Minu kodus ei ole kunagi varem toimunud sünnipäeva või muud pidu, kus oleksid ainult lapsed. Täna toimus. Kaks nädalat mõlgutasin tasapisi, mida süüa teha. Lõpuks mõtlesin välja päris toreda menüü. Minu arust. Aga ma ei tea, kas ongi lastel kombeks enne sünnipäeva kõht täis süüa või sööki lihtsalt totaalselt ignoreerida või ma ei tea... Igatahes oli külaliste lahkudes laud selline (põhimõtteliselt oli laud selline ka enne peo algust, ainult et torti polnud laual):

Üheks suupisteks - lehttaina nö kõrsikud - leidsin idee Good Foodi veebilehelt. Panin tegelt ainult tavalist juustu, aga parmesaniga oleks muidugi coolim jäänud. Üks poiss arvas isegi, et mm..hea :) Aga sinnapaika see jäigi.

Niiöelda pearoaks tegin jõnglastele minipitsasid, raamatust Eesti perepeod inspireerituna. Täitsa mõnnad jäid ja need kolm tükki, mis pildil on, need söödi isegi peaaegu ära ja pizzad olidki päris muhedad. Õnnestumisele aitas kaasa poest leitud tomakaste, mis oli parasjagu maitsestatud, nii et ka puhast tomatimaitset oli tunda. No ja pärmitainast on nüüd ikkagi veel terve hunnik... Ehk säilib homseni. Ehk saab veel teha :)

Ja siis ma ei teinud ikkagi pidusaia, sest kallis väänik leidis sellest samast perepidude raamatust mingisuguse kübaratordi, mida oli kindlasti vaja teha. Koogi sisse läks suurt hulk küpsisepudi, hapukoort, vaarikaid (oi, kui mõnus oli oma isiklik külmutatud toormoos lagedale tuua)...aa...pakk võid ka ja veidi suhkrut. Kook oli vaja teha kahes osas, alumine laiem osa ja pealmine - väiksem ja kõrgem osa. Küpsise-hapukoore segu seisis öö läbi vormides. Pärast määrisin veel natuke magusa hapukoorega üle ja panin vahukommid peale, nagu retseptiski oli. Täitsa ilus jäi. Need kaks last, kel oli mahti koogitükk süüa, sõid need ilusti ära. Ehk siis oli hea tort ikkagi..

Tänagi tekib kiusatus tsiteerida tuntud kokka Shaun Hilli: "The scallops are a counterpoint to the distinctive taste of the Jerusalem artichoke purée in this traditional soup menu pairing."

Pärmitaina küpsemise lõhn on minu kodus haruldane...Või oli see eile isegi esmakordne. Aga ahjus küpsevate kaneelirullide lõhn oli tõepoolest imeline, soe ja turvaline, nagu mandariini lõhn talvel.
Leidsin mitu retsepti, aga ühes (Oma Maitse omas) ütles retsepti autor, et nii ja nii palju võid, aga et tema paneb mõnikord vedelat margariini. No vot, eks, see retsept lendas kohe kõrvale. Üks oli ühest ingliskeelsest bogist, aga seal olid kõik kogused tassidega ja mulle ei meeldinud jälle :) (no on pirts, eks). Jäin Pille kaneelirullide juurde. Väga head tuli! Välimuselt paistsid millegipärast kuivad, kuigi tegelikult polnud üldsegi. Aga mulle meeldis, et ka tainas oli magus ja hästi pehme ja õhuke (sellest kõigest sain muidugi alles süües aru, pole pärmitainaga eriti kursis), sest mõnikord vanemate põlvkondade pärmitainaõunakooke süües, kogu lugupidamise juures, on selline tunne, et lõikaks koogil selle ühe kolmandiku - õunad ja natuke tainast - pealt ära ja vot siis oleks ok.
Aga kuna need rullid maitsesid ka kallile väänikule, siis ehk tulebki sünnipäevakoogiks talle pidusai. Ehk olen isegi nii osav, et suudan sinna peale mingit sorti glasuuri niristada või kuidagi pidulikumaks teha. Õige pisut. Sest minu arust igasugu kaunistused enamasti rikuvad koogi ära ja need tuleb kõik söömiseks tordi pealt kokku korjata.. Aga no natukene pidulikumaks peab kuidagi tegema.

