Paneer

Jälle lubatud asjad - juust - täpsemalt paneer, mida kasutatakse eriti India köögis. Eestis vist on kõige tuntum roog Palak paneer, mis on see juust spinatikastmes.

Kindlasti tuleb välja, kui kasutad 2 l piima ja 1 l keefirit, mul oli viimati 3 l piima ja 1 l keefirit ja justkui ei tõmmanud nii hästi kokku. Muidugi võib kasutada ja sidrunimahla või sidrunihapet, aga pole ise katsetanud. Niisiis:
Vala piim ja keefir suurde potti ja pliidile. Sega läbi. Kui segu hakkab kuumaks minema tõmbab piim kokku, nii kokku, et potis on valged klimbid ja helekollane vedelik. Edasi pole vaja kuumutada. Kata sõel marliga (olen kasutanud nii pehmet kui metallsõela, sobivad mõlemad) ja vala potist segu sõelale. Suru veel vett välja, keera marli servad üle tulevase juustu ja aseta sobivas suuruses taldrik peale. Taldriku peale pane mingi väike raskus. Mina kasutan tavaliselt veega täidetud purki. Lase seista, ilmselt vähemalt u 2 tundi. Siis lõika juust kuubikuteks ja prae. Praadimisel lisa ka soola ja kui plaanid ainult praadida, st kastet juurde ei tee, prae koos mõne maitseainega. Sobivad köömned, mingi idamaine maitsesegu jms. Kui kavatsed kastme juurde teha, lisa ainult sool.

Pärast praadimist ja enne kastmesse lisamist soovitavad mõned juustu külma vette seisma panna. Pole ise seda julgenud proovida, aga ilmselt on asi selles, et õhu käes seistes tekivad päris kõvad servad juustule.

Pildi on kõigepealt pressitud juust, siis lõigutud juust, siis praetud ja lõpuks kastmes.

Võimalik kaste:

1 tl koriandriseemneid
väike jupp ingverit, kooritult ja hakitult
1 väike sibul, hakitult
4 küpset tomatit, hakitult
veidi tšillipulbrit
1 tl põld-lambaläätsi (saab piprapoest, inglise keeles fenugreek)
1 tl garam masalat
1 spl vedelat mett

Kuumuta pannil 1 spl õli ja prae selles koriandrit, ingverit, sibulat ja tšillit u 8 minutit, kuni need on veidi kuldpruunistunud. Lisa tomatid ja prae veel 5 minutit. Lisa ülejäänud maitseained ja mesi ja kuumuta veel umbes 5-10 minutit. Lisa ka juust ja kuumuta läbi.

Mõned asjad meelde jätmiseks:

Ka mulle maitseb paljukiidetud Kanada õunakook. Lihtne, parajalt magus ja mahlane. Tegin fariinisuhkruga, nii et jäi veidi tumedam.

Omatehtud juust, ehk Indiapärane paneer oli suurepärane selle kastmega siin. Täpselt minu maitse järele. Suu-re-pä-ra-ne.

Struudel

Struudel on jällegi üks neist asjadest, mida ma ilma Nami-nami kooskokkamiseta (juba nr 19!)naljalt tegema ei hakkaks. Aga huvi oli ja teised ka tegid ja nii ta siis läks :) Olin juba retsepti kusagilt välja valinud, kui tulin ideele kasutada oma armsat Cook´s Booki ja tegingi siis taina selle alusel. Samuti tegin sealt lisaks marjadele munatäidise.
Veider lugu on muidugi see, et kui kõik teised ja tõepoolest kõik teised on teinud normaalseid struudlitainaid, kuhu läheb võid umbes 50 grammi, siis minu tainasse läks võid 250 gr. Võid oli vaja selitada, nii et kokkuvõttes läks tainasse seda veidi vähem, aga ikka päris palju, arvestades et jahu oli 300 gr ja lisaks veel ka 150 ml sooja vett. Hirm oli mul seda tainas segades. Aga ta oli nii mõnus pehme ja soe ja lausa sulas käte vahelt ära.. Pärast tunnist seismist oli tainas täiesti rullitav (jahusel voodilinal), venitamiseks küll minu meelest natuke liiga õhuke ja vedel. Kõige raskem osa oli struudli tõstmine ahjuplaadile, aga kuidagi Pärdiga kahepeale saime sellega hakkama. Struudel tuli maitsev (pohlade ja õuntega) ja proovin vist küll veel, sest polnud üldse väga hirmus :) Vastupidi pigem.

