Mitte söögist, armsatest asjadest

Siin on mu kolm mokamasinat. Esimene, vasakpoolne, on ostetud Hispaaniast. See kann pidas vastu pool aastat, kuni külalistega vesteldes keetsin kohvi ilma veeta . Tuppa kogunes hirmus-hirmus-hirmus hais ja kohvikannult kukkusid kõik võimalikud eralduvad osad kolks ja kolks küljest. Järgmine kann paistis tugevam, selle ostsime Kaubamajast. Oli kallim ka, aga mõnusamast materjalist. Selles sai kohvi kaks korda ilma veeta keeta, sellest ka alumise osa tumedam toon. Aga kann oli tugev. Pidas vastu aasta. Lihtsalt tuli sang küljest ja kuigi me seda veel mõnda aega kasutasime, siis ühel hetkel sai kohvi valamise keerukustest lihtsal mõõt täis. Nüüd on meil umbes neljandat päeva uus masin. Lõunakeskuse köögiasjade poest. Suurem, aga kahtlaselt õhuke ja kerge. Täitsa mõnusa hinnaga - 465 vist oli.. Eks siis näis, kuidas läheb.