 90 kraadi ja kordad ja veel korra. Katad kausi ja jätad 30 minutiks seisma.

10:20 – Venitamine ja voltimine 2

10:50 – Venitamine ja voltimine 3

11:20 – Venitamine ja voltimine 4

11:50 – Venitamine ja voltimine 5

12:20 – Venitamine ja voltimine 6 ja lase taas 30 minutit seista

 12:50 – Vormi. Mina kergitan ühe saia kergituskorvis, mille katan õrnalt jahuga ja panen veel põhja mannat ka, sest liiga palju on juhtunud, et tainas jääb kinni. Ja see on väga ebameeldiv. Kuna korve on üks siis teise kergitan väga jahuseks hõõrutud linase rätiga kaetud klaaskausis. Tegelikult vist peab sai natuke õhku saama, nii et see pole üldse ideaalne lahendus. Ja saiad on natuke erinevad tulnud ka. Kuigi ma ei saaks tegelikult öelda, et klaasvormis kerkinud sai halvem oli. Saia vormimist soovitan taas videost vaadata. Weekendbakery enda lehel on küll ka, ja muidugi veel paljudes kohtades, aga mulle sümpatiseerib see: https://m.youtube.com/watch?v=hWXA8xFYu9A. Siin on hästi näha, et pall kujuneb mitte päris jahusel laual, vaid et tainal on vaja natukene nakkuda. Kui pall on vormitud, siis liitekoht ülespoole ja kaussi. Riputa jahu peale ja kata kergelt kilega või rätiga.

12:55 – Viimane kergitamine vormis 150 minutit. 

15.35 – Küpsetamine 45 minutit 230ºC. Kusagil 10-15 minutit enne küpsetamist siis ahi sooja. Mina küpsetan saia ahjuplaadil, millele olen puistanud jahu. Kusagil vist märkasin sellist juhist ja kuidagi meeldis :) Tavalisse ahju mahub kaks pätsi ühele plaadile ära. Viimane asi enne küpsetamist on teha saiale terava noaga lõige, aga mul pole see kordagi kaunilt ònnestunud. Sõltub natuke tainast ja muidugi noast, selle teravusest.

Enne küpsetamist peaks natuke rääkima veel koorikust. Esimeses retseptis, mida kasutasin, soovitati panna ahju mingi anum veega, et tuleks mõnusam koorik. Olen näinud ka soovitust pritsida ahju seinu veega, aga ma ei tea, mis ahjust jutt käis. Algul panin vett ahju, enam pole eriti pannud. See on teine teema, mis vajab tegelemist (esimene oli lõige saia peal, ja tegelikult on natuke probleemne ka saia liigutamine vormist ahjuplaadile).

16:20 – Sai on valmis. Lase tal räti all veidi jahtuda ja lõika siis korraliku saianoaga endale nautimiseks paar viilu :)

Lõpuks. Vaja on siis ka puhtaks saada need kausid. Ostsin omale sellise tainkaabitsa. Sellega saab kausi päris hästi puhaks kaapida. Laua samamoodi. Väärt asi, soovitan!

Focaccia juuretisega

Muidugi saab focacciat väga edukalt teha pärmiga. Eelmine kord tegingi Jamie Oliveri retsepti järgi ja õnnestus enam vähem kenasti. Ainult et pealt ei jäänud üldse krõbe. Ja seest ei jäänud ka nii nagu ootasid. Seekord jäi.

Eelmine kord, pärmitainaga, tegin karamellistatud sibulatega ja tomatitega. Üks ots kergelt juustune. Juuretisega tainas jäi oluliselt mõnusam. Aga võib-olla võis asi olla ka jahus.

Focaccia on kummaline sai. Natuke vastand sellele, mis mulle võiks meeldida, kuid ometigi nii mõnus ja maitsev. Mäletan, et mõnikord kusagil vanemate inimeste pool pakuti kooki, kus oli palju tainast ja siis tsipake miskit katet peal. No ei istu selline kook. Aga selline focaccia, kuhu on pikitud üksikud tomatid ja natuke rosmariini, viib keele alla. Kuidas see nii on siis?

Retsept siit: https://www.theperfectloaf.com/a-simple-focaccia/ . Siin on ka pilte ja igati kena juhend, mida järgisin üsna täpselt. Panen aga ikkagi endale ka kirja, sest kogemus näitab, et nii on parem.

