Hiinapärased kapsarullid

Pildil kapsarullid enne kastmega kohtumist.

Leidsin need hiinapärased kapsarullid tastestpotting.com-i kaudu ühest sellisest blogist: http://www.choosy-beggars.com/index.php/2009/07/21/sweet-and-sour-chinese-cabbage-rolls/, kuigi kui järele mõelda, siis tegin ikka palju asju täitsa teistmoodi :)

Selle nö originaalretsepti leiab üleeelmise rea lingist, siia kirjutan enda variandi.

Kapsarullid

Rullide jaoks

1 hiina kapsa pea (see sirgete roheliste lehtega, mitte kräsuliste valgetega, kuigi ilmselt sobib ka mõni muu kapsas)

tassitäis riisi (kasutasin basmatit, see jäi imeline, aga usun, et ka tavaline pikateraline sobib siia täitsa hästi, pigem basmatit nii rohkete maitsetega toidus ei raatsiks kasutada, aga muud pold)

1 sibul

šampinjone, ehk u 10 tk

paar kuivatatud shiitake seent, leotatult (eks võib ka ära jätta, kui kodus parajasti lahtist pakki pole, aga neil on nii mõnusalt tugev ja hiinapärane maitse, et isegi paar seent annavad minu meelest palju juurde)

pisut ingverijuurt

paar küünt küüslauku

Kastme jaoks

Ütleme nii, et kastme tegin ikka üsna huupi. Paar asja asendasin teadlikult, aga austrikastme asemel valasin täitsa kogemata sisse teriyaki kastme ja tol hetkel tegelt austrikastet polnud ka :)

Kastmesse panin hulga väiksemad kogused asju ja mul jäi kastet ikka kõvasti üle.

Niisiis oli midagi umbes sellist.:

u 6-9 spl sojakastet

3 kerge kuhjaga spl pruuni suhkrut

ka u 6-9 spl riisiäädikat

mõned sortsud nt teriyaki kastet või äkki hoopis austrikastet nagu algses retseptis :)

väike sorts kalakastet (see pruun kaste, mida müüakse väikses pudelis, nimeks fish sauce)

nt u 100 ml punast veini, kuigi mul seal retseptis oli mirinit või ehk kuiva portveini

2 spl maisitärklist

300 ml vett või miskit puljongit, kui juhtub olema

(hakkasin mõtlema, et kas panin ka paar tilka seeamiõli, aga no ei mäleta enam)

Mina tegin nii, et kõigepealt keetsin riisi, siis kapsalehed, siis täidis ja lõpuks kaste. No ja lõpuks kõik kokku ka.

Võta kapsas lehtedeks, lase vesi potis keema ja keeda lehti 2-3 kaupa u 2 minutit. Võta välja, lase külma veega üle - no seda vist ei pea tegema, aga mulle tundus vajalik - ja tõsta kuhugi nõrguma või raputa lihtsalt vesi pealt ära ja pane taldrikule ootele.

Täidis. Kui riis veel keedetud pole, siis keeda riis. Haki sibul, prae pannil keskmisel kuumusel. Lõika samal ajal šampinjonid ja shiitake seened viiludeks, lisa sibulale ja prae mõnusasti, mitte väga kõrgel kuumusel. Haki ingverijuurejupp peeneks, küüslauk ka ja prae veel pisut. Lisa riis ja veidi soola ka ning kuumuta veel kõik koos läbi. Kui tundub valmis, tõsta pliidilt või keera kuumus kinni ja jäta veidikeseks kõrvale.

Kaste. Pane kõik ained potti, välja arvatud tärklis ja vesi või puljong. Kuumuta kastmeasju, kuni suhkur on sulanud. Samal ajal sega omavahel vesi ja tärklis. Kui kaste on tasakesi keema läinud, vala tärklisega vesi aeglaselt juurde ja sega vispliga kõik see aeg. Kuumuta segades edasi, kuni kaste on pisut paksenenud. Mina kuumutasin u 10 minutit ja väga palju paksemaks ei läinud, aga sellest polnud üldse midagi, ka üsna vedel kaste jäi suurepärane.