Retsepti kirjutan ka siia varsti, aga mulle tundub, et mõistlik on siis kasutada normaalse võikogusega varianti nt Kardemoni blogist või siit või siit või .. :) valik on lai, nagu näha.

Beseekattega punase sõstra kook

Punastest sõstardest saab teha näiteks suurepärase koogi. Jah, väga maitsva koogi... Juba tahakski :) (sest tegelikult sõin seda kooki peaaegu nädal aega tagasi ja tundub, et ongi aeg uuesti teha).

Kuna retseptile pole ise midagi lisanud ega ära võtnud, siis tasub seda vaadata ehk hoopis siit.

Läätse-riisi ahjuroog

Tegin ükspäev suurepärase toidu :) Tahtsin teha mingit sorti riisi-juustvormi, aga tegudele asudes selgus, et basmati riisi on u 2 supilusikatäit. Mõtlesin veidi, kõhklesin veidi ning otsustasin rasvase rinnaga (wass? no see et julge hunt jne) seatud takistusi ületama minna. Niisiis tegin sellise roa: (aa, hoiatan veel, et see on üks väga ebaortodoksne toit, kus on kombineeritud kõik võimalikud kokkusõbimatud koostisained ja tehnikad, kuid mille valmistamine päädib siiski heast maitsest tingitud ülesöömisega)

Ahjuvorm riisi, läätsede, tomati ja porgandiga

1 sibul
võid
peotäis pikateralist head riisi
peotäis või poolteist risotoriisi (no tegelikult vist ikka ükskõik, võib ainult pikateralist panna, mina tegin sellest, mis kodus oli) Ja kokkuvõttes võiks riisi olla rohkem kui läätsi
peotäis punaseid läätsi
peotäis rohelisi läätsi
1 suur tomat
2 ahjus küpsetatud porgandit (eks või kasutada ka toorest ja seda siis tükeldatult koos läätsedega hautada ja tegelikult pole see porgand siin üldse oluline, mul lihtsalt juhtus ülejääke olema)
1 puljongikuubik
1 spl karribulbrit
u 100-150 gr juustu

Pane ahi sooja. Haki sibult keskmiselt peeneks ja prae võis nõrgal kuumusel. Lisa riisid, sega mõnuga läbi, lisa parasjagu vett. Kui vesi on kuum, lisa puljongikuubik ja u 1 spl karripulbrit. Lisa ka läätsed ning toores porgand (kui juhuslikult ei kasuta eelmisest päevast järele jäänud ahjuporgandit) ning keeda, kuni kõik hakkab pehmenema, ega pole hamba all enam otseselt kõva. Vajadusel lisa aeg ajalt vett.
Määri ahjuvorm (mul oli ilus valge keraamiline nelinurkne vorm) võiga. Vala vormi pool läätse-riisi segust. Lõika tomat viiludeks ja tõsta viilud segule. Riputa peale väheke soola-pipart ja vala ülejäänud läätse-riisi segu peale. Kõige peale riivi juustu ja tõsta siis ahju küpsema (no u 10-15 minutit).
Kõrvale sobis hästi hapukoor.

Marjakook

Pilt tuli suhteliselt suvaline, aga mulle tundus, et vaja ikkagi siia retseptile juurde paigaldada..
Ühesõnaga, lugu oli selline, et kuna mustikaid müüdi turul ja hind oli 20 kr kilo, siis otsustasin teha mustikakoogi ja kuna kodus oli suur pakk hapukoort, jäi valik sellele retseptile siin. Tegin taina valmis, katte ka ja hakkasin mustikaid peale valama. Pistsin ühe suhu ka.. oioioioioioi!! täitsa käärind oli. Täitsa jube. Kallasin mustikad tainalt maha ja mõtlesin, et mis edasi teha... Õnneks oli mu mustsõstrapõõsas veel marju ja punasesõstrapöösas ka mõned. Ja eelmisest koogiteost oli alles martsipani. Niisiis pudistasin põhjale veidi martsipani, valasin mustad ja punased sõstrad peale ja hapukoorekatte kõige peale ja ahju. Küpses seal sada aastat umbes, aga lõpuks oli valmis ja imehea. Soojalt raudselt kõige parem. Järgmise päeva hommikul oli veel ka muidugi maitsev, aga mitte nii hõrk üldse.