Võtsin focaccia külla kaasa laupäeval kell 14.00. Selleks alustasin selle valmistamist eelmisel õhtupoolikul. Võib teha nii, et pühendad küpsetamisele eelneval päeval tainale nii 5 tundi, siis paned selle ööseks külmkappi ja järgmine päev küpsetad, millal soovid. Aga samal päeval tehes, kui alustad kell 9, siis on sul 16ks sai ilmselt olemas.

Vaja:
95 g saiajuuretist
9 g soola
150 g 13% valgusisaldusega nisujahu - niipalju kui mina leidnud olen, siis valgest nisujahust nii kõrge valgusisaldusega on Kalewi nisujahu tüüp 550 (13,41%
valku), tüüp 812 on 12,7, nii et ehk sobib see ka *
345 g 11-12% valgusisaldusega nisujahu - seega Kalewi sinine, tüüp 405 on ideaalne, aga küllap on veel palju teisigi jahusid, mis sobiks
400 g vett
10 g head oliiviõli

Katteks midagi meelepärast: kirsstomateid, oliive, ürte, punaseid sibulaid...

1. Sega kokku juuretis, sool, jahud ja vesi. Sõtku, kuni tainas on ühtlane (ehk nii 5 minutit). Tainas jääb siiski pigem niiskepoolne. Lisa oliiviõli ja sõtku tainas uuesti, kuni õli on täielikult segunenud. Pane tainas kaussi, kata kauss kinni ja jäta kerkima.
2. Kerkimine kestab 4 tundi, kõigepealt kausis ja seejärel küpsetuspannil. Kerkimise ajal on vaja tainast natuke abistada. Ehk, 30 minutit pärast taina kerkima panemist venita ja voldi tainas kokku ja jäta taas kerkima. Korda sama veel kolm korda iga poole tunni järel. Seejärel, ehk kahe tunni pärast, tõsta tainas küpsetuspannile ja nüüd, taas iga poole tunni tagant, sikuta tainast märgade kätega natuke servade poole. Tainas tõmbub tagasi, aga iga korraga peaks servadele lähemale jõudma.
3. Nüüd jäta tainas küpsetusvormi kerkima veel 2 tunniks toatemperatuuril või terveks ööks külmkappi.
4. Pärast viimast kerkimist suru tainasse sõrmedega mõnusad sügavad augud ja pane sinna näiteks kirsstomateid või oliive. Riputa peale veel ka rosmariini. Vala tainale 1-2 spl oliiviõli ja võid peale riputada pisut meresoola. Küpseta 230 kraadi juures umbes 30 minutit.


* Võid võrrelda: https://tartumill.ee/et/tooted/kalew/, https://www.veskimati.ee/tootekategooria/jahu/

Juuretisega sai

(Vt ka mu kõige viimatist ja hetkel kõige paremat juuretisesaia retsepti siin: https://maitseb.blogspot.com/2020/11/juuretisesai.html)

Siinne retsept on pärit raamatust The Cook's Book, tainaste ja leibade peatüki autor on Dan Lepard.
Alustasin katsetusi juuretisega täpselt kuu aega tagasi ja olen teinud selle retsepti järgi u 8 saia, lisaks veel mõned muude retseptide järgi ja minu arust on see suurepärane retsept lihtsa saia valmistamiseks. Juhiseid tuleb täpselt järgida ja sai õnnestub. Viimastel kordadel on koorik tulnud õhem ja pehmem, ei tea, milles asi, mulle meedis see kõva koorik just. Kui saan teada, lisan siia ka.

Sealsamas raamatus on ka juhised juuretise tegemiseks, kuid mulle on hakanud rohkem meeldima üks teine juuretis* (katsetasin kolme), ilmselt peaks selle ka lisama.

Siinse retsepti järgi saad saia õhtul kella 6-7 paiku valmis, kui alustad hommikul, nagu retseptis soovitatakse. Olen ükskord teinud ka nii, et panin taina pärast esimest kergitamist külmkappi. Hommikul võtsin taina sooja ja panin siis veel kaussi, nö vormituna kerkima. Sellest kogusest tuleb üks suuremat sorti päts.

120 gr juuretist

200 gr 22 kraadist vett

7 gr peent meresoola

300 gr tugevat valget jahu (olen kasutanud peamiselt tüüp 505 jahu, proovisin ka 812, aga sellega jäi kuidagi tuim, 505 tundub hea)

sõtkumiseks oliivi- või maisiõli

1. Sega hommikul, umbes kella 8 paiku kokku juuretis ja vesi. Sega suures kausis sool ja jahu (ausalt öeldes olen selle etapi ikkagi vahele jätnud ja jahu ja soola püüdnud segada juuretisega samas kausis)

2. Vala juuretisesegu jahu hulka ning sega kiiresti sõrmede abil ühtlaselt pehmeks kleepuvaks tainaks. Kata kauss rätikuga ja jäta 10 minutiks seisma. Taina temperatuur peaks olema umbes 20 kraadi.