Nüüd tee kapsarullid. Või enne pane ahi ka sooja: 180 kraadi peale. Tõsta kapsa alumisse osasse paras ports täidist ja rulli kokku nii hästi kui oskad. Tõsta rullid piisavalt suurde ahjuvormi, nii et rullid oleksid lähestikku, kuid et kastmele ka ruumi jääks. Vala kaste peale, kata vorm fooliumiga ja tõsta ahju.

Küpseta kõigepealt 15 minutit, siis võta korra ahjust välja ja tõsta rullidele lusikaga kastet peale ning küpseta edasi ilma fooliumita (mul läks tegelikult täpselt vastupidi ja oli ka täitsa ok, aga arvan siiski, et nii oleks mõistlikum), 30-40 minutit.

Me sõime neid täita niisama, ilma mingite lisanditeta. Maitsesid imeliselt!

Kuid siiski. Juhtusin valmistama täna ühe eriti lihtsa toidu, või sellise pooltoidu :)
Praadisin keedetud jasmiiniriisi (aga oleks võinud olla ka basmati või lihtsalt pikateraline), küüslaugu, muna ja külmutatud spinatiga. Maitseks oli mul ras el hanout (koriander, vürstköömen, kurkum, cayenne jms). Oleks vabalt võinud olla ka nt garam masala vms. Jube hea oli. Endalegi ootamatult. Kuidagi seda küüslauku oli aimata ja ras el hanout ja spinat olid kõik koos nii head...

Oeh, teate, ma ei ole siiski nõus ilma ilusate piltideta retsepte üles kirjutama. Nii et kuni mul fotokat pole, siis ainult hädakorral miskit ehk. Ja ausalt öeldes ei tundu ka eriti tõenäoline, et ma kunagi endale fotoka ostan...

Aga siiski veel, ilma pildita, mu viimaste päevade lemmiksöök on olnud Alpenrose ´i maitsestamata jogurt (jah, ja vaid Alpenrose, sest see on täpselt vastupidine kreemjale, selline mõnusalt klombune või ma-ei-tea-milline) banaani ja meega. Isu selle järele tuli vist mingit sorit Pavlovi refleksi vms tõttu, sest sel ajal olen mitmel aastal käinud Prantsusmaal mägedes ja seal söönud hommikuks creme fraiche´i (andestage ülekomade puudumine) moosi või meega ja see on lihtsalt imehea olnud.

Viigimarjakook

Alandasin natuke oma kriitikameelt fotode suhtes. Ja väljas on valgem ka. Nii et võib küpsetada ja pildistada ja muud säärast.
Ja noh, kõike kokkuvõttes tänu sellele, et end ka üldse veidi paremini tunnen. Ja siis söön kooki ja tunnen end veel paremini :)

Siin niisiis kook mu lemmikkoogiraamatust Magustoidud (autorit vist pole sel raamatul). Väga väga mõnus talvine kook. Põhi jääb väga mure, natuke üldse küpsise moodi, moosiküpsis.



Viigimarja-kaneelikook

125 g pehmet võid
55 g pehmet pruuni suhkrut (kokkusurutult u pool klaasi)
1 tl jahvatatud kaneeli
185 g tavalist jahu
375 g kuivatatud viigimarju
1 kaneelikoor
125 g peensuhkrut

Soojenda ahi 180 kraadini. Valmista tainas. Sega või pruun suhkur ja kaneel pehmeks, seejärel lisa segades jahu. Suru tainas ühtlase kihina koogivormi põhja ja küpseta 25 minutit. Lase jahtuda.
Nüüd koogi pealmine osa. Pane potti viigimarjad, kaneelikoor, suhkur ja 375 ml vett, sega läbi ja kuumuta keemiseni. Alanda kuumust ja keeda u 20 minutit, kuni viigimarjad on pehmed. Muideks mul juhtus olema vähem viigimarju, kuid leidsin kodust kuivatatud ploome, nii et panin neid, sobisid kenasti. Kui viigimarjad on pehmed, võta kaneel välja ja püreesta segu.
Vala segu küpsetatud tainale ja küpseta veel 10 minutit, kuni kate on tahenenud. Lase jahtuda ja lõika siis ruutudeks või mingisugusteks teistsugusteks tükkideks :)

Muretainas

Kuna eelmise postituse retseptis oli vaja lihtsalt muretainast, siis peab siin kusagil olema ka muretaina retsept. Ma ei suuda seda kunagi peast teha, alati vaatan mingit retsepti. Vahepea,l kui palju soolaseid pirukaid tegin, siis kasutasin küll korduvalt sama retsepti, ja jäi meelde. Aga kui jääb paus, hakkaks nagu esimest korda tegema. Siin siis mõned variandid, kui jälle esimest korda teen, või kui keegi teine vajab.

