Üle pika aja üks õnnestunud roog

Tegin umbes kaks kuud tagasi lasanjet ja tuli päris hea. Aga nats ikka jändamist ja ei hakanud siia kirjutama, arvasin, et jääb niisamagi endale meelde. Hakkasin teist korda tegema - no ei mäleta, kuidas teha. Kirusin ennast, et üles ei kirjutanud ja otsisin ja otsisin ja leidsin ühe retsepti ja tegin mitmest kokku ikka päris hea lasanje, ainult natuke mageda. "Ah, mis ma tast ikka üles kirjutan, nüüd on mul teada, kuidas teha ja blogisse enivei liiga keeruline asi". Loll on loll, tundub. Hakkasin eile lasanjet tegema, no nagu luuaga peast pühitud, kust ma eelmine kord need retseptid leidsin ja kujutate ette, siis kui lasanje valmis, oli mul veel jultumust mõelda, et ei hakka nüüd küll kirja panema. Aga tundub, et loll pole ikka päris loll. Õpib. Kahjuks ei leidnud seda retsepti üles, mida eelmine kord kasutasin, tegin mälu järgi ja panen nüüd kirja, kuidas ma viimati tegin, sest lasanje tuli täiuslik. Kõik oli paigas ja nii lasanje maitsega kui üldse olla saab.

1. Bešamellikaste üsna huupi kogustega- kuumuta pannil või, lisa u pool liitrit või veidi rohkem piima, kuumuta, lisa 3 spl jahu, sega vispliga hästi segamini ja kuumuta kuni kaste pakseneb, umbes paar minutit õige tasast keetmist. Lisa ka soola ja veidike muskaatpähklit.
2. Baklažaan - kui soovid neile enne natuke seista lasta (jäävad natuke paremad nii), siis lõika baklažaan viiludeks, riputa soola peale ja igaks juhuks veidi sidrunimahla ka, et pruuniks ei läheks (või nad ei lähegi? igatahes mulle tundus, et hakkavad minema) ja jäta seisma (tunnikeseks või nii). Kuumuta pann päris kuumaks, lisa õli ja prae baklažaanid mõlemalt poolt pruuniks. Selles retseptis, mille ma ära kaotasin oli minu meelest vaja baklažaane muna ja jahuga praadida ja tegin ka eelmine kord umbes nii, aga vot enam ei mäleta.
3. Šampinjonid - lõika viiludeks ja prae.
* Seekord kasutasin ka rohelisi ja kollaseid aedube, sest need olid käepärast.
4. Tomatikaste - siia võid panna, mida hing ihaldab. Mina panin ühe porru, ühe purgi tükeldatud tomatit, siis veel umbes 150 ml tomatikastet, suhkrut, soola ja kuivatatud maitsetaimede segu mingisugust. Mulle meeldiks ka kui oleks veidi porgandit, aga seekord polnud käepärast.
5. Lasanjeplaadid - viimased korrad olen kasutanud kõvasid plaate, pole enne keetnud. Mõttetu jamada selle keetmisega.
6. Juust - tavalist juustu ühe kihi vahele ja peale. Lisaks peale ka campanellot või mõnda parmesani moodi juustu.

Kihtide asetamisel olen ise pidanud eelkõige silmas seda, et lasanjeplaadid saaksid piisavalt vedelikku, et ikka pehmeks läheksid ja siis teine asi on meeles pidada, et kuna neid plaate enne soolases vees ei keeda, siis on nad täiesti magedad. Viimasel korral riputasin igale plaadikihile soola ja nii tuli väga hea.
Kõige alla pane veidi bešamellikastet ja siis lasanjeplaadid. . Siis tomatikaste, baklažaanid. Jälle plaadid, tomatikaste, šampinjonid, oad (juust?). Lasanjeplaadid, tomatikaste. Plaadid, juust, bešamellikaste ja vist veel juust :). Küpseta 200 kraadi juures umbes tund, kuni pealt on kuldpruunikas ja selline kergel nagu mullitav või kuidagi...elus :) Super, ma ütlen!

Järgmisel päeval: leidsin täiesti juhuslikult üles need retseptid, mida ma teise lasanje puhul kasutasin. Üks on bbc toidulehelt pärit Antonio Carluccio retsept ja seal on lisaks baklažaanidele paneeritud ka suvikõrvitsat ja mulle meenub, et nii tõepoolest korra tegingi.