3. Nirista tainale 1-2 tl õli ja määri taina pind üleni õliga kokku. Keera kauss tagurpidi ja kaabi tainas kausist välja õliga määritud tööpinnale. Sõtku tainast ja korda 10 ja 20 minuti pärast. Seejärel jäta tainas 30 minutiks toatemperatuuril seisma. 

4. Nüüd voldi tainas kolmeks ja korda voltimist  3–4 tunni jooksul iga tunni aja tagant. Aseta tainas iga voltimise järel kaussi või alusele, liitekoht allapoole ning kata rätikuga. Kolmanda tunni täitumisel tõmba tainale noaga sügav sälk sisse, et kontrollida, kas tainas on parajalt õhku. Kui lõikekohast paistab pind tihedalt õhumulliline, võib tainast vormima hakata.

5. Hõõru puhas köögirätik hoolikalt jahuga kokku ja aseta kaussi või kergituskorvi, nii et nõu oleks üleni kaetud. Vormi tainast ümar või piklik päts. Aseta vormitud päts rätiga kaetud korvi või kaussi, liitekoht ülespoole ning keera rätik pätsi peale, nii et päts oleks kaetud. Jäta seisma, kuni tainas on kerkinud kahekordseks. 20 kraadises ruumis kulub selleks umbes 2-3 tundi, jahedamates oludes veidi kauem.

6. Kuumuta ahi 220 kraadini. Puista küpsetusplaadile veidi jahu või mannat ja kummuta tainas plaadile. Lõika tainasse sälgud ja piserda kergelt veega üle (siin olen ühe teise retsepti eeskujul pannud mõnikord ahju mingi veenõu). Küpseta 20 minutit. Alanda kuumust 190 kraadini ja küpseta veel 15-20 minutit, kuni leib on kuldpruun ja tundub käes hoides kerge.

See teine juuretis, mida kasutasin asub siin: https://www.jamieoliver.com/recipes/bread-recipes/sourdough-bread/, punktid 1–4, kuid selle retsepti järgi tehtud sai mul väga hästi ei õnnestunud. Ei jäänud õhuline ja lihtsalt ei olnud nii hea.

Mahlane sidruni-apelsinikeeks toorjuustuga

Fantastiline oli üle hulga aja oma ahjust midagi sellist suhu pista, mis üllatas. Olen küll palju (palju on siin vähe öeldud tegelikult) rõõmu saanud juuretisega saia küpsetamisest, aga sai on, kuigi imehea oma krõbeda kooriku ja puhta maitsega, ikkagi enam vähem teada värk. See kook oli aga ootamatult hea, kuidagi eriti minu maitse järele ja nii hõrk. Mulle väga väga meeldis.

Retsept jäi silma smittenkitcheni blogist. Tegemist on täpsemalt Itaalia teekoogiga, mida kutsutakse ciambellone. Aga kuna mul ei olnud õiget vormi ja see nimi pole ka nii tuntud, siis siin lihtsalt keeks võ kook:) Väga mahlane keeks.
Kohandasin veidi koguseid ja pisut muutusid siis ka vahekorrad, nt suhkrut ja õli panin vähem (lihtsalt käsi keeldus kaussi kallamast 400 gr suhkrut),  aga toorjuustu sama palju jne. Aga üldiselt ikka täitsa sama, välja arvatud glasuur, mis minu meelest ilma asjata määrib käsi :) Koogis on need samad maitsed juba olemas, st magusust on ja sidrunit ka.

300 g suhkrut

pisut soola

1 sidruni riivitud koor

1 apelsini riivitud koor

300 ml neutraalse maitsega õli (rapsiõli nt)

180 g maitsestamata jogurtit

120 g toorjuustu (ka natuke rohkem on ok! :)

1 spl vanillisuhkrut

3 suurt muna, muidugi soovitan kasutada vabapidamisel kanade omi

340 g nisujahu

2 tl küpsetuspulbrit

Pane ahi sooja. Minu meelest 180 kraadi on küll maksimum, kuigi algses retseptis oli 190.

