Baklažaanisalat

Esialgu lihtsalt endale meeldetuletuseks, et see baklažaanisalati retsept, kus sees on veel sibulat ja tomatit ja anšoovised, asub Good Foodi 2007 a. märtsinumbris. Et ma ei peaks jälle pool aastat otsima seda.

Piparkoogi-toorjuustukook

Mõtlesin, et proovin järele. Marjade ja igasugu muude lisanditega juustukoogid pole nagu päris "see" ja kui juustukooki tahan, siis ikka seda New Yorgi oma. Aga piparkoogitainaga tundus põnev, nii et võtsingi ette. Eile tegin piparkoogitaina, kuhu läks väga palju suhkrut, osaliselt siirupina (mul kahjuks oli ainult heledat, nii et tainas jäi ka üsna hele), sama palju võid ja veel suur hunnik jahu. Tegin valmis ja jätsin tänaseni külmkappi seisma. Retsept on nami-namist.

Hommikupoole rullisin taina lahti, Pärt sõi mõnuga, arvas, et täpselt nagu piparkoogitainas :) Milline kompliment :)

Koogi retsept on päris samuti nami-namist ja kuna tegin täpselt retsepti järgi, siis siin ta on. Segasin juustutäidise kokku ja küpsetasin selle koogi ära. Pärt soovis piparkoogikaunistused ise teha. Tegi mitu väikest suvalist kuju, sest meil vorme pole ja käepäraste vahenditega kuidagi seal mässas. Panni peal otsustas väikesed osad kokku liita ja siis tuli selline kaunistus:

Enne kaunistuse alla jõudmist seisis kook veel külmkapis, nagu ikka juustukoogid. Täitsa maitsev oli. Ütlesin juba või? No igatahes, proovige! :) Ise ihaldaksin õige pisut õhulisemat juustuosa, mitte nii kreemjat.

Juustukook

Priit Kuuse pildiga Oma Maitse on OmaMaitsete virmas pidevalt pealmine seepärast, et selles OM-is on New Yorgi juustukook ja see juustukook on lihtsalt kõige võrratum juustukook üleüldse. Ma ei tea, miks see nii on, aga nii see on :) Väljas ma ei söö kunagi toorjuustukooki enam, sest ükski pole nii hea, kui see... mida tavaliselt siis minu kodus saab :)
Retsepti autoriks on märgitud Susan Spungen ja ilmselt on see enne OM-i ilmunud Good Foodis.
Algul tegin ka hapukoore katte, aga viimasel ajal enam ei tee, sest minu meelest on ilma parem, aga kirjutan katte ka üles.

New Yorgi juustukook
Põhjaks:
85 gr sulatatud võid + pisut võid määrimiseks
140 gr Digestive küpsiseid
1 spl suhkrut

Täidiseks: (kõik täidise osad võiksid olla toatemperatuuril)
umbes 900 gr toorjuustu (mul tegelt tavaliselt vähem, lihtsalt terve varandus muidu kulub selle juustu peale)
250 gr suhkrut
3 spl jahu
1,5 tl vanillisuhkrut
1 sidruni peeneks riivitud koor
1,5 tl sidrunimahla
3 suurt muna + 1 munakollane
200 gr hapukoort
õige pisut soola

Katteks:
250 gr paksemat hapukoort
1 spl suhkrut
2 tl sidrunimahla

1. Kuumuta ahi 180 kraadini. Kata lahtikäiva vormi (23 cm) põhi küpsetuspaberiga. Purusta küpsised. Sulata või ja sega see küpsisepuru ja suhkruga. Pressi segu panni põhja ja küpseta 10 minutit. Jäta jahtuma.
2. Tõsta ahju kuumus 240 kraadini. Vahusta juust mikseris (ma teen tegelt mõnikord käsitsi ka, sest seda segu tuleb nii palju, et mikserisse mahub ikka väga napilt), kuni see muutub kreemjaks (u 2 minutit). Vahustamise lõpupoole lisa aeglaselt suhkur, jahu ning näpuotsatäis soola
3. Jätka vahustamist ja lisa vanillisuhkur, sidruni koor ja mahl. Sega ükshaaval hulka munad ja munakollane ja jätka aeglasel kiirusel mikserdamist. Lisa ka hapukoor ja sega edasi, aga mitte enam väga kaua sega, võib tükki minna muidu. Täidis peab jääma ühtlane ja veidi õhuline.
4. Pintselda vormi küljed sulavõiga. Vala täidis küpsisepõhjale. Küpseta 10 minutit 240 kraadi juures, siis kera ahi 110 kraadi peale ja küpseta veel 25 minutit. Kook peaks jääma selline, et kui vormi kergelt raputada, siis kook võbeleb pisut. Jäta kook paariks tunniks avatud (välja lülitatud ) ahju jahtuma.
5. Katte valmistamiseks sega hapukoor, suhkur ja sidrunimahl. Määri see ühtlaselt koogi peale. Kata kook fooliumiga ja jahuta külmiks vähemalt 8 tundi, aga vabalt võib ka rohkem :)

Noo..jaaa...pilti praegu pole, sest oli lihtsalt vaja retsept üles kirjutada, aga küllap see pilt ka siia kunagi saab.