Üks täitsa tavaline muretainas, 375 g , raamatust Magustoidud :)

250 g jahu

125 g väikesteks tükikesteks hakitud külma võid

2-3 spl jäävett

Sõelu jahu kaussi, lisa hakitud või ja segage sõrmeotste abil segamini, kuni segu meenutab saiapuru. Lisa pisut vett, sega veel. Kui tainas kokku ei hakka, lisa veel pisut vett. Tainas tuleb kokku segada kiiresti ja väga palju ei maksa sõtkuda. Kui tainas on valmis, vormi palliks kokku, kata kilega ja tõsta vähemalt 30 minutiks külmkappi.

Kui on vaja magusat tainast, lisa pärast jahu ja või kokku sõrmitsemist 2 spl suhkrut.

Magus muretainas, 500 g, raamatust Suur kokaraamat

180 g toasooja võid

näpuotsatäis soola

1 väike munakollane

1 tl suhkrut

50 ml toasooja piima

250 g jahu

1. Sega võitükid kausis pehmeks. Lisa sool ja munakollane. Teises kausis sega suhkur ja piim ning vala peene nirena või hulka.

2. Sega puulusika abil kokku.

3. Tõsta tainas jahusele pinnale ja sõtku hästi kokku.

4.Vormi tainas palliks, pakki kilesse ja tõsta vähemalt 2 tunniks külmkappi.

Juustuga rikastatud soolane pirukatainas, retsept on pärit nami-namist

100 gr võid

200 ml jahu

50 gr riivitud juustu

pisut pisut vett

Sega või, jahu ja juust näppudega puruseks. Lisa vähehaaval vett, kuni tainas kokku hakkab. Kusjuures mõnikord on selle tainaga nii, et hakkab hästi kokku juba enne vee lisamist, siis ei olegi vett vaja minu meelest.

Martsipanikook

Talvel, eriti pärast jõule, on sageli sedasi, et ei tea, mis kooki teha. Midagi hooajalist nagu eriti pole ja jõulutoite praegu enam ei tee ja...Ja ausalt öeldes ma polnudki enne eelmist laupäeva juba üle kuu aja eriti midagi küpsetanud. No lihtsalt ei tulnud ühtegi ideed, mida teha. Kuni nägin siin neid ilusaid hõrke mandlisaiu ja siis inspireeris üks viigimarjakook...

Hooajalised asjad siiski on, kui järele mõelda - kuivatatud puuviljad, martsipan, halvaa... šokolaad võiks kah olla. Neist esimesed kaks ongi mulle nüüd näppu jäänud viimastel päevadel. Mõned päevad tagasi siis suurepärane viigimarjakook (mis meenutas rohkem küpsist) ja eile väga maitsev martsipanikook. Esimesena viimasest :)

Mina võtsin retsepti Pille kokaraamatust, aga muidugi on see ka siin olemas: http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=9408 Maasikaid mul peale polnud panna, aga kook oli ka ilma nendeta suurepärane. Algul paistis ka hirmuäratavalt rasvane, aga hiljem ei saanudki aru :) Olin laisk ja ostsin muretaina, aga peab ikka ise tegema. Järgmine kord teen ise.

Martsipanikook

Põhjaks niisiis muretainas (u 350 g). Suru tainas koogivormi ja tõsta täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Katteks

300 g martsipani

250 g võid

2 suurt muna

Kõik katte ained peavad olema toatemperatuuril, muidu need lihtsalt ei segune. Sega kõigepealt või ja martsipan. Seejärel lisa segades munad. Võta põhi külmkapist välja, vala martsipanikate peale ja tõsta 175 kraadini soojendatud ahju küpsema. Kook on valmis 35-40 minuti pärast, kui pealispind on kuldpruun. Võta kook ahjust välja ja lase korralikult jahtuda. Soojalt ei saagi seda eriti lõigata, vajub laiali. Vähemalt minul vajus.