Ma olen siin eespool kirjutanud, kuidas ma kaks korda jätsin retsepti üles kirjutamata, arvates, et ilmselt ei lähe meelest ja kuidas ma siis kurja vaeva nägin pärast retsepti taaselustamisega... Tabasin end nüüdki mõttelt, et pole vaja üles kirjutada, mida head suuremale seltskonnale süüa teha - kõik oli ju nii lihtne ja meeldejääv. Siiski..
Tavalised suured lehttainaplaadipirukad jäävad vast meelde küll. Võib teha nii hapukoore-muna-juustu kattega kui ka niisama juustuga. Suvikõrvitsaga on hea mahlane, aga soola ja pipraga ei tohiks koonerdada. Punase sibulaga jääb aga imeline lihtsalt. Punase sibula täidisega on ka see hea asi, et võib varem valmis teha. Nii et valmistasingi eelmisel õhtul nö sibulamoosi u 6st suurest punasest sibulast, võist, punase veini äädikast ja suhkrust. Praadisin-hautasin kokku isegi ehk tunnike. Jätkus ühele suurele plaadipirukale vabalt ja rohkelt. Peale valasin siis hapukoore-munasegu (u 400 gr hapukoort ja 4-5 muna) ja riivisin juustu ka.
Hommikuks olen sageli teinud muna-juustuseguga sooje võileibu, seekord aga tabas mõte teha ahjuomletti. Niisiis omlett nr 1: 20 muna, pisut vett, pakk kodujuustu, 1 peenelt viilutatud paprika, soola-pipart. Ahjus u 20-30 minutit ja siis juustu peale ja valmis. Ühest plaaditäiest tuli 9 korralikku tükki. Omlett nr 2: 20 muna, veidi hapukoort, pisut vett, kabatšokiviile, paprikat, soola-pipart. Ja jälle ahju ja pärast juust peale.

Kirsid

Meie aias on kirsihooaeg ja kuna eelmisel aastal õnnestus osta kirsikivieemaldaja, nii et nüüd olen teinud kirssidest kohupiimakooki-kirssidega (tordipulbrist ja kohupiimapastast ning pealmisele purule lisasin kama, mis sobis suurepäraselt), saiavormi kirssidega ja lõpuks seda kirsikooki, mis üleval pildil on. Ja see oli üks väga maitsev kirsikook, mille põhja tegin muretainast (tegelt oli pidi ühe muna ka sisse panema, aga mul polnud), lisaks veel martsipan, kirsid ja peale hapukoore-munasegu ja siis kõige peale mandlilaastud. Just soojalt imeline.. Kuigi kõik teised järeleproovitud kirsiküpsetised olid ka väga head. Mõned kirsid veel külmkapis ootamas... nüüd tahaks midagi šokolaadist...

Ravioolid rukola ja toorjuustuga

Teine ravioolikatsetus õnnestus samuti. Esimene on siin. Kasutasin seekord tüüp 812 jahu (eelmine kord 550) ja ma ei tea, kas asi oli jahus või milleski muus, aga sõtkumisele läks tunduvalt kauem aega, enne kui tainas mõnus siidine ja elastne jäi (ja nii siidine tegelikult ei jäänudki kui eelmine kord).

Lisaks oli seda tainas tunduvalt raskem käsitsi rullida (aga asi võis ka selles olla, et seekord oli väikseid segajaid rohkem), nii et pärast esimese jupi rullimist võtsin kapist masina ja sujus palju paremini. Masina kasutuselevõtt meelitas kohale ka kõik maja mehed ja rullimine võeti konkreetselt mul käest ära. Kuna rukola kasvab mul siin hästi, tegin täidise hakitud rukolast ja Farmi toorjuustust ning veidikesest Farmi hapukoorest. Vormisin ja täitsin ravioolid ja tõstsin mannaga üle puistatud ja küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, rätik peale ja järgmise päevani külmkappi (kuna saabus ootamatu kutse seiklusparki sünnipäevale). Täna on siis see järgmine päev ja ravioolid söödud. Või oli otsa saanud, nii et kastmeks kasutasin marineeritud küüslaukudest üle jäänud õli, pool peeneks hakitud tomatit, veidi valget veini, pisut ravioolikeeduvedelikku. Kui ravioolid olid keenud (u 2-3 minutit), lisasin nad kastmesse, pannile ja oligi valmis. Täiesti taevalik, ma ütlen! Super :)

Tõepoolest on söögitegemist viimasel ajal harvem ette tulnud, rääkimata siis mingitest headest ja lihtsatest asjadest. No on kuidagi sedasi praegu lihtsalt.

Siiski tegin hiljuti ühest uuest ajakirjast - Vegetarian - ühte head asja.

Grillitud sai grillitud baklažaani, tomati, mozzarella ja pestoga. Maitses uskumatult hea.