Üks miljonist juurviljavormist

Peab vahepeal postitama ka lihtsaid häid toite, muidu pole pärast midagi süüa teha :) Niisiis, kõigepealt - lihtne koorene vormiroog. Olen teinud nii porgandi-kartuli-juurselleriga kui kartuli-pastinaagiga, nii et kasutada võib erinevaid juurikaid. Siin praegu üks konkreetne retsept kartulist ja juursellerist.

Juurviljavorm

1 väiksem porru
6-8 kartulit
pool juursellerit
200 ml 35% rõõska koort
võid, soola, pipart

Haki porrulauk ja prae mõnusasti või sees pannil või ahjuvormis (viimati praadisin pliidil keraamilisest ahjuvormis) enam vähem pehmeks. Pane ahi sooja. Haki ka kartulid ja juurseller, pane vormi. Vala peale rõõsk koor, lisa soola ja pipart. Tõsta ahju. Küpseta 200 kraadi juures umbes tund aega. Mõnikord teen seda vormi kaanega potis, siis on kaas suurema osa ajast peal. Lihtsalt keraamilisele vormile olen fooliumi peale pannud. Pärast ilma fooliumita aeg ajalt väheke seganud, et pealt ära ei kuivaks.

Kohupiimataskud

Eelmisel esmaspäeval tegin koos sõbrannadega samosasid. Poleks ise julgenud, aga teised utsitasid ja tegid näo, et pole hullu midagi ja kõik on väga lihtne. Noh... Õnneks läks tõepoolest hästi :) Ja samosad tulid imehead.

Täna tegin kohupiimataskuid ehk tuuletaskuid. Poleks kah hakanud tegema, sest see õhku täis tainas ei kutsu lihtsalt ei tegema ega sööma, aga eelmisest kooskokkamisest juba viilisin, sest kuigi mulle seened maitsevad, on neid väga keeruline hankida - turult ei julge ja metsast ei oska. Niisiis ei tulnud kõne allagi seekord keedutainast kuidagi vältida.

Ühesõnaga - nami-nami kooskokkamine nr 21 - keedutainaküpsetised.

Eile jäi näppu raamat nimega Küpsetuskunst ja seal on pikalt kõik asjad ära seletatud. Nii et õhtul lugesin jutu läbi, mõtlesin läbi ja arvasin, et võib teha. Täna leidsin retsepti, kooliajalemmikud kohupiimataskud.

Tainas:

100 gr võid

300 ml vett

200 gr nisujahu

6 muna

tsipake soola

Kuna seal küpsetuskunsti raamatus oli öeldud, et gluteeni võiks jahus palju tekkida, siis kasutasin 550 tüüpi jahu.

Kõigepealt lase keema või ja vesi. Kui keeb, kalla peale kogu jahu ja sega hoolega. Keeda ja sega 5 minutit. Nii on öeldud. Minu tainas tuli nii paks, et pigem oli tegu praadimisega ja hirm oli, et läheb kõrbema. No saime kuidagi hakkama.

Hiljem: selgus, et tainas peabki olema paks.

Tõsta tainas kaussi ja sahuta 60 kraadini (vist u 7-10 minutit kulus selleks). Lisa tasapisi munad, pidevalt segades segades segades. Segu muutus vähemalt minul päris imelikuks, aga tasapisi oli kõik jälle ühtlane ja ilus.

Segada oli vaja 10-15 minutit, nii et algul kutsusin poja appi, kaussi kinni hoidma, hiljem läks ka mehelikumat jõudu vaja. No kümme minutit vist jaksasime kolmepeale segada.

Edasi oli vaja tainas tordipritsiga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile lasta. Tordipritsi mul polnud, kasutasin kilekotti. Kuna keedutainas paisub päris kõvasti (ja peamiselt ülespoole, nagu selgus), lasin plaadile sellise umbes pöidla jämedused ja nats pöidlast lühemad ribad. Üheksa tükki ühele pannile.

Ahi oli selleks ajaks muidugi juba kuum - 230 kraadi. Küpsetasin kõigepealt 230 kraadi juures 10 minutit ja siis 180 kraadi juures u 30 minutit, kuni taskud on helekuldpruunid. Vahepeal ei tohi ahju avada.