Porgandikook

Täna on kolmapäev. Porgandikoogi tegin laupäeval. Hea tundub see kook praegu, kuigi jah, küpseda oleks ta kauem tahtnud ja glasuur polnud päris õige. Mulle meeldib selle koogi puhul just rammusus ja tugevus, mille annavad nelk, kaneel, ingver. Pähklid on mõnusad ja mandlid ka juba pehmeks läinud. Retsept (aitäh küsimast! :) nüüd siis siin:

No ikka päris hea porgandikook
(Jamie Oliver "Cook´s Book" - A rather pleasing carrot cake with mascarpone icing)

285 gr võid
285 gr heledat pruuni suhkrut (kasutasin käepärast olnud fariinisuhkrut, mis on ju võrdlemisi tume)
5 suurt muna, kollased ja valged eraldi
1 apelsini mahl ja koor
170 gr sõelutud jahu (siin on tahetud isekerkivat, nii et lisasin küpsetuspulbrit veidi rohkem)
1 kuhjaga teelusikatäis küpsetuspulbrit, pluss veel jahu eest ka
115 gr kreeka pähkleid
115 gr jahvatatud mandleid (jessas, praegu alles märkan, et jahvatatud, ma natuke uhmris purustasin)
1 kuhjaga tl kaneeli
näpuotsatäis nelki
näpuotsatäis muskaatpähklit
1/2 tl jahvatatud ingverit
285 gr porgandeid, need on vaja koorida ja riivida
soola

Glasuuri jaoks:
115 gr mascarpone juustu
225 toorjuust
85 gr sõelutud tuhksuhkrut
2 laimi mahl ja koor

1. Kuumuta ahi 180 kraadini. Määri 22 cm koogivorm võiga ja kata küpsetuspaberiga.
2. Vahusta või koos suhkruga, kuni või muutub heledaks ja õhuliseks. Sega ükshaaval hulka munakollased, seejärel apelsini koor ja mahl. Lisa jahu ja küpsetuspulber ning lõpuks jahvatatud mandlid, kreeka pähklid, maitseained ja riivitud porgand. Sega hästi läbi.
3. Vahusta teises kausis munavalged koos näpuotsatäie soolaga kõvaks vahuks ja sega siis ettevaatlikult, tasakesi koogitaina hulka. Tõsta/vala tainas koogivormi ja küpseta ahjus 50 minutit, kuni kook on kuldne ja kerkinud. Kuldne ja kerkinud oli minul kook juba siis kui tainas ikka täitsa vedel veel, nii et tasub järgida Jamie soovitust kontrollida küpsust tikuga. Ta soovitab tiku jätta 5 sekundiks koogi sisse ja siis välja tõmmata. Kui kook pole veel küps, las ta küpseb veel :) Kui kook on valmis, tõsta ahjust välja ja jäta 10 minutiks jahtuma. Siis kummuta vormist välja ja lase veel tunnike jahtuda.
4. Glasuuri jaoks sega kõik koostisained kokku. Mul pildil on näha, et tuli üsna vedel glasuur, aga juust oli kehv ja juustu oli vähe. Tegelikult peaks glasuur olema päris paks, nii et selle saaks umbes 1 cm kihina koogile määrida. Peale võib riputada kreeka pähkleid.

Ühe koogi lõpuks ikka tegin. Jamie Oliveri raamatust porgandikoogi.
Kuna ma räägin ja mõtlen toidust palju, siis on täiesti arusaadav, kui olen jätnud mulje, et oskan süüa teha ka. Tegelikult päris nii need asjad pole. Mõned lihtsamad toidud õnnestuvad, selliseid retsepte olen siiagi pannud. Porgandikook läks natuke untsu, ei tulnud nii hea kui eelmine kord, kui ta tuli ikka jube hea :)
Teine asi, mis viimati totaalselt untsu läks oli Falafel. See polnud mul muidugi esimene kord, kui falafel untsu läheb, õnnestunud on vaid mingid falafelilaadsed kotletid. Tainas tuli tegelikult ilus ja tainast vormitud pallid olid nii armsad. Olin veel ka selles mõttes eriti tubli, et tegin kõik pallid valmis ja siis alles asusin küpsetama. Küpsetamisel aga lagunes kõik koost. Pealispind küpses ära ja siis hakkas järjest tainast seest välja ajama, kuni pann oli frititud pudi täis. Paar üksikut falafelit esimesest pannitäiest peaaegu õnnestus ja minu suureks rõõmus arvas, laps, et päris hea :)