Mul on siin blogimise järjekorras on üks väga väga maitsev rohekas karri, hiinapärane krõbekana, ühest ilusast blogist leitud mandlisaiad, F-hoone muljed... aga mida mina teen, valin uusi värve ja fonte! Värskendust on muidugi vaja, ja eks ma nüüd katsetangi siin ehk lähiajal, ärge siis pahandage, kui seinad iga päev ise värvi on.

Toidust õige pisut ka, või joogist pigem. Jõin eile omas kodus kokteili, kuhu läks umbes 1 osa guinessi õlut ja 2-3 osa vahuveini (oli tavaline polusladkoje), täitsa maitsev ausalt öeldes. Hommikul oli peavalu ka.
Kokteili nimi on Black Velvet ja väidetavalt valmistati seda esmakordselt 1861 aastal, ühe prints Alberti matustel ja mingitel andmetel seepärast, et vahuvein ka lauale smuugeldada.

Natukene karrist ka lõpuks

Samal nädalal kui mul oli karriisu (ja olin juba kahel järjestikusel õhtul teinud erinevat karrit), kuulutati välja nami-nami kooskokkamine # 32 - soojendavad vürtsikad karriroad. Täiuslik talvetoit :) Mitu korda olen hakanud siia retsepte üles kirjutama, aga pole tundunud kuidagi mõistlik. Nüüd tahaks siiski pikemalt kõik ära rääkida.

Kõigepealt, mulle on India köök ammu ammu meeldinud. Proovisin ka ise (nii 10 ja rohkem aastat tagasi) ja ei tulnud seda õiget mekki. Siis kui selgus, et cumin ei olegi köömen vaid vürtsköömen proovisin uuesti ja oli juba tunduvalt ehtsam, see oli siis vähem kui 10 aastat tagasi. Vahepeal lõin käega, sest tüütasid ära need vesise karrimaitsega kastmed. Polnud seda tummisust, mis ühel õigel karril peab olema. India karril. Sest Tais selgus, et Tai karri on hoopis teine asi ja pole üldse nii väga minu maitse järele.
India karri on kaste, kus on mingi põhiaine, nt liha või kartul või baklažaan või muna, ja siis igasuguseid mõnusaid vürtse. Võib olla ka miskit paksendamiseks, nt hakitud või püreestatud sibul, jogurt, koor, kookospiim. Mina teen karri kõrvale tavaliselt lihtsat basmatiriisi (kusagilt meelde jäänud õpetuse järgi keedan kõigepealt ja siis kui riis on peaaegu pehme ja vett enam pole, panen potile puhta rätiku pealt ja siis kaane ka kõvasti peale ja minu meelest saab nii kõige parem) ja nüüd viimastel kordadel India leiba ka. See leib on nii lihtne, et täitsa uskumatu. Leivast täpsemalt hiljem.

Aasta või paar tagasi ostsin endale raamatu 50 Great Curries from India. Sest see oli nii odav ja tundus kuidagi asjalik. Algul on põhjalik sissejuhatus India toidust ja karrist; mis ained lisavad paksust, mis hapusust, mis värvi, mis vürtsikust jne. Ning seejärel ka üks lihtne nö põhikaste, "the first lesson in making a curry". Ja sellest ma alustasin ka. Nüüdseks olen teinud sealt juba mitmeid karrisid ja kõik on õnnestunud. Ühest on ka siin varem juttu olnud (koorene kartulikarri).