Kui ma nüüd kogemata natuke kuri kostsin, siin nende Shaun Hilli geniaalsete jaburlausete pärast, mida ma siin tõlgin:
*supi sisse läheb üks kana, eks: dismantle the chicken into legs and breasts - et jaota kana koibadeks ja rindadeks?
* ja selle sama lause algus: if you do not have a pan large enough to hold the whole chicken and beef as the y cook... - mis mõttes, as they cook? et muidu mahuvad küll, aga keetmise ajal äkki enam kuidagi ei mahu?
* jutt käib siis köögiviljapuljongist: The best that can be hoped for is a well-flavoured watery liquid. This is the only case where judicious use of commercial stock cubes may be superior to anything you produce yourself -
vist ei vaja kommentaare.
*The humble ingredients that go into the stockpot belie its vital importance in cooking. - no olgu, ma saan aru, et muidu on tagasihoidlikud ained, aga vot siis, kui potti jõuvad, vot siis te alles näete, aga ikkagi...Ja miks its mitte their? Kas mina hakkan inglise keelt unustama?

Nojaa, ma saan aru, et ta on ju kokk, mitte filoloog, aga siis pole vaja kasutada selliseid sõnu nagu belie või makes no pretence at authenticy ja muud säärased asjad, mis on sageli lauses täiesti ülearused, lisaks veel poolikud metafoorid ja...oeh üldine üleolev suhtumine, nagu tal oleks kästud see peatükk kirjutada, et täna enne koju ei saa, kui supijutt valmis.
See selleks, ülehomme teen ilusa pidusaia! :)

Üleeile tegin Tarte Tatini. Ega ma muidugi jälle poleks teinud (nagu beseegagi oli), aga no seal Nami-Namis eks, kästi. Jube hea, kui vahepeal sunnitakse oma hirmusid ületama, sest nagu eespool mainitud beseegi puhul, osutus kook täiesti reaalselt saavutatavaks. Väga hea kook tuli. Kõik söödi ära.

Retseptiga oli väike paanika, alustasin ühega, vahepeal vaatasin teist ja siis ühe osa tegin hoopis natuke kolmanda järgi :) Varsti teen uuesti, siis katsun mingi konkreetse retsepti enda jaoks meelde jätta. Pildi järgi ajab mul isu pigem ära, aga õpetuse järgi meeldis mulle see Gordon Ramsay variant. Ilmselt teen järgmine kord selle taina ja Ramsay karamelli.

Õhukesevõitu tuli, sest mul oli hirmus suur pann.

Ühel päeval Tastespottingus olid kõigil äkki mingid Dimply Plum Cake´id. Mul tekkis ka uudishimu :) Ilusad koogid ju. Ploomid koogi sees olid mõnusad, minu jaoks oli tainas piisavalt magus, et ploomide hapususest mõnu tunda. Aga liialt keeksine tundus algul või isegi suts nagu liivane, aga äkki mul oli esimest ampsu võttes janu ja siis tundus topelt kuiv ja kare. Pärast hakkas isegi meeldima. Uuesti ei teeks, aga minu kook tuli ka päris ilus ja las ta siis kaunistab mu blogi siin :)

Hawaii kalasupp

Tükk aega otsisin, kust see Hawaii kalasupp pärit on, aga vot ei leidnud üldse. Igatahes üks kahest kalasupist, mida mulle meeldib teha, on kalasupp kookospiima ja karripulbriga. Pildi saan ehk järgmine kord lisada, fotoaparaat sõitis väljamaale.
Jätkub vabalt kolmele, kui kõik kolme taldrikutäit ei söö (nagu mina just äsja), siis ilmselt ka neljale.