Pane suhkur ja sool kaussi. Puista juurde apelsini ja sidruni koor ning hõõru koored sõrmedega suhkrusse. Lisa õli, toorjuust, jogurt. Seejärel munad ja vanillisuhkur. Sega ühtlaseks. Puista tainasse ka küpsetusnpulber, sega läbi. Lisa jahu ja sega ühtlaseks.

Vala tainas vormi ja küpseta nii 40 minutit kuni tund, sõltuvalt vormist. Minul oli 26 cm klaasvorm ja selles küpses tund aega kindlasti. Lõpupoole pidin ülespoole ühe ahjuplaadi panema, hakkas pealt muidu liiga pruuniks minema, kui seest veel alles võbeles.

Lõkkesaiad

Tegelikult ma ei arvanud, et on võimalik pärmitainast lõkkel küpsetada. Teisalt, kui järele mõelda, siis nt naani küpsetatakse ju ka väga suurel kuumusel mitte väga kaua. Igatahes, on võimalik. Aga pigem sobib suurema seltskonnaga küpsetamiseks, kus ka tegijaid on rohkem. Sest on vaja tainast vormida pall, venitada seda ja mässida ümber mingi oksa. Ühesõnaga, roikasaiad. Retsepti sain Metsaköögi raamatust. Taina tegin hommikul kodus valmis, panin suurde plastkarp, kus ta siis kerkis kuni õhtuni. Nii pikka kerkimisaja koha võiks ehk veidi vähem pärmi panna, aga panen siia praegu retsepti kirja ikka sellisena nagu ta leidsin. Teine asi, mida mõtlesin, et tahaks selle suhkru ja kaneeli ka juba varem tainasse integreerida, võib-olla katsetan kunagi. Kastsime saia mitu korda kaneeli-suhkru segusse, lisaks algul saia sisse puistamisele. Huvitav oli, maitsev ka tegelikult, aga kõhud olid juba muud kraami üsna täis, need sobiksid pigem õhtusöögi asemel, kui on korralik lõuna olnud. Või õhtusöögi ooteks. Minu meelest.

Kogused sobivad suuremale kambale

4 dl käesooja vett
pool pakki, ehk 25 g,  värsket pärmi
1,5 tl soola
4 sl suhkrut
600 gr jahu

Lisaks kaneeli ja suhkrut (panin need koos karpi ja võtsin kaasa)

Sega vesi ja pärm kausis. Lisa sool ja suhkur. Lisa jahu, sega kokku pehmeks tainaks ja sõtku siis, kuni tainas käte küljest lahti tuleb. Ma tavaliselt sõtkun 5 minutit kindlasti, aga mõnikord ka 10. Jäta tainas kerkima või paki kaasavõtmiseks karpi. Lase kerkida vähemalt tund aega.
Oksaks sobib oluliselt mehisem kui nt vahukommide küpsetamiseks, selline mehisema pöidla jämedune ja vähemalt meetri pikkume, aga poolteist on veel parem.
Vormi tainast pallid ja seejärel pikad vorstikesed ning keera vorstike ümber pulga. Küpseta lõkke kohal, kuni sai on pruunikas ja paistab küps :). Kruti pulk saia seest välja ja riputa suhkru-kaneelisegu sisse.

Naan

Ei ole mingi põhjust jätta indiapärane roog ilma isetehtud lameleivata. No et kui lihtsalt tõesti ei taha, siis ehk. Aega nendele väga ei kulu ja nii mõnus on kastet mòne lameleivaga kokku kraapida.
Olen küll peamiselt juuretisesaia lainel, aga pita tegin kuivpärmiga ja retsepri järgisin siit: https://www.weekendbakery.com/posts/favorite-flatbreads-indian-naan/

Tee tainas valmis nii 5 tundi enne, kui neid laual tahad näha

420 g nisujahu
7 g soola
2 g kuivpärmi
115 g jogurtit või piima (mina kasutasin alma maitsestamata jogurtit)
175 g vett
võid leibade pintseldamiseks
Sega kõik kokku ja sõtku 4-5 minutit. Tainas tuleb üsna pehme. Käte külge kleepumise vastu kasutan mõnikord õli, mõnikord jahu. Pintselda kauss õliga, pane tainas kaussi, toidukile peale ja jäta 4 tuniks kerkima.
Nelja tunni pärast jaga tainas portsudeks, Weekendbakery soovitas 4-6, mina tegin 8. Jäid sellised mõnusa suurusega minu meelest. Jäta pallid veel 15-20 rahule ja pane ahi sooja. Eelmine kord pitsaiadega ei julgenud täisvõimsusega küpsetada, seekord aga panin ahju täiskuumusele, ehk 275 kraadi. Pane ahju ka ahjuplaat, millel kavatsed naani küpsetada. Mulju ja sikuta pallid piklikuks ja lamedaks. Aseta ahjuplaadile (määrisin ka võiga üle, kuigi algretseptis pidi pallid üle pintseldama) ja küpseta 4-5 minutit. Võta välja ja pintselda (uuesti) võiga.

