Jääkohv

Et nami-namis kokatakse koos värskendavate suviste jookide teemal (kooskokkamine #38), sain inspiratsiooni ja otsesed, loomulikult imelihtsad juhised Kätrini blogist.

Jääkohvi jaoks läheb vaja niisiis:
ühepalju vett ja piima
tassi kohta u 1 spl lahustuvat kohvi
maitse järgi suhkrut (kasutasin pruuni)
jääkuubikuid

Kõik asjad tuleb šeikeris või muus nõus kokku loksutada - "raputa kuis jaksad" oli Kätrini poolt päris tabavalt öeldud :) Mina proovisin esimest korda mingis välismaajäätisekarbis :s, teist korda ka mingis jaburas kohas ja kolmandat korda purgis. Purk oli kõige mõistlikum :) Kohe pärast raputamist on jook mõnusalt vahune, pärast vajub rahulikuks.
Olen üldiselt täpsete retseptide fänn, aga seda jooki peab ikkagi ise tuunima. Mul sai esimesel korral absoluutselt liiga kange, nii et lisasin piima ja suhkrut pärast raputamist juurde.

Peedirisoto

On on piinlik, miks ei ole. Isegi maasikaaeg on läbi ja mul ripuvad siin rabarbrikoogid. Aga kui kedagi veel peaksid siinsed jutud huvitama, siis kinnitan, varsti läheb kõik paremaks ja ilusamaks ja igatpidi.
Muidu maasikatest tegin kolmel korral Brita torti, aga mis nüüd enam sellest. (Ei olnud keeruline muideks! Jälle.)

Täna tegin ilma suurema kärata peedirisotot. Mu viimane peedirisoto kogemus jäi Nop-i ja see oli hirmus.
Aga nüüd tegin ise ja jube maitsev oli. Põhiretsept on juba meelde jäänud, nii et üsna lihtne teha. Isegi kass sõi, muideks.


PEEDIRISOTO

1 sibul, hakitult
võiks olla ka sellerivars, aga mul polnud. see siis ka hakkida, kui on
1 küüslauguküüs, hakitult
õli
võid
valget veini (ehk mingi 50-80 ml?)
risotoriisi
kuuma puljongit või vett, u pool liitrit kuni 0,75 l
1 peet, eelistatavalt ahjus küpsetatud ja ristkülikuteks tükeldatud, kuid kui on kiire ja peet pole valmis küpsetatud, siis ajab koorega keetmine ka asja ära
suur peotäis riivitud parmesani
pisut kaneeli (minu meelest täiendab kaneeli peedi maitset väga meeldival moel),
musta pipart ja soola, kui vaja

Kuumuta pann, lisa sorts oliiviõli ja u supilusikatäis võid. Prae sibul keskmisel kuumusel klaasjaks, ära pruunista. Lisa küüslauk, riis. Kuumuta veidi, lisa vein, sega ja lase aurustuda. Nüüd hakka lisama vähehaaval puljongit või vett. Mul ei olnud puljongit ja päris tavalist vett ei tahtnud ka panna, nii et tegin sellise maitseainetega kuuma vee :) Kuna tegin risotot pannil, lisasin u kulbitäie vedelikku korraga, et kõik ikka kaetud saaks ja riis kinni ei jääks ja kõrbema ei läheks. Edasi tavaline risoto tegevuskäik - lisa puljongit ja sega, kuni vedelik on kadunud, lisa jälle vedelikku ja sega jälle. Ja nii seni (peaks minema u 20 minutit), kuni riis on hammustades selline tugev, aga mitte enam kõva või selline toores ja vedelikku kokkuvõttes eriti pole, on selline mõnusalt kreemjas segu, mitte vedel, aga kindlasti mitte ka kuiv. Lisa ahjus küpsetatud või keedetud peet, pisut kaneeli, musta pipart. Kuumuta veidi ning lisa siis tükk võid ja riivitud parmesan, sega läbi, tõsta tulelt ja mõnus kreemjas risoto peakski valmis olema.

Selle aasta rabarbrikoogid

Rabarbrikook aastast 2008 :)


Peab kokku võtma tehtud rabarbrikoogid järgmiste aastate jaoks, enne kui kõik ununeb (ja tundub, et miskit ongi juba meelest läinud:(
1. Nami-nami kaudu Juci blogist: http://jucjaco.blogspot.com/2011/05/koige-parem-rabarberikook-labi-aegade.html oli tõesti väga väga hea ja meeldivalt hõrk. Selle aasta lemmik.

