Ananassi-kookosemaiustused. Viisin külla kingiks, aga unustasin mõned endale jätta... Ühte sai kiiruga maitstud ja tundus hea, aga täpsemalt maitsmiseks peaks neid vist uuesti tegema.

Rohkem nagu blogipostitus...

Mõnikord ikka õnnestub ka mõni asi. Tõlkisin peatükki, kus väga üksikasjalikult kirjeldati pasta valmistamist. No ja mis te mõtlete, muidugi tuli vastupandamatu isu nii põhjalik juhend praktikas järele proovida.Pealegi oli mul just selline sobilik käepidemeteta rull olemas. Mul on küll ka pastamasin, millega olen korra õnnestunult pastat teinud, aga käsitsi rullimine tundus nii ahvatlev :)
Kõigepealt tainas. Järgisin juhtnööre väga täpselt ja muna ja jahu segunesid suurepäraselt, tainas tuli tõepoolest elastne ja siidine.
Rullimise koha oli inglise keeles öeldud streching. Ja oligi pooleldi rullimine, pooleldi venitamine. Kõigepealt rullisin valmis ühtlase ketta, mis pidi olema 3 mm, paks. Ühtlase ketta sain nii, et tegin tainast palli, vajutasin lamedaks ja rullisin nii, et rullisin natuke kaugemalt, kui keskelt õrnalt väljapoole, keerasin tainast ja jälle õrnalt väljapoole, keerasin, rullisin jne jne jne. Edasi läks nii, et tainas oli vaja algul otsast natuke rullile keerata ja siis sakutada-venitada-rullida uuesti lahti. Iga korraga natuke kaugemalt, natuke rohkem tainast rullile kerida, kuni lõpuks kerisin kogu taina rullile, keerasin taina ringi, rullisin lahti ja alustasin teisest otsast samamoodi. Lõpuks lükkasin külgi veel natuke õhemaks, kuigi seda polnud retseptis öeldud.
Ja oma värskest pastatainast valmistasin väga väga maitsva raviooli moodi pasta. Viimistlesin või-tüümiani-veinisegus. Nii lahe, et nii hea jäi! :)

Pasta seente, sidruni, küüslaugu ja tüümianiga :)

(pilt on lisatud hiljem, siis oli mul ka värsket tüümiani, kuid kasutasin täisterapastat, mis mulle väga ei meeldinud)

Põhimõtteliselt ongi retsept pealkirjas olemas. Tegin täna ja sõin lihtsalt kohutavalt liiga palju. Nigella Lawson ütleb selle retsepti sissejuhatuses, et "I am afraid I had to have this forcibly taken away from me during the photo shoot for this book, otherwise I´d have eaten is all up before it had even had its picture taken". No see on ilmselt selline promojutt, aga midagi jube head tekib seda pastat valmistades. Retsept niisiis Nigella Lawson

Pasta seente, sidruni, küüslaugu ja tüümianiga :)

Pakk šampinjone
70 ml head oliiviõli
1 spl soola
küüslauguküüs
1 sidruni mahl ja koor
värsket tüümiani
linguini pastat
värsket peterselli
värskelt riivitud parmesani
purustatud musta pipart

1. Haki küüslauk peeneks. Lõika seened viiludeks. Pane seened, küüslauk, oliiviõli, sidrunimahl, sidrunikoor ja tüümian (mul oli seekord ainult kuivatatud tüümiani, jäi talutav seegi). Sega mõnusasti läbi ja jäta sinnapaika.
2. Keeda pasta, kurna, jättes õige pisut keeduvdelikku alles ja sega seente jm hulka.
3. Sega kõik hästi läbi. Serveerimiseks lisa petersell ja parmesan. Musta pipart ka.