Lase taskutel jahtuda ja valmista kreem:

Sega kokku :

500 gr kohupiima

150 gr kondenspiima (panin veerand purki, peaks vist umbes selline kogus tulema)

veidi suhkrut (sõltub ilmselt sellest, kas on mage või magus kohupiim)

2 spl sulatatud võid

Algul on kreem vedel, hiljem (külmkapis seistes) muutub kõvemaks.

Lõika tasku pooleks või jäta osa taskust kinni, nii et justkui kaas käiks hingede peal lahti ja tõsta lusikaga kreem sisse. Võib ka pooleks lõigata ja kreemikuhjakese peale tõsta, nii et ühest taskust saab kaks kohupiimataskut :) Imeline! :) Ausalt.

Tuunikala-kikerhernesalat

Lugesin lõunasöögi juurde ühte kokaraamatut, mis tükk aega juba puutumatult riiulis on seisnud. Leidsin sealt igasugu uusi asju ja selgus ka, et kikerherned ja kuskuss koos on suurepärane valguallikas. Eriti rõõmustav oli see seetõttu, et tegin mõned päevad tagasi ühte lihtsat salatit, kus olid koos kikerherned ja kuskuss. Salat oli väga maitsev pealekauba.

Tuunikala-kikerherne salat

101 fish and seafood dishes (GoodFoodi väike kokaraamat)

100 g kuskussi (no panin ikka täitsa huupi seda tegelikult)

200 g tuunikala oliiviõlis

400 g kikerherneid soolvees

140 g väikseid ploomtomateid vms

veerand kurki

poole sidruni mahl

2 spl hakitud münti (seda muidugi polnud)

1. Valmista kuskuss (kalla keev vesi peale).

2. Tahtsin soojemat salatit, nii et kuumutasin kikerherneid enne salatisse panemist kergelt võis.

3. Nõruta tuunikala, hoia õli alles. Aja kuskuss kahvliga kohevile. Lisa tuunikala, kikerherned, tomatid ja kurk ning sega segamini.

4. Sega omavahel tuunikala õli, sidrunimahl, münt, veidi soola-pipart. Vala salatile, sega läbi ja serveeri.

Endale inspiratsiooniks tulevikuks või lihtsalt kuidagi meeldejätmiseks, et mis võimalusi on, selline praktiline illustreerimata sissekanne.

Üks sünnipäev 8 täiskasvanu ja ühe lapsega (minu jaoks juba palju rahvast).
Suupisteks midagi bruschettade moodi - hakitud tomati-paprikaseguga saiad (lisaks veel ka tsipake saiale hõõrutud küüslauku)
Supiks maguskartulisupp
Lisaks veel ahjus küpsetatud porgandeid, peete
Oli nagu ikka veel toite, terve hommiku vaaritasin ju.. kui meenub lisan juurde.

Ja järgmine sünnipäev sama sünnipäevalapse ning 6 täiskasvanu ja 7 lapsega
Lihapallid (400 gr veisehakklihast, vähesest toorjuustust, ühest saiaviilust)
Ahjukartulisektorid tüümianiga
(ahjukartulid ja lihapallid sobisid suurepäraselt ühele suurele vaagnale kokteilitikuga suhu pistmiseks)
mozzarella-kirsstomati-basiiliku suupisted
supp 1 porrust ja 4 pk külmutatud hernestest
röstsaiad pestoga
banaanipontšikud (vaja normaalne eestikeelne retsept siia panna)

Enne kui jälle toitudest räägin (sest toite on tehtud ja lapse sünnipäeva peetud, aga aega napib :( ) mul on selline lause kanast rääkidest: Pull the legs through the ball and socket joint, leaving some meat attached to the end of the bone for less shrinkage. Ja ma ei saa aru. Kas ma pean nagu kondi kuidagi väljapoole tõmbama või... no ei saa aru, äkki keegi oskab seletada?