Olen viimasel ajal tarvitanud üsna pöörases koguses nisujahu - pitad jms, juuretise ja saiakatsetused, ühed ebaõnneatunud kuklid, pannkoogid, popikud... brrr.
Siis selline jääkidest lõuna tegi meele ja kõhu eriti rõõmsaks (kuigi üldiselt "mis need jäägid on?" Vt lähemalt, st üldiselt on vähe selliseid jääke, millest annaks uusi roogasid teha. Jääb järgi nt suppi võ pastat vms, millest saab järgmine päev ka väikse eine, aga mitte nagu toiduaiakirjades need rubriigid, et mida kavalat valmistada jääkidest). Pärast pildistamist lisasin sinna veel teiste tortiljadest üle jäänud salatilehti, tomatit, kurki ja tsipakese palsamiäädikat. Supermõnus.
Aga!
Soovitan proovida tervelt küpsetatud bataati. Tavaliselt teen bataadifriikaid, tervet bataati olen küpsetanud varem lõkkes. Aga tulid ka ahjus suurepärased. Väiksemad bataadid sobivad imehästi. Määri need õli ja rohke soola-pipraga kokku ja pista nii kaheks tunniks madalal kuumusel ahju, u 150-160 kraadi. Küllap sobib kõrvale hästi mõni jogurtist kaste, küüslaugu või kurgiga. Mul olid täitsa niisama. Seeveerisin koorega, aga loort ei söönud, kuigi vist oleks ka võinud. Täna libistasin bataadi koore seest välja. Esimesel päeval sõime lisaks praetud polentat (mis natuke ebaõnnestus, aga maitses võrratult, nii et katsetan veel, üks killuke jäi tänaseks ka, pildil kohe bataadi kõrval), täna siis kiirelt keedetud ja või ja küüslauguga üle praetud brokoliga, mis maitses ka imeliselt.

Pita

Iseküpseva roa juurde võib sobida pitasai.. leib. Minu meelest üks suurepärane retsept. Olen teinud kaks korda ja väga mõnusad leivad jäävad. Lihtne teha ka. Tainas on valmis nagu niuhti ja küpsevad ja sama kiiresti. Vahepeal siis kerkimisaega kokku nii ligi 2 tundi. Poolteist võib-olla isegi.
Eelmine kord sõime neid mungoa dali kõrvale (viimane pilt allpool)
, seekord oli üks kikerherne-porgandihautis.
Sobib ka midagi sisse panna, kui jagad taina 6ks ja küpsetad kõval kuumusel ahju keskosas ja ahi küpsetab enam vähem ühtlaselt.

Pitaleiva retsept oli see: https://www.theguardian.com/food/2020/mar/14/pitta-patter-yotam-ottolenghis-recipes-for-homemade-pitta-with-chicken-skewers-or-herb-fritters
Aga panen siia ka kirja, sest kogemus näitab, et mujal olevad asjad võivad kaduda.

Jätkub kenasti neljale, võib-olla isegi viiele.

240 ml soojapoolset vett
2 tl kuivpärmi
2 tl suhkrut
300 g tavalist nisujahu (kasutasin tüüp 405)
50 g täisterajahu (mul oli spelta, aga soovitatakse ka nt riisijahu või kikerhernejahu jne)
1 tl soola
1 spl oliiviõli