Lapsele meeldib

Selliste toitude üle rõõmustab laps. Täiesti piisavalt kraami, segamata, värsket ja keedetut. Võtab rõõmust hõiskama kohe :)

Magusa kartuli supp kookospiimaga

Tegin teist korda Good Foodist rubriigist The Modern Vegetarian ühte maguskartuli suppi. Esimene kord jäi siinsete sööjate jaoks liiga magus ja võõras. Teist korda tegin väikesed mugandused ja supp tuli tõepoolest imeline, kõik sõid. Algretseptis on umbes 22 koostisainet, koos Tai karripasta ja Tai pestoga. Karripasta olen teinud, ilma tšilli, sidrunheina ja kahvrilaimita - esiteks seepärast, et pärast Tai külastamist ja kõhuhädasid on sidrunhein päris vastumeelne siiamaani ja teiseks pole seda eriti saada, kahvrilaimilehti ka mitte ja tšillit ei sööks väänik, nii et lihtsaks on tehtud need asjad siin. Pestoga pole ka jändama hakanud, aga sinna läheb muidu soolata maapähkleid, küüslauku, ingverit, tšillit, koriandrilehti, münti, basiilikut, sojakastet, laimimahla, pruuni suhkrut.
Supile lisasin kaks tavalist kartulit, et vähem magus oleks, kodustel põhjustel :)

Magusa kartuli supp kookospiimaga
Jätkub lahedasti 2 inimesele, paar ampsu lapsele ka ehk

Kõigepealt karripasta:
1 šalott (ka pool tavalist sibulat näib asja ära ajavat)
1 küüslauguküüs
1,5 cm jupp ingverit
pisut valget pipart
1 spl sojakastet või kalakastet
1/2 tl suhkrut
1 spl päevalilleõli

Lõigu sibul väiksemaks, haki küüslauk ja ingver. Püreesta kõik koostisained mikseris või kõik peale vedelate ainete uhmriga (nagu mina teen) ja lisa õli ja sojakaste siis, kui kõik on pudiks läinbud. Supile tegelikult päris tervet seda kogust ei pannud, natuke jäi alles.


Nüüd supp:
1 spl oliiviõli
1 punane sibul
400 gr maguskartulit ehk bataati (no umbes 1 suur kartul ongi sellise kaaluga)
2 tavalist kartulit
1 kuhjaga spl karripastat
u 500 ml puljongit
200 ml kookospiima

1. Koori kartulid ja lõika tükkideks. Koori ja tükelda sibul. Kuumuta potis õli. Lisa kartul ja sibul ja hauta kaane all, pidevalt segades, u 15 minutit, kuni köögiviljad hakkavad pehmenema. Tõsta kuumust, lisa karripasta ja sega ja kuumuta, kuni potist hakkab head lõhna tulema.
2. Lisa puljong - minu meelest kõik parem kogu nii, et köögiviljad on just napilt vedelikuga kaetud. Kuumuta veidi, lisa kookospiim ja lase keema tõusta. Püreesta ühtlaseks sametiseks supiks.

Supp jääb tõepoolest otseselt sametine ja eriti ilusat värvi. Väga mõnus!

Pasha

Seekord topelt põhjust pashat teha - ülestõusmispühad muidugi, aga ka Nami-namis kooskokkamine number 15. Kordan eelmise aasta retsepti, mis oli ootamatult mahlane ja värske ja kreemjas ja mmmm...nii hea! Panen retsepti juba üles, et kui keegi veel sellist mahlast pashat otsib.

Pasha 6 inimesele (Oma Maitse, märts 2007)

400 gr kohupiimapastat
2 dl vahukoort
2 dl suhkrut
2 muna
1 tl vanillisuhkrut
1 dl korinte või rosinaid
1 apelsini riivitud koor
150 gr võid
kaunistuseks mandleid (või mandlilaaste) ja võib ka mõned väiksed marmelaadid vms

Sega omavahel kohupiim, vahustamata koor, munad, vanillisuhkur, rosinad, riivitud apelsinikoor ja sulatatud või. Vala segu kahekordse niisutatud marliga vooderdatud pashavormi (kasutasin lihtsalt sõela), tõsta marli servad pasha peale ja aseta kõige peale kerge vajutis. Hoia külmkapis järgmise päevani. Kummuta serveerimisalusele ja kaunista.

Eelmise aasta pilt on siin.