Õunakook

Olen siin pool sügist mõelnud, et milline ikkagi on see õunakook, mida ma tahaks :) Raske on olnud, pole suutnud otsustada.

Aga see lihtne õunakook, mida ma täna tegin, vot see meeldib mulle küll. Ja tundub, et tuleb veel teha. Leidsin retsepti läbi tastespottingu, aga kujutan ette, et olen midagi sarnast ka varem teinud ja et selliseid retsepte on üldse igal pool. Poole tegemise pealt hakkasin kahtlustama, et olin mingi koostisaine unustanud, aga oma allikat ja isegi allika allikat kontrollides selgus, et nii ongi.

220 ml jahu

100 ml sulatatud võid (algses variandi oli õli tegelt, aga kuna prismas maksis või 9 krooni, siis mul oli kodus ikka päris mitu pakki :)

150 ml suhkrut (kasutasin demerarat)

2 muna

1 tl küpsetuspulbrit (panin kuhjaga igaks juhuks :)

1 tl vanillisuhkrut

peale riputamiseks veel demerara suhkrut

4 õuna või 3 õuna ja kaks väikest pirni, nagu mul oli

Sega tainas kokku, koori ja lõigu õunad-pirnid, sega taina hulka, vala küpsetusvormi, puista peale pisut suhkrut ja küpseta 200 kraadi juures u pool tundi. Pean lisama, et see tainas jäi ikka väga paks ja õunad polnud üldsegi üleni tainaga kaetud, kui taina vormi panin. Aga pärast oli kõik tiptop :)

Sama retsept ka siin.

Üllatavalt maitsev roog tuli välja kuuest tomatist, 100 ml tomatikastmest (passata oli pakile kirjutatud), ühest sibulast, lusikatäiest suhkrust, sortsust sojakastmest, mõnest oksast tüümianist, kalast ja riisist.
Retsept on siin bbcgoodfoodi lehel ka, peaaegu sama.

Tegemisel muud põhimõtteliselt polnudki, kui et praadida sibulat mõni minut, lisada siis tomatid ja tomatikaste, veidi hiljem ka suhkrut, sojakastet (vajadusel soola-pipart).
Lasin sel kastmel mõnuga haududa, sest samal ajal tegin ka õunakooki :) Usun, et 15-20 minutit tasakesi podises.
Samal ajal keetsin ka riisi. (Mulle Tallinnas karrit tehes (aaa! pidin sellest ju ka kirjutama, täiesti ununes!) meeldis riisi keetmisel hästi see nipp, et kui riis on peaaegu valmis ja vesi otsas, tõstad poti tulelt, paned poti ja kaane vahele köögirätiku ja jätad veel aurus küpsema riisi natukeseks).
Kui õunakook oli ahjus, riis valmis, sain aega kala tomatikastmele asetada. Natuke riputasin kalale soola, panin pannile kaane peale ja hautasin seal siis u 5 minutit. Kala oli mul tavaline külmutatud heik, sinakas pakendis, aga ma ei tea, kas asi oli selles, et kala sulas kaks päeva külmkapis või oli see kaste talle väga meeltmööda, igatahes jäi kala väga hea ja mahlane.
Algses retseptis oli öeldud, et serveerige aurutatud kartulitega, aga riis tundus parem ja pealegi on mul siin üks, kes millegipärast kartulit (kui tegu just pole friikartulitega) eriti ei taha.

Ma ei oska eriti neid toite sättida, aga pilti üritasin heast toidust ikka teha :), et oleks aimdus, milline see roog oli.

Paneer

Jälle lubatud asjad - juust - täpsemalt paneer, mida kasutatakse eriti India köögis. Eestis vist on kõige tuntum roog Palak paneer, mis on see juust spinatikastmes.