Juba kaks nädalat sirvin kokaraamatuid ja tahaks mingit kooki teha, aga pea on nii tühi, mitte midagi ei oska välja valida :( Täitsa kurb, teate :(

Kihiline salat

Mmmm... polnud ammu teinud seda kihilist peedi-juustusalatit, sest kuidagi tüütu tundub. Igasuguseid asju on vaja osta ja keeta ja koorida ja riivida ja... ja noh, ega tegelt muud polegi :) No ühesõnaga, tuletas mulle meelde seda salatit Pille oma blogis ja nüüd tundus sobiv hetk salati kallale asuda.

Kasutasin salati jaoks:
5 väikest kartulit
pikk värske kurk
mõni muna (mul oli seekord üks, aga see oli ilmselgelt liiga vähe)
2 peeti
parajalt suur tükk juustu
pakk hapukoort
majoneesi

Kartuleid ja muna on vaja keedetult. Peeti oleks parem küpsetada ahjus.
Riivi kartul, peet, juust ja kurk. Lõika munad viiludeks või purusta kahvliga.
Ma ei tea, milline oleks ideaalne kihtide järjekord, aga mingitel arusaamatutel kaalutlustel panin kaussi kõigepealt kartuli, siis kurgi, hapukoore, majoneesi (kuigi parem oleks need enne kokku segada), peedi, juustu, hapukoore, majoneesi ja munad. Kata kauss toidukilega ja tõsta külmkapp seisma.

Salat sobib süüa küll juba mõned tunnid hiljem ja jägmisel päeval on ta parim.

Küpsised moosiga

Hästi lihtsad (nagu küpsised ikka) küpsised kookoshelveste ja moosiga. Pärit Good Foodist.

Vaja läheb:
250 gr toasooja, ehk siis pehmet, võid
150 gr suhkrut
1 munakollane
vanilliekstrakti või vanillisuhkrut vms
300 gr jahu

lisaks siis 100 gr kookoshelbeid ja moosi

Kuumuta ahi 180 kraadini. Tükelda või, ja hõõru suhkruga segamini. Lisa munakollane, siis vanillisuhkur, jahu ja kookoshelbed. Tee tainast väiksed pallid ja vajuta sõrmega pealt lohku, et saaks moosi küpsise peale panna. Tõsta moos lusikaga lohkudesse.

Küpseta ahjus 12-14 minutit ja jäta siis natukeseks pannile jahtuma.

Läätse-riisiroog

Selline väga maitsev ja väga lihtne roog:

1 sibul
1 porgand
umbes kaks tassi läätsi
umbes 1 tass basmati riisi
karripulbrit või mõnda muud indiapärast maitseainet
veidike vett ka, ja kui on mingit head puljongipuru vms
praadimiseks võid

Haki sibul peeneks ja lõika porgand ka tükkideks. Sulata potis või ja kuumuta sibulat kaane all veidike. Lisa porgand, kuumuta. Lisa karripulber ja jälle, kuumuta natuke. Siis pane potti vett ja läätsed ja keeda tasakesi.. umbes 15 minutit. Siis lisa ka riis ja keeda tasakesi, kuni tundub valmis.

Imehea!

Roheline mahl

Pärt muudkui seletas, et on vaja mahla teha ja kui tegemiseks läks siis juhatas vägesid ja juhendas, mis mahlaks teha. Mahl tuli hea ja mõtlesin, et polegi vaja üles kirjutada, et jääb meelde. Tühjagi. Aga püüan siiski pingutada ja kirja panna, mis mahla sisse läks.

Roheline mahl
Kaks pirni, paar juppi kurki, üks kollane paprika, üks apelsin

Rohelisest mahlast tegime veel natuke paksemat mahla, püreestasime ühe banaaani sinna hulka, aga läks veidi mõrkjaks, nii et roheline variant oli raudselt parem.