Mina panen sinna sisse:

võid, hautamiseks
1 porru või sibul
3 sellerivart
2 porgandit
3 kartulit
1-2 cm jupp ingverijuurt
puljongit või vett ja puljongikuubik
200 ml kookospiima
2 tl karripulbrit (lapse pärast panen ise mahedat, aga vähe vürtsikam oleks ka mõnus)
1 pakk külmutatud heiki või mõnda muud valget kala
maitse järgi soola ja pipart

Valmistan enamasti nii, et kõigpealt hakin köögiviljad ja kala suuremateks kuubiku moodi tükkideks. Siis hautan kaane all võis porrut, sellerit ja porgandit natuke aega. Lisan veidi vett, hautan veel, lisan veel vett ja siis veel vett... noh, vist et hullusti maha ei jahutaks. Keedan veidi, lisan kartulid, jälle keedan :) Seni kuni köögiviljad on napilt pehmed. Valan juurde kookospiima, lisan karripulbri ja kalatükid ja keedan veel umbes 5 minutit, kuni on valge, mitte selline läbipaistev enam. Ongi valmis.

Üks üsna sarnane supp on siin ka.

Klausi supp

Lugejate palvel..või pigem vist vajadusest tulenevalt kirjutan siia nüüd, kuidas TÄPSELT seda Maailma lihtsaimat suppi ehk Klausi suppi tehakse. (Ma ei tea, kuidas retseptis reavahed kohati topeltlaiad tulid, aga ära nad igatahesei lähe, proovisin kõiki variante, mida oskasin :(Loodan, et hullusti ei sega.)

Igaks juhuks. Et sellised nad siis on. Pisikesed oranžid:

Ja suured...eee..rohelised?

Erinevate nimedega lihtne läätsesupp. Jätkub lahedalt neljale. Aega kulub umbes 25 minutit:

Vaja läheb:

1-2 spl võid, sibula jm praadimiseks
1 sibul
1 küüslauguküüs

1 porgand

1 liiter vett

2 puljongikuubikut

1 purk (400 gr) purustatud tomateid
150-200 ml (umbes tassitäis) läätsesid
soola-pipart

natukene maitsetaimi, kui on; näiteks natukene tüümiani või basiilikut või peterselli..

1. Koori küüslauk ja haki peeneks (kõigepealt vajuta ta laiaks ja siis on lihtne hakkida). Lõika sibul pooleks, koori ning viiluta. Koori porgand ja lõika kuubikuteks, või ribadeks (umbes 5 mm).
2. Kuumuta potis kaane all või, sibul ja küüslauk. Sega natuke, lisa porgand, pane kaas peale tagasi ja hauta köögivilju 5 minutit.

3. Lisa vesi, lase uuesti kuumaks ning pudista sisse puljongikuubikud. Lase paar minutit keeda.
4. Vala juurde purustatud tomatid ja läätsed.
5. Oranžide läätsede puhul keeda suppi veel umbes 10 minutit, roheliste (puhul natuke rohkem). Maitse, lisa vajadusel soola ja natuke pipart ning maitsetaimed.

Brasiilik

Eile ja üleeile sõin jälle peedivõileiba.. Aga ülehomme sööme kõik puhast soul food´i, nii et jalg tatsub. Mh? kes ütles, et BRASIIILIK pole hästi kasvanud peomaitsetaim? Ah? Või et Saiakang on hoopis mingit sorti sai sai? Või? Mis? Aga päriselt, jälle saab üle pika aja sisse hingata Brasiiliku mõnusat lõunamaist magusat-teravat hõngu ja kere maitsvat musooni täis laadida, et oleks soe ja hea ja...

Peedivõileib

No mul lemmikvõileib koosnes täna lõunal sellistest asjadest:

(ta koosneb sageli umbes sellistest asjadest, aga enda tehtud või ei ole alati käepärast ja basiilikut pole ka taibanud varem peedi peale panna)

peenleib

isetehtud õrnal soolakas ja pisukese basiilikuga või

tavaline Eesti moodi juust

ahjus küpsetatud peet - viilutatud, natukese oliiviõli ja palsamiäädika, soola-pipraga segatud

basiilik

Hullult hea. Hullult hea :)