Gnocchi

Prismas müüdi täitsa ilusa väljanägemise ja mõningate lisaainetega gnocchisid, maksid vist 30 kroonis ringis. Ostsin paki proovimiseks ja täna proovisingi. Tegin kastme tomatist, sibulast, küüslaugust, vähesest spinatist ja basiilikust. Hautasin gnocchisid selles mõne minuti, siis panin peale veidi toorjuustuportsukesi ja parmesani ja ahju grilli alla. Mulle meeldis väga. Mõtlen isegi, et ehk on viimasest (ebaõnnestunud, järjekordselt ebaõnnestunud) gnocchiteost piisavalt aega möödas, et uuesti proovida... Aga need poeomad ajasid ka asja täitsa kenasti ära.

Küpsised ja vahukommid šokolaadiga :)

Oh, sa poiss, sain ikka jamaga hakkama. Sel ajal kui suid on kolme asemel kaks tahtsin katsetada jällegi Nigella Lawsoni Nigella Expressist natuke meie enda Kirju koeraga sarnast maiust. Katsetasingi ja teine suu ütles, et "minu jaoks on sellel natuke halb maitse". Nii et hunnik puhast rammu ja ainult üks, 58-kilone sööja, kes tahaks pigem 55 olla. Oijah... no mu ainuke lootus oli see, et süda läheb pahaks. Läkski, aga natukese aja pärast sobis jälle tükike suhu pista. Õnneks päris õhtul suutsin mõtted sellest heast asjast eemal hoida. Hommikul jälle :) Kohvi kõrvale... mmmmm :)

Aa, muuseas, kuna teiste senivalmistatud šokolaadikookide jms sisse on ikka läinud tumedat šokolaadi, siis siia oli vaja piimašokolaadi ja see oli suurepärana võimalus ära kasutada kappi kogunenud Nurrid ja Annekesed, mis muidu eriti kaubaks ei lähe, kuid mida vanemad inimesed näivad armastavat ja siis ka noorematele tasku pistavad. (Täna ei lase blogger ridadele laiemaid vahesid teha, nii et kõik tekst kahjuks ükteise otsas)

280 gr piimašokolaadi

120 gr võid

1 dl siirupit

u 2 tassitäit vahukomme (mina kasutasin neid suuri lõkkel küpsetamise vahukomme ja lõikasin need umbes 8ks)

220 gr kõvemaid küpsiseid (mul oli üks pakk tavalisi eesti küpsiseid ja siis veel u 5 digestive küpsist)

Pane šokolaad, või ja siirup panni või potiga tulele sulama. Samal ajal purusta küpsised suuremateks ja päris väikesteks tükkideks. Jäta umbes tassitäis šokolaadisegu alles ja ülejäänud sega küpsiste ja vahukommidega. Vala nt fooliumist küpsetusvormi või fooliumiga ääristatud ahjupanni vms. Mina valasin segu keraamilisse ahjuvormi, muidu ilus, aga väga raske on tükke kätte saada sealt. Samas, tundub kuidagi, et foolium võiks ise magusa külge kinni jääda. Tõsta vähemalt 2 tunniks kuni terveks ööks külmkappi seisma (no ilmselt võib ta seal seista ka terve päeva, kui hommikupoole juhtud valmistama).

Oma toiduvalistamisoskuste poolest pole ma muidugi Nigellale eriti sarnane, aga kui ma eile õhtul sooja šokolaadi-küpsisesegu noolisin, enne kui see üldse külmkappigi jõudis (no ikka mitme sentimeetri jagu kadus sealt ühest nurgast), siis tundsin küll ennast natuke selle Nigella moodi, keda laupäeval telekast nägin - ta lihtsalt kogu aeg sõi ja külla kaasa võetud maiustused sõi ka tee peal taksos pooleldi ära. Šõuvärk ilmselt, aga no selline tunne oli.

Pirukakesed

Pilte sorteerides selgus, et üks mõnus suupiste või ehk ka kerge eine on jäänud postitamata - lehttainast pirukakesed ricotta ja tomatiga. Retsept otse nami-namist :) Aga kirjutan siia ka:

Mul tuli 12 tükki, lehttainast jäi 500 gr pakist jupike üle.

Lehttainast (läks umbes 350 gr)

ricottat või kodujuustu (üks pakk?)