2. Juba varem tehtud, üleeelmise aasta lemmik, ei, selgub mu blogist, et lausa 2008 lemmik, mille kohta leidsin sealt blogist isegi pildi üles :) Retsept: https://nami-nami.ee/retsept/2181/rabarbrikook_tosca

3. Meelde tuli! Tegin rabarbrikooki martsipaniga. Õnnestus sedasi enam vähem, midagi nagu oleks võinud... või kuidagi... või äkki vähem martsipani või.. Aga samas oli ikka päris hea :) http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=4959

4. Ja viimati üks plaadikook, sest tahtsin palju kooki teha. Aga mina ei tea, kas panin ise mööda või midagi seal juhtus, igatahes üsna kummine kook jäi. Äkki sai tärklist palju? Retsept pärit ikka nami-namist: http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=4959

Nõutakse mul siin ka rabarbrimuffineid, mida olen kunagi teinud, aga pole vormi. Peaks siiski kuidagi ette võtma :) Laps ütles ka, et tee siis keeksivormis.. Eks peab tegema: http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=3089

Hiinapärased kapsarullid

Pildil kapsarullid enne kastmega kohtumist.

Leidsin need hiinapärased kapsarullid tastestpotting.com-i kaudu ühest sellisest blogist: http://www.choosy-beggars.com/index.php/2009/07/21/sweet-and-sour-chinese-cabbage-rolls/, kuigi kui järele mõelda, siis tegin ikka palju asju täitsa teistmoodi :)

Selle nö originaalretsepti leiab üleeelmise rea lingist, siia kirjutan enda variandi.

Kapsarullid

Rullide jaoks

1 hiina kapsa pea (see sirgete roheliste lehtega, mitte kräsuliste valgetega, kuigi ilmselt sobib ka mõni muu kapsas)

tassitäis riisi (kasutasin basmatit, see jäi imeline, aga usun, et ka tavaline pikateraline sobib siia täitsa hästi, pigem basmatit nii rohkete maitsetega toidus ei raatsiks kasutada, aga muud pold)

1 sibul

šampinjone, ehk u 10 tk

paar kuivatatud shiitake seent, leotatult (eks võib ka ära jätta, kui kodus parajasti lahtist pakki pole, aga neil on nii mõnusalt tugev ja hiinapärane maitse, et isegi paar seent annavad minu meelest palju juurde)

pisut ingverijuurt

paar küünt küüslauku

Kastme jaoks

Ütleme nii, et kastme tegin ikka üsna huupi. Paar asja asendasin teadlikult, aga austrikastme asemel valasin täitsa kogemata sisse teriyaki kastme ja tol hetkel tegelt austrikastet polnud ka :)

Kastmesse panin hulga väiksemad kogused asju ja mul jäi kastet ikka kõvasti üle.

Niisiis oli midagi umbes sellist.:

u 6-9 spl sojakastet

3 kerge kuhjaga spl pruuni suhkrut

ka u 6-9 spl riisiäädikat

mõned sortsud nt teriyaki kastet või äkki hoopis austrikastet nagu algses retseptis :)

väike sorts kalakastet (see pruun kaste, mida müüakse väikses pudelis, nimeks fish sauce)

nt u 100 ml punast veini, kuigi mul seal retseptis oli mirinit või ehk kuiva portveini

2 spl maisitärklist

300 ml vett või miskit puljongit, kui juhtub olema

(hakkasin mõtlema, et kas panin ka paar tilka seeamiõli, aga no ei mäleta enam)

Mina tegin nii, et kõigepealt keetsin riisi, siis kapsalehed, siis täidis ja lõpuks kaste. No ja lõpuks kõik kokku ka.

Võta kapsas lehtedeks, lase vesi potis keema ja keeda lehti 2-3 kaupa u 2 minutit. Võta välja, lase külma veega üle - no seda vist ei pea tegema, aga mulle tundus vajalik - ja tõsta kuhugi nõrguma või raputa lihtsalt vesi pealt ära ja pane taldrikule ootele.

Täidis. Kui riis veel keedetud pole, siis keeda riis. Haki sibul, prae pannil keskmisel kuumusel. Lõika samal ajal šampinjonid ja shiitake seened viiludeks, lisa sibulale ja prae mõnusasti, mitte väga kõrgel kuumusel. Haki ingverijuurejupp peeneks, küüslauk ka ja prae veel pisut. Lisa riis ja veidi soola ka ning kuumuta veel kõik koos läbi. Kui tundub valmis, tõsta pliidilt või keera kuumus kinni ja jäta veidikeseks kõrvale.