Mõtlesin, et teen siia väikese kokkuvõtte, nii sissejuhatuseks :), et mis vürtsid ja muud olulised asjad võiksid olemas olla, kui arvad, et äkki tahaks mõni päev karrit teha?
kurkum
koriander
vürtsköömen
värsked küüslauk, ingver, sibul
võib vaja minna ka nelki, kaneeli, sinepiseemneid, loorberit, kookoshelbeid/kookospiima, tamarindi, apteegitilli seemneid, musta pipart

Põhiaineteks on minu karrides olnud nt lillkapsas ja kartul (lillkapsa ja kartuli karri :), kikerherned (kikerhernekarri), kala (Goa kalakarri) või omlett (omletikarri).
Ma ei tea ennast sugugi karrispetsialistiks, aga ühtteist olen hakanud taipama ja arvestades, et algul ei tulnud midagi välja, siis on nüüd päris hästi.
Minu meelest teeb karrile head see, kui hakitud sibul ja mõned maitseained kuumutatakse pannil ja püreestatakse siis pastaks. Jääb mõnusam, ja just tummisem kui lihtsalt neid asju enne muude ainete lisamist koos praadides. Tegin hiljuti ka sellist varianti ajakirjast Vegetarian - cannelini ubade karri. Ka väga maitsev, kahjuks netis neil seda üleval pole, nii et peab samuti järjekorda panema :)

Selles samas karriraamatus on ka India leibade retseptid. Mina olen teinud sellist, mille tainasse läheb
220ml jahu
65 ml sooja vett
2 tl õli
Ja õpetus on selline: sega vesi jahu kokku, seejärel lisa õli ja sõtku tainast vähemalt 5 minutit, aga parem oleks isegi 8 minutit, siis jääb tainas mõnusalt veniv ja leivad parema tekstuuriga. Jäta tainas niiske rätiku all 1 tunniks seisma.
Praadimisviis ei vasta minu puhul minu meelest ühelegi, mis raamatus oli välja pakutud. Olen taina rullinud päris õhukeseks ja praadinud nagu pannkooki. Natuke ühelt poolt, natuke teiselt poolt. Enamasti on tulnud 6 tükki sellest kogusest.

Kui kellelgi on huvi mingi konkreetse retsepti vastu, mida eespool mainisin, andke märku, aga eks püüan neid tasapisi üles kirjutada (aga koostisainete loetelud on pikad ja retseptis ka hulga rohkem teksti kui sega kõik kokku ja keeda tasakesi, nii et see võib aega võtta, kui keegi ei utsita :)

Mu sõbranna sõbranna rääkis kord ühest joogist, kus on avokaado ja piim ja mesi. Tookord jäid kogused ähmaseks. Kuid peagi sai see sõbranna oma sõbranna pool seda jooki maitsta ja kiitis taevani. Proovisin ise ka nüüd. Olen nädala jooksul teinud seda kolmel korral. Avokaadod olid kõigepealt Stockmannis jube soodsad ja siis tundusid mujal ka päris hea hinnaga olevat. Olen lisaks meele pannud ka pisut suhkrut, lihtsalt kitsidusest. See jook on tõesti jube hea. Jube hea. Ja kummalisel kombel, meenutab tõepoolest pisut pannkoogitainast, nagu mul üks sõber osutas. Aga igati heas mõttes. Võiksin veel pool lehekülge siin avokaadi-piimajooki ülistada, aga äkki keegi tahab ise proovida parem?

Avokaado-piimamuhedik (no ta oli nii muhe lihtsalt!)

2 avokaadot
u 300-400 ml piima
pisut mett või ka veidi suhkrut

Eks neid koguseid peab enda järgi timmima, et kuidas meeldib, aga umbkaudu on vahekorrad sellised. Avokaado olen lõiganud tükkideks ja siis püreestanud kõik koostisained saumikseriga. Mulle on tundunud ka, et kui jook pisut seisab (ehk umbes 15 minutit), läheb ta vaid paremaks.

Kokandussõnastik

Annan siin ka headest uudistest teada. Mitu aastat koostasin kokandussõnastikku ja nüüd on see valmis! Sõnastik on nii inglise-eesti kui eesti-inglise suunal, sisaldab nii toiduainete kui töövahendite nimetusi. On ka pilte ja lisaks veel huvitavaid jutukesi.
Sel neljapäeval Solarise Apollos räägin natuke sellest, mis ridade taha jääb ja veel nipet näpet. Saab sõnastikuga lähemalt tutvust teha ja kui on küsimusi, siis küsida. Kõik on oodatud!