Kolm toitu ja üks retsept

Alustame siis pearoast. Nami-nami kokkame koos # 12 on teemaks läätsed. Väga hea teema, sest läätsed on head, aga läätsesuppi on liiga palju tehtud. Nüüd siis põhjust mõned uued läätsetoidud välja otsida. Ja mõned olen leidnudki juba - paar läätsehautist, läätsedega täidetud baklažaanid ja mõne uue supi võiks ka veel otsida. Aga eile siis alustuseks läätsesalat, lihtne aga hõrgu maitsega. Retsepti leidsin tastespottingu kaudu siit blogist, kust viidati edasi siia blogisse, kus selgus omakorda, et retsept on pärit kellegi Susan Spiceri kokaraamatust.

Läätsesalat

Läätsi (nii palju kui vaja, mul oli umbes 200-300 ml, ei mõõtnud täpselt) (kasutasin rohelisi läätsi)
1 sibul, kuhu sisse on pistetud mõned nelgid
loorberileht
soola
palsamiäädikat (panin u 3 spl)
oliiviõli (kah u 3 spl)
(küüslauku (mul läks meelest ja ilma oli väga hea, ei tundnud küüslaugust puudust, ilmselt tuleks väga vähe panna))
Pakk kirsstomateid
1/2 - 1 punane sibul
vürtskööment
basiilikut
kitsejuustu või fetat

Keeda läätsed sibula ja loorberilehega vees pehmeks. Loputa külma veega. Haki punane sibul peeneks. Sega läätsed suuremas kausis soola, palsamiäädika, oliiviõli, kirsstomatite, basiiliku, hakitud sibula ja vähekese vürtsköömnega. Jäta marineerima (mul seisis salati sedasi toasoojusel peaaegu paar tundi ja läks järjest paremaks, aga ilmselt päris mitmeks tunniks seisma jättes võiks tomati ja basiiliku veidi hiljem lisada, närtsivad väga ära muidu). Serveerimiseks tõsta läätsesalat taldrikule ja murenda peale kitsejuustu või fetat. Mina kasutasin fetat, sest kitsejuustu polnud.


Teiseks, ja ma ei tea üldse miks, tegin mingeid rasvas praetud tainaasju, kus sees oli ka kolm banaani. Hommikul selgus, et selliseid küpsetisi nimetatakse pontšikuteks :) Niisiis, jälle tastespottingust (no seal on lihtsalt nii hea ilusaid toidupilte käia vaatamas!) sattusin ühe ameerika proua toidublogisse, kus taustaks mängib kantrimuusika (esimesel korral ei leidnud kuidagi üles, kuidas seda välja lülitada, aga muusika on kusagil paremas servas siukse väikse gadgetina nagu nad siin blogides on), ja endalegi ootamatult printisin retsepti välja ja eile siis proovisin neid pontšikuid teha. Soojalt olid väga mõnusad, meenutasid rasvas praetud pärmitainapannkooke :) Hommikuks olid natuke lössis ja nukrad, aga äkki kannatab neid üles soojendada kuidagi. Tuhksuhkruga üle puistamine on hädavajalik, kui neid just tõesti pannkookide kombel moosiga ei plaani süüa.




Aga veel enne, hommikul, enne vaatetorni minekut, võtsin kätte ja proovisin müslibatoone teha jällegi. Seekord oma uuest kokaraamatust - Nigella Express - pärit retsepti järgi. Pidin kahjuks müsli üksi ahju küpsema jätma, seega ei saanud ma näha, et oleks pidanud veidike varem välja võtma, nii et natuke läks ikkagi jällegi liiga kõvaks mu müsli, seda retsepti proovin raudselt uuesti.

Mul on mingi küpsisehaigus. Tahaks kogu aeg küpsiseid teha ja küpsiseid süüa, hommikuks kohvi kõrvale eriti. Ja päeval vaatetornis on ju ka mõnus näksida. Või siis kodus lõunasöögiks. Aga kogu aeg samu küpsiseid ei taha, nii et ma siis natuke katsetan. Esimesed, ingveriga, läksid untsu. Maitse oli küll ok, aga vajusid üsna kokku ja vist liiga nätsked olid ka. Teised olid head, õnnestusid mõlemal korral. Kolmandad, vajusid veel mõnusamini pannil kokku kui esimesed. Retsept seekord pärit ühest blogist, siit. Võimalik, et kogused olid natuke paigast ära ja võimalik, et proovin uuesti, sest midagi neis ikkagi oli..on. Aga süües saavad sõrmed oioioi kui rasvaseks ja hambad väsivad vära. Kui järgmine kord paremini tulevad, panen retsepti ikka siia ka üles.