Kaste. Pane kõik ained potti, välja arvatud tärklis ja vesi või puljong. Kuumuta kastmeasju, kuni suhkur on sulanud. Samal ajal sega omavahel vesi ja tärklis. Kui kaste on tasakesi keema läinud, vala tärklisega vesi aeglaselt juurde ja sega vispliga kõik see aeg. Kuumuta segades edasi, kuni kaste on pisut paksenenud. Mina kuumutasin u 10 minutit ja väga palju paksemaks ei läinud, aga sellest polnud üldse midagi, ka üsna vedel kaste jäi suurepärane.

Nüüd tee kapsarullid. Või enne pane ahi ka sooja: 180 kraadi peale. Tõsta kapsa alumisse osasse paras ports täidist ja rulli kokku nii hästi kui oskad. Tõsta rullid piisavalt suurde ahjuvormi, nii et rullid oleksid lähestikku, kuid et kastmele ka ruumi jääks. Vala kaste peale, kata vorm fooliumiga ja tõsta ahju.

Küpseta kõigepealt 15 minutit, siis võta korra ahjust välja ja tõsta rullidele lusikaga kastet peale ning küpseta edasi ilma fooliumita (mul läks tegelikult täpselt vastupidi ja oli ka täitsa ok, aga arvan siiski, et nii oleks mõistlikum), 30-40 minutit.

Me sõime neid täita niisama, ilma mingite lisanditeta. Maitsesid imeliselt!

Kuid siiski. Juhtusin valmistama täna ühe eriti lihtsa toidu, või sellise pooltoidu :)
Praadisin keedetud jasmiiniriisi (aga oleks võinud olla ka basmati või lihtsalt pikateraline), küüslaugu, muna ja külmutatud spinatiga. Maitseks oli mul ras el hanout (koriander, vürstköömen, kurkum, cayenne jms). Oleks vabalt võinud olla ka nt garam masala vms. Jube hea oli. Endalegi ootamatult. Kuidagi seda küüslauku oli aimata ja ras el hanout ja spinat olid kõik koos nii head...

Oeh, teate, ma ei ole siiski nõus ilma ilusate piltideta retsepte üles kirjutama. Nii et kuni mul fotokat pole, siis ainult hädakorral miskit ehk. Ja ausalt öeldes ei tundu ka eriti tõenäoline, et ma kunagi endale fotoka ostan...

Aga siiski veel, ilma pildita, mu viimaste päevade lemmiksöök on olnud Alpenrose ´i maitsestamata jogurt (jah, ja vaid Alpenrose, sest see on täpselt vastupidine kreemjale, selline mõnusalt klombune või ma-ei-tea-milline) banaani ja meega. Isu selle järele tuli vist mingit sorit Pavlovi refleksi vms tõttu, sest sel ajal olen mitmel aastal käinud Prantsusmaal mägedes ja seal söönud hommikuks creme fraiche´i (andestage ülekomade puudumine) moosi või meega ja see on lihtsalt imehea olnud.

Viigimarjakook

Alandasin natuke oma kriitikameelt fotode suhtes. Ja väljas on valgem ka. Nii et võib küpsetada ja pildistada ja muud säärast.
Ja noh, kõike kokkuvõttes tänu sellele, et end ka üldse veidi paremini tunnen. Ja siis söön kooki ja tunnen end veel paremini :)

Siin niisiis kook mu lemmikkoogiraamatust Magustoidud (autorit vist pole sel raamatul). Väga väga mõnus talvine kook. Põhi jääb väga mure, natuke üldse küpsise moodi, moosiküpsis.



Viigimarja-kaneelikook

125 g pehmet võid
55 g pehmet pruuni suhkrut (kokkusurutult u pool klaasi)
1 tl jahvatatud kaneeli
185 g tavalist jahu
375 g kuivatatud viigimarju
1 kaneelikoor
125 g peensuhkrut

Soojenda ahi 180 kraadini. Valmista tainas. Sega või pruun suhkur ja kaneel pehmeks, seejärel lisa segades jahu. Suru tainas ühtlase kihina koogivormi põhja ja küpseta 25 minutit. Lase jahtuda.
Nüüd koogi pealmine osa. Pane potti viigimarjad, kaneelikoor, suhkur ja 375 ml vett, sega läbi ja kuumuta keemiseni. Alanda kuumust ja keeda u 20 minutit, kuni viigimarjad on pehmed. Muideks mul juhtus olema vähem viigimarju, kuid leidsin kodust kuivatatud