Kindlasti tuleb välja, kui kasutad 2 l piima ja 1 l keefirit, mul oli viimati 3 l piima ja 1 l keefirit ja justkui ei tõmmanud nii hästi kokku. Muidugi võib kasutada ja sidrunimahla või sidrunihapet, aga pole ise katsetanud. Niisiis:
Vala piim ja keefir suurde potti ja pliidile. Sega läbi. Kui segu hakkab kuumaks minema tõmbab piim kokku, nii kokku, et potis on valged klimbid ja helekollane vedelik. Edasi pole vaja kuumutada. Kata sõel marliga (olen kasutanud nii pehmet kui metallsõela, sobivad mõlemad) ja vala potist segu sõelale. Suru veel vett välja, keera marli servad üle tulevase juustu ja aseta sobivas suuruses taldrik peale. Taldriku peale pane mingi väike raskus. Mina kasutan tavaliselt veega täidetud purki. Lase seista, ilmselt vähemalt u 2 tundi. Siis lõika juust kuubikuteks ja prae. Praadimisel lisa ka soola ja kui plaanid ainult praadida, st kastet juurde ei tee, prae koos mõne maitseainega. Sobivad köömned, mingi idamaine maitsesegu jms. Kui kavatsed kastme juurde teha, lisa ainult sool.

Pärast praadimist ja enne kastmesse lisamist soovitavad mõned juustu külma vette seisma panna. Pole ise seda julgenud proovida, aga ilmselt on asi selles, et õhu käes seistes tekivad päris kõvad servad juustule.

Pildi on kõigepealt pressitud juust, siis lõigutud juust, siis praetud ja lõpuks kastmes.

Võimalik kaste:

1 tl koriandriseemneid
väike jupp ingverit, kooritult ja hakitult
1 väike sibul, hakitult
4 küpset tomatit, hakitult
veidi tšillipulbrit
1 tl põld-lambaläätsi (saab piprapoest, inglise keeles fenugreek)
1 tl garam masalat
1 spl vedelat mett

Kuumuta pannil 1 spl õli ja prae selles koriandrit, ingverit, sibulat ja tšillit u 8 minutit, kuni need on veidi kuldpruunistunud. Lisa tomatid ja prae veel 5 minutit. Lisa ülejäänud maitseained ja mesi ja kuumuta veel umbes 5-10 minutit. Lisa ka juust ja kuumuta läbi.

Mõned asjad meelde jätmiseks:

Ka mulle maitseb paljukiidetud Kanada õunakook. Lihtne, parajalt magus ja mahlane. Tegin fariinisuhkruga, nii et jäi veidi tumedam.

Omatehtud juust, ehk Indiapärane paneer oli suurepärane selle kastmega siin. Täpselt minu maitse järele. Suu-re-pä-ra-ne.

Struudel

Struudel on jällegi üks neist asjadest, mida ma ilma Nami-nami kooskokkamiseta (juba nr 19!)naljalt tegema ei hakkaks. Aga huvi oli ja teised ka tegid ja nii ta siis läks :) Olin juba retsepti kusagilt välja valinud, kui tulin ideele kasutada oma armsat Cook´s Booki ja tegingi siis taina selle alusel. Samuti tegin sealt lisaks marjadele munatäidise.
Veider lugu on muidugi see, et kui kõik teised ja tõepoolest kõik teised on teinud normaalseid struudlitainaid, kuhu läheb võid umbes 50 grammi, siis minu tainasse läks võid 250 gr. Võid oli vaja selitada, nii et kokkuvõttes läks tainasse seda veidi vähem, aga ikka päris palju, arvestades et jahu oli 300 gr ja lisaks veel ka 150 ml sooja vett. Hirm oli mul seda tainas segades. Aga ta oli nii mõnus pehme ja soe ja lausa sulas käte vahelt ära.. Pärast tunnist seismist oli tainas täiesti rullitav (jahusel voodilinal), venitamiseks küll minu meelest natuke liiga õhuke ja vedel. Kõige raskem osa oli struudli tõstmine ahjuplaadile, aga kuidagi Pärdiga kahepeale saime sellega hakkama. Struudel tuli maitsev (pohlade ja õuntega) ja proovin vist küll veel, sest polnud üldse väga hirmus :) Vastupidi pigem.

Retsepti kirjutan ka siia varsti, aga mulle tundub, et mõistlik on siis kasutada normaalse võikogusega varianti nt Kardemoni blogist või siit või siit või .. :) valik on lai, nagu näha.