Kohupiimaküpsised

Siit ja sealt kuuldud kohupiimaküpsised said lõpuks tehtud. Natuke vaatasin nami-nami retsepti ja siis vaatasin perenaine.ee retsepti ja siis saatis Irma mulle retsepti ja kokkuvõttes panin kõik asju suhteliselt umbes ja jäin küpsistega väga väga rahule. Sellised, et esimene amps tundub mittemidagiütlev, aga siis sööd järjest 10 tükki, ja mitte sellepärast, et aru saada, kas on hea, vaid ikka sellepärast, et ongi jube hea :) Kuna teiste allikate retseptid on ülevalt linkidest kättesaadavad, panen siia Irma antud retsepti. Tegevusjuhise lõpp on mu omalooming.

Kohupiimaküpsised

200 g kohupiima
100 g võid
6 dl jahu
30 mandlijahu - purustasin mandlihelbed uhmris
1,5 tl küpsetuspulbrit
2 tl vanillisuhkrut
100 g suhkrut
näpuotsatäis soola

Sega küpsetuspulber jahuga, murenda vöi-jahu-suhkur, lisa kohupiim ja mandlijahu. Sega läbi. Kui oskad või tahad rulli lahti, lõika rõngad ja voldi kokku. Kui ei oska, nagu mina, vooli vorst, vajuta veidi laiaks ja lõika mõnusad 1 cm viilud. Kasta suhkrusse ja küpseta 180 kraadi juures u 15 minutit.

Viisin küpsiseid jällegi peamiselt kingiks, väike karbitäis jäi autos söömiseks ja niisama külla viimiseks ja pilti ei olnud üleüldse mahti teha. Arvestades siiski küpsiste headust, teen neid varsti uuesti. Olekski juba teinud, kui külmkapis olnud kohupiima säilivusaeg poleks eelmisse nädalasse jäänud..

Sõrnikud

Mõtlesin just alustada umbes sellist juttu, et lapsepõlvest eriti toidumälestusi pole, aga siis meenusid ema tehtud imelised kotletid, maisipulgakook ja üleküpsetatud jäätisetort, mida koos sai tehtud... No ja sõrnikud, muidugi.

Eile hommikul ärkasin üles ja hakkasin sõrnikuid tegema, veider, ausalt öeldes. Heitsin paarile retseptile pilgu peale ja segasin 250 gr kohupiima 1 munaga, lisasin u 50 ml jahu ja lusikatäie suhkrut. Veeretasin sõrnikuid õrnalt jahus ja praadisin. Sain täpselt paraja koguse täiuslikke sõrnikuid. Sõime hapukoorega. (Mäletan, et ammustel aegadel sai söödud nii et mõni hapukoorega, mõni moosiga ja siis kindlasti ka nii hapukoore kui moosiga). Nii imehea oli!

Pidusai

Seikluspargi hooaja avamise puhul tegin ühe pidusaia nami-nami kaneelirullide retsepti järgi ja sai jäi suurepärane, aga natuke naljakas :) Maitse oli imeline ja kõik söödi ära. Lahtise piruka tegin ka, seekord punase sibula ja fetajuustuga. Oli ka hea, aga feta pole ikka päris minu teema.
Ilusat maikuud!

Ananassi-kookosemaiustused. Viisin külla kingiks, aga unustasin mõned endale jätta... Ühte sai kiiruga maitstud ja tundus hea, aga täpsemalt maitsmiseks peaks neid vist uuesti tegema.

Rohkem nagu blogipostitus...