Porrusupp

Ei ole unustanud, et lubasin normaalse falafeli retsepti siia kirjutada. Varsti! :)
Aga siin on see supp, mida ma tegin esimest korda sel aastal Eesti aastapäeval, maitses tookord ülihästi ja oli üldse nagu rusikas silmaauku. Ootasingi juhust, et retsept ka siia üles riputada. Pilt ei tulnud hea, püüan siis millalgi uue panna, aga mingit aimu väljanägemisest ehk annab.

Porru-juustusupp niisiis Eesti Ekspressist, mina ei tea, kes selle välja mõtles.. Ja siis enam vähem minu sõnastuses:

1 porrulauk (tänases supis oli kaks)
50 gr võid
2 spl jahu
200 gr sulatatud juustu (mul vist oli esimesel korral maitserohelisega)
1 l juurviljapuljongit (ee..mul vist nii palju polnud :)
2 dl rõõska koort
soola, kui vaja ja pipart ka

Haki porru parajalt peeneks. Sulata potis või, lisa jahu, sega ja prae kuldkollaseks. Lisa 1/4 puljongist, sega ja lisa vähehaaval, segades ülejäänud puljong. Keeda viis minutit, lisa juust, koor ning keeda kuni juust on sulanud. Lisa hakitud porrulauk ja maitsesta soola ja pipraga.Kõik :) nii lihtne, eks! Jälle :)

Täna katsetasin ka kolmandat korda muffinite küpsetamist. Valisin retseptiks apelsinimuffinid ja tegin täpselt retsepti järgi, kui välja arvata glasuuri ärajätmine, sest mulle on elu sees vist umbes ainult üks glasuur meeldinud :) Muffinid jäid seest väga õhulised, väga keeksilikud. Apelsinig koort tõmbasin kooreriiviga, mitte ei riivinud tavalise riiviga ja mõnusad ribad jäid muffinite sisse. Jätkan lemmikmuffinite otsinguid.

*veider asi muffinite juures on see, et nad kunagi paista minu jaoks isuäratavad - liiga kuivad ja niisama saiased. Aga alati selgub pärast, et tegelt on jube head. Ja kui jätkub vee hommikuteks kohvi kõrvale...

Täna lõpuks jõudsin selle müslibatooni tegemiseni ja esimese katse võiks lugeda katsetatuks ja põhimõtteliselt ebaõnnestunuks. Kaerahelbeid ja muud kuiva kraami siduv aine jäi liiga siirupine, kuigi loogililine muidugi, kui seal sees oli suhkur, suhkrusiirup, mesi ja või. Aga mitmetest teisest oli vaja peanut butterit ja seda mul muidugi polnud. Natuke peab veel katsetama ja uurima neid asju.

Püüan siit nüüd piltide ja sisu järgi ühe välja valida ja loodan peatselt tegemiseni jõuda :) Neid on seal päris erinevaid, lihtsamaid ja raskemaid, kuivatatud jõhvikatega ja maasikamoosiga :) mmm...

Lõhe kookoshelveste ja vürtsidega

Mul ei tule alati kõik toidud hästi välja. Ja sageli just külalistele süüa tehes ei ole ma üldse rahul. Toit on ok ja kõigile maitseb, aga ise tean, et tegelt päris nii see toit ei peaks olema. Eile, seevastu, tulid mul kõik asjad nii hästi välja, et lausa lust. Mõnes mõttes oleks ju hea see lõhe retsept enda teada jätta, et oleks midagi, millega üllatada. Aga teisest küljest... kõik ju mul kogu aeg külas ei käi ja siin see retsept siis on. Pärit Good Foodi väikseformaadilisest kalaretseptiraamatust, aga on olemas ka GF kodulehel.