2 munakollast (aga ma tõesti ei oska öelda, miks ainult munakollast)

campanellot (parasjagu)

kirsstomateid

soola, pipart, oliiviõli

Rulli tainas võimalikult õhukeseks ja lõika välja sellised parajad ringid, mis mahuvad su muffinivormidesse. Ringid võib siis pärast veel üle rullida, et veel õhemaks saaks, mul jäid natuke paksuvõitu, aga võimalik et kiirustasin vms. Sega kokku juustud ja ja muna. Tõsta lehttainaga kaetud vormidesse, suru juustusegusse ka tomatipoolikud, veidi musta pipart ja sorts oliiviõli. Küpseta 200 kraadises ahjus 25-30 minutit.

Algul olid pirukad muidugi hullult puhevil - see pilt on tehtud just pärast ahjust võtmist. Pärastpoole vajuvad muidugi natuke tagaishoidlikumaks.

Lõhesupid

Kala olen ma nüüd juba mitu aastat söönud, aga enne seda olin ju umbes 7-8 aastat üsna taimetoitlane olnud, nii et kuigi ma olen hakanud tegema uutmoodi (st siis lihtsalt minu jaoks uutmoodi) kalasuppi, mille jaoks valmistan puljongi ka ise , kalast, siis ega mulle tegelikult see kalale näkki vaatamine erit ei meeldi. Ühesõnaga, olen ostnud juba kolm korda külmutatud kalajäänuseid, mis maksab umbes 13 krooni, et nendest jäänustest siis maitsev puljong keeta. Mõnes mõttes on ju igati positiivne kogu kala ära kasutamine, st et ühest kalast läheb prügikasti võimalikult vähe. Aga kui see küll tapetud ja lõigutud, no totaalselt surnud ju ja siis veel ära külmutatud kala mulle otsa vaatab, siis tunnen ennast ikka jube halvasti. Ja kujutate ette! Eilses kalajäänustekomplektis oli kolm kalapead! :(( Usun, et te ei mõista, aga see oli täiesti kohutav. Nutsin ja lõikusin neid päid selgroo küljest lahti... No mitte päris, tegelikult, aga peaaegu.

Siiski, nii saab jube hea supi. Olen teinud seda lõhe/forellisuppi juba kolm korda nüüd ja viimati natuke teistmoodi ja tõesti hea on.

Kõigepealt siis puljongi jaoks üks ports kalajäänuseid (u 1,3 kilo vist on, aga mina olen pea välja jätnud, maitse asi), võid, porgandit, sellerit, porrut või sibulat. Värske petersell on ka mõnus, kui seda parasjagu on. Kuumutan suures potis või, kala, porgandi-, selleri- ja sibulatükid. Praen umbes 5 minutit, siis vesi peale (u 2,5-3 liitrit) ja kui keema on läinud, siis keedan u 20 minutit. Valan läbi sõela kaussi (jajah, enamasti asetan sõela kõigepealt kraanikaussi ja siis hakkan mõtlema, et kas mul läheb seda vedelikku pärast äkki veel vaja ja panen kausi sõela alla). Soola ei pane. Kala ära ei viska vaid püüan kala küljest võimalikult palju liha kätte saada, et see hiljem supile lisada.

Kõige tavalisema lõhesupi jaoks läheks siis vaja:

1 sibul

2 porgandit

4 kartulit

2 väiksemat tomatit või pisut tomatikonservi

kalapuljongit

soola, pipart

lõhetükke

Lõika sibul, porgand ja kartul ning tomat mõnusateks ühtlasteks tükkideks. Kuumuta potis või ja sibul, lisa porgand, kuumuta veel veidi, siis lisa kalapuljong (kogu puljong ilmselt ei mahu, natuke jääb järele). Lase veidi aega keeda, siis lisa kartulitükid ja põhimõtteliselt võib lisada ka tomatid või tomatikonservi. Minu meelest ei tee ka sorts sidrunimahla halba. Keeda kuni kartul pehme, lisa lõhe, sool, pipar ja ongi supp valmis.

Pisut teistmoodi lõhesupi jaoks lisa kuumsuitsulõhetükke ja maitserohelisega toorjuustu. Suurepärane! :)