Mõnikord ikka õnnestub ka mõni asi. Tõlkisin peatükki, kus väga üksikasjalikult kirjeldati pasta valmistamist. No ja mis te mõtlete, muidugi tuli vastupandamatu isu nii põhjalik juhend praktikas järele proovida.Pealegi oli mul just selline sobilik käepidemeteta rull olemas. Mul on küll ka pastamasin, millega olen korra õnnestunult pastat teinud, aga käsitsi rullimine tundus nii ahvatlev :)
Kõigepealt tainas. Järgisin juhtnööre väga täpselt ja muna ja jahu segunesid suurepäraselt, tainas tuli tõepoolest elastne ja siidine.
Rullimise koha oli inglise keeles öeldud streching. Ja oligi pooleldi rullimine, pooleldi venitamine. Kõigepealt rullisin valmis ühtlase ketta, mis pidi olema 3 mm, paks. Ühtlase ketta sain nii, et tegin tainast palli, vajutasin lamedaks ja rullisin nii, et rullisin natuke kaugemalt, kui keskelt õrnalt väljapoole, keerasin tainast ja jälle õrnalt väljapoole, keerasin, rullisin jne jne jne. Edasi läks nii, et tainas oli vaja algul otsast natuke rullile keerata ja siis sakutada-venitada-rullida uuesti lahti. Iga korraga natuke kaugemalt, natuke rohkem tainast rullile kerida, kuni lõpuks kerisin kogu taina rullile, keerasin taina ringi, rullisin lahti ja alustasin teisest otsast samamoodi. Lõpuks lükkasin külgi veel natuke õhemaks, kuigi seda polnud retseptis öeldud.
Ja oma värskest pastatainast valmistasin väga väga maitsva raviooli moodi pasta. Viimistlesin või-tüümiani-veinisegus. Nii lahe, et nii hea jäi! :)

Pasta seente, sidruni, küüslaugu ja tüümianiga :)

(pilt on lisatud hiljem, siis oli mul ka värsket tüümiani, kuid kasutasin täisterapastat, mis mulle väga ei meeldinud)

Põhimõtteliselt ongi retsept pealkirjas olemas. Tegin täna ja sõin lihtsalt kohutavalt liiga palju. Nigella Lawson ütleb selle retsepti sissejuhatuses, et "I am afraid I had to have this forcibly taken away from me during the photo shoot for this book, otherwise I´d have eaten is all up before it had even had its picture taken". No see on ilmselt selline promojutt, aga midagi jube head tekib seda pastat valmistades. Retsept niisiis Nigella Lawson

Pasta seente, sidruni, küüslaugu ja tüümianiga :)

Pakk šampinjone
70 ml head oliiviõli
1 spl soola
küüslauguküüs
1 sidruni mahl ja koor
värsket tüümiani
linguini pastat
värsket peterselli
värskelt riivitud parmesani
purustatud musta pipart

1. Haki küüslauk peeneks. Lõika seened viiludeks. Pane seened, küüslauk, oliiviõli, sidrunimahl, sidrunikoor ja tüümian (mul oli seekord ainult kuivatatud tüümiani, jäi talutav seegi). Sega mõnusasti läbi ja jäta sinnapaika.
2. Keeda pasta, kurna, jättes õige pisut keeduvdelikku alles ja sega seente jm hulka.
3. Sega kõik hästi läbi. Serveerimiseks lisa petersell ja parmesan. Musta pipart ka.

Lapsele meeldib

Selliste toitude üle rõõmustab laps. Täiesti piisavalt kraami, segamata, värsket ja keedetut. Võtab rõõmust hõiskama kohe :)

Magusa kartuli supp kookospiimaga

Tegin teist korda Good Foodist rubriigist The Modern Vegetarian ühte maguskartuli suppi. Esimene kord jäi siinsete sööjate jaoks liiga magus ja võõras. Teist korda tegin väikesed mugandused ja supp tuli tõepoolest imeline, kõik sõid. Algretseptis on umbes 22 koostisainet, koos Tai karripasta ja Tai pestoga. Karripasta olen teinud, ilma tšilli, sidrunheina ja kahvrilaimita - esiteks seepärast, et pärast Tai külastamist ja kõhuhädasid on sidrunhein päris vastumeelne siiamaani ja teiseks pole seda eriti saada, kahvrilaimilehti ka mitte ja tšillit ei sööks väänik, nii et lihtsaks on tehtud need asjad siin. Pestoga pole ka jändama hakanud, aga sinna läheb muidu soolata maapähkleid, küüslauku, ingverit, tšillit, koriandrilehti, münti, basiilikut, sojakastet, laimimahla, pruuni suhkrut.
Supile lisasin kaks tavalist kartulit, et vähem magus oleks, kodustel põhjustel :)