Ahjulõhe erinevate heade maitseainetega

8 inimesele (kuigi me olime viiekesi ja üks tükk jäi alles)
aega selle valmistamiseks läheb umbes 30 minutit ja VÄGA lihtne oli teha

50 gr võid
8 kardemonikupart - seemned välja võtta ja purustada
3 spl kuivatatud kookost - kasutasin kookoshelbeid
1 punane tšilli - seemned välja ja õhukesteks ribadeks
1 spl peeneks hakitud (või riivitud) ingverijuurt
2 küüslauguküünt - peeneks hakkida
1 tl jahvatatud koriandrit
näpuotsatäis kurkumit
8 lõhefileed - mul oligi üks terve filee, millest jätkus parasjagu 8 tükiks

Sulata pannis või, lisa kardemon ja kookos ja prae umbes 2 minutit, kuni kookos hakkab pruunistuma. Lisa tšilli, ingver, küüslauk, koriander ja kurkum, prae veel minutike ja tõsta tulelt.
Aseta lõhefileed ahjupannile. Me siin panime natuke soola ka - riputasime peale ja hõõrusime sisse, natukene. Kata fileed kookoseseguga ja küpseta ahjus 13-15 minutit. 14 minutit oligi täpselt paras sellise suurusega tükkide jaoks. Ja jäi ikka megahea, ma ütlen. Poleks üldse oodanud midagi nii head. Kõik sõid ja imestasid. Laps ka (jätsin tšilli tema pärast panemata tegelikult).

Üks väike suupiste oli veel suitsugorbuušaga, Itaaliast toodud artišokisüdamed õlis, ahjupeeti juhtus jälle lauale :) koos natukese oliiviõli ja imehea palsamiäädikaga (ka Itaaliast). Magustoiduks tagurpidi õunakook, enam vähem samasugune kukkus välja nagu siin ükskord varem. Aga panin seekord kaneelikoore ja kuprad, nagu oli retseptid öeldud. Järgmine kord riputan kaneeli ja kardemoni ikkagi puruna sisse.

Chai Masala

Tegin Chai Masalat, ehk siis indiapärast teed maitseainete ja piimaga ja tuli tõesti imehea. Varem olen lihtsalt nii teinud, et teen musta tee valmis, siis panen maitseained sisse ja lõpuks valan piima peale. Aga sedasi paremini tehes jääb hulga parem. Esimese korra puhul kasutasin retsepti raamatust Tee :) .

Tegin nii, valasin potti umbes 150 ml piima ja umbes 250 ml vett, lisasin 2 spl suhkrut. Lasin keema tõusta, siis lisasin veidikene riivitud ingverijuurt, veerand tl kardemoni, samapalju kaneeli ja peaaegu sama palju riivitud muskaatpähklit, viis nelki ja 2 tl musta teed. Keetsin tasakesi umbes 5 minutit ja oligi. Telliti järgmiseks päevaks ka. Aga siis panin vist vähe teed, sest kui Pärt oma teetassi tuppa ära kaotas, küsis mu käest: "kus minu piim jäi?". Aga tõesti väga väga mõnus. Iseendal tehes paneksin ingverit rohkem. Soovitan kõigile, kellele maitsed meeldivad :)

Veider, kui juba otsa lahti teed ja midagi blogisse-retseptiraamatusse kirjutad, siis peab kogu aeg juurde kirjutama :) Ühesõnaga vaatasin üle mitme nädala Tastespottingu lehte ja esimesed kolm lehekülge olid seal äärest ääreni täis niiiiii ilusaid pilte niiii headest asjadest.
Peaks ka kätte võtma ja korralikku Chaid tegema... näiteks. Nagu nami-namigi, tastespotting ergutab.

Ja siis veel üks asi, proovisin ka oma vanasse blogisse üht teist kirjutada jälle, et see on nüüd lugemiseks avatud. Esialgu tagasihoidlikult, aga eks vaatab, kuidas sujub :)

Olen nagu küll vahepeal süüa teinud, aga ma ei tea ise ka... äkki pole siis midagi nii metsikult head olnud?

Üks hea asi küll, pole varem sedasi valget kala teinud, aga The Cook´s Bookis oli nii, et kala maitsestati soolaga (no natuke soola peale ja siis hõõrud kergelt sisse kalasse), pandi ahjuvormi, maitserohelist peale (mina panin mingit valmis, kuivatatud ürtide segu, sest laiskus oli peal ja õue ei taht minna, kuigi mõned asjad endiselt kasvavad seal veel) ja siis valati sulatatud võiga üle. Ja ahjus 6 minutit. No minu kala ei olnud veel päras üles sulanud, nii et läks vist umbes 10-12 minutit. Jube hea jäi.

Lõppude lõpuks ostsin ka muffinipanni ära ja tegin kirsi-šokolaadimuffineid. Esimest korda selle nami-nami retsepti järgi, teisel korral sulatasin tumedat šokolaadi taina sisse ka ja panin võid, mitte õli. Täitsa mõnusalt šokolaadised, aga üldiselt see muffivärk mulle veel võõras.

Ja kolmandaks, käisin üle mitme aasta Piprapoes, Liivalaia tänaval. Ja seal oli oioioioioi...igasuguseid asju müügil. Nii et kui midagi vaja on, siis sealt saab :) Isegi palmisuhkur ja kinoa ja marineeritud laimid.. you name it - they´ve got it :) nagu öeldakse.