Sega pärm ja suhkur veega. Jäta 5-6 minutiks omaette, kuni pärm hakkab reageerima, tekib väheke
vahtu.
Lisa jahud ja sool ja oliiviõli ning sega korralikult segamini. Kui on korralikult segamini, tõsta tainas lauale ja mudi seda nii 7 minutit, kuni tainas on ühtlane ja siidine ja igati mõnus. Määri kausi servad õliga ja tõsta tainas kaussi kerkima. Puhas rätik ka peale ja lase tal tund kuni kaks kerkida, kuni tainast on kerkinud kahekordseks.
Jaota tainas 6-8ks, mul oli seekord 8 tükki, oli väga paras, aga võimalik, et selleks et nad korralikult seest õõnsaks lööks, peaks ikkagi igaks juhuks 6ks jagama. Jäta veel 20 minutiks kerkima.
Pane seni ahi sooja, mina tegin 240 kraadi juures, aga ilmselt ka 250 oleks suurepärane. Just enne tainapallide rullimist tõsta (küpsetuspaberiga kaetud) ahjuplaat ahju soenema. Siis rulli 3-4 palli ketasteks, tõsta kuumale ahjuplaadile ja pane ahju. Küpseta u 5 minutit, kuni leivad on kuldsed ja puhvis. Mul need, mis olid ahju tagaosas kerkisid kenasti puhvi ja seest tühjaks (pildil on ahjuplaat juba ringi keeratud), eesotsas olnud puhvi ei kerkinud. Võta plaat ahjust välja ja küpseta ülejäänud

Baklažaani-juustukook

Oli väike plaan võtta ette retsepte Yotam Ottolenghi raamatust Plenty More ja mõnest toiduajakirjast. Viimastest ehk saab ka midagi lihtsat ja soodsamat, aga Ottolenghiga on vähe keerulisem. Aga huvitavam. Proovisin sealt Aubergine cheesecake´i. Ehk kõige lihtsamalt öeldes meenutas see natuke ilma põhjata quiche´i. Mõnus oli muidugi. Väga mõnus isegi. Midagi oleks küll nagu veel kõrvale tahtnud (aga võib-olla olin ka liiga näljane), aga ei teagi täpselt mida. Võib-olla mingit salatit, aga tore oleks olnud ka mõni toekam amps. Kõht sai muidugi täis, hulk juustu ja kolm muna. Poeg ütles selle kohta vist omlett.

Jätkub napilt neljale. Kui muud süüa pole ja pakud õhtusöögiks, siis kolmele.

oliiviõli
2 keskmist baklažaani (u 700 g)
150 g fetat
150 g toorjuustu
3 vabapidamisel kana muna
60 ml 35% rõõska koort
150 g mingeid mõnusaid väikseid tomateid (mul olid miskit piklikud magusad väiksed ploomtomatid, meeldis)
oregano lehti (kasutasin kuivatatult)
1 1/2 tl zaatarit (siuke maitseaine, tellisin Umamist)
soola ja musta pipart

Kuumuta ahi 210 kraadini. Lõika baklažaanid  nii 2 cm ketasteks. Aseta küpsetusplaanidile, pintselda ohtra oliiviõliga, puista üle soola ja musta pipraga. Küpseta baklažaane u 40 minutit, kuni need on pehmed ja kuldsed, isegi natuke pruunikad minu arust. Alanda temperatuuri 170 kraadini.
Sega kokku munad, feta, toorjuust, nii et kõik on enam vähem ühtlane. Fetast mul jäid ikkagi tükid ka ja sobis kenasti, aga ilmselt köögikombainiga vms saad ühtlase paksu segu.
Aseta baklažaanid nüüd küpsetusvormi, kuhu nad mahuvad mõnusasti külg külje kõrvale. Tomatid pista kõikjale nende vahele ja puista kõik oreganoga üle. Vala peale juustusegu, puista veel kord üle oreganoga.
Küpseta 170 kraadises ahjus u 40 minutit, kuni juustusegu on tahenenud ja kuldne. Võta ahjust välja ja lase jahtuda toatemperatuurini. Sega zaatar oliiviõliga ja pintselda oma pirukas üle.

Ma ei oska enam üldse toitu pildistada. Aga mulle tundub, et mingi pilt peaks ikka olema, saab ikka parema ettekujutuse, mida oodata.

Rooskapsad

Küllap ma pole ainus, kelle kohtumised rooskapsaga on olnud pigem heidutavad kui innustavad.
Seda kummalisem on, et viimati maale minnes, kui oli oluline võtta kaasa just täpselt see, mida seal päeval süüa, st kaasavõetu oligi ainus toit, haarasin poest kotitäie rooskapsaid. Teistele tuli kaasa veel veel miski kanašašlõkk karrikastmes ja lisaks pitasaiad, riivjuust ja murulaugu sulatatud juust.
Või tahtsin võtta kodust, aga unustasin.

Rooskapsad loputasin ära, eemaldasin môned pealmised lehed ja panin koos õliga pannile. Algul küpsetasin grillil, siis trügis sinna šašlõkk, nii et kolisin kapsastega lõkkele. Praadisin neid vast kokku nii 15 min, kuni need olid umbes poole peale pehmed. Riputasin soola peale ja need olid imelised.