Magusa kartuli supp kookospiimaga
Jätkub lahedasti 2 inimesele, paar ampsu lapsele ka ehk

Kõigepealt karripasta:
1 šalott (ka pool tavalist sibulat näib asja ära ajavat)
1 küüslauguküüs
1,5 cm jupp ingverit
pisut valget pipart
1 spl sojakastet või kalakastet
1/2 tl suhkrut
1 spl päevalilleõli

Lõigu sibul väiksemaks, haki küüslauk ja ingver. Püreesta kõik koostisained mikseris või kõik peale vedelate ainete uhmriga (nagu mina teen) ja lisa õli ja sojakaste siis, kui kõik on pudiks läinbud. Supile tegelikult päris tervet seda kogust ei pannud, natuke jäi alles.


Nüüd supp:
1 spl oliiviõli
1 punane sibul
400 gr maguskartulit ehk bataati (no umbes 1 suur kartul ongi sellise kaaluga)
2 tavalist kartulit
1 kuhjaga spl karripastat
u 500 ml puljongit
200 ml kookospiima

1. Koori kartulid ja lõika tükkideks. Koori ja tükelda sibul. Kuumuta potis õli. Lisa kartul ja sibul ja hauta kaane all, pidevalt segades, u 15 minutit, kuni köögiviljad hakkavad pehmenema. Tõsta kuumust, lisa karripasta ja sega ja kuumuta, kuni potist hakkab head lõhna tulema.
2. Lisa puljong - minu meelest kõik parem kogu nii, et köögiviljad on just napilt vedelikuga kaetud. Kuumuta veidi, lisa kookospiim ja lase keema tõusta. Püreesta ühtlaseks sametiseks supiks.

Supp jääb tõepoolest otseselt sametine ja eriti ilusat värvi. Väga mõnus!

Pasha

Seekord topelt põhjust pashat teha - ülestõusmispühad muidugi, aga ka Nami-namis kooskokkamine number 15. Kordan eelmise aasta retsepti, mis oli ootamatult mahlane ja värske ja kreemjas ja mmmm...nii hea! Panen retsepti juba üles, et kui keegi veel sellist mahlast pashat otsib.

Pasha 6 inimesele (Oma Maitse, märts 2007)

400 gr kohupiimapastat
2 dl vahukoort
2 dl suhkrut
2 muna
1 tl vanillisuhkrut
1 dl korinte või rosinaid
1 apelsini riivitud koor
150 gr võid
kaunistuseks mandleid (või mandlilaaste) ja võib ka mõned väiksed marmelaadid vms

Sega omavahel kohupiim, vahustamata koor, munad, vanillisuhkur, rosinad, riivitud apelsinikoor ja sulatatud või. Vala segu kahekordse niisutatud marliga vooderdatud pashavormi (kasutasin lihtsalt sõela), tõsta marli servad pasha peale ja aseta kõige peale kerge vajutis. Hoia külmkapis järgmise päevani. Kummuta serveerimisalusele ja kaunista.

Eelmise aasta pilt on siin.

Gnocchi

Prismas müüdi täitsa ilusa väljanägemise ja mõningate lisaainetega gnocchisid, maksid vist 30 kroonis ringis. Ostsin paki proovimiseks ja täna proovisingi. Tegin kastme tomatist, sibulast, küüslaugust, vähesest spinatist ja basiilikust. Hautasin gnocchisid selles mõne minuti, siis panin peale veidi toorjuustuportsukesi ja parmesani ja ahju grilli alla. Mulle meeldis väga. Mõtlen isegi, et ehk on viimasest (ebaõnnestunud, järjekordselt ebaõnnestunud) gnocchiteost piisavalt aega möödas, et uuesti proovida... Aga need poeomad ajasid ka asja täitsa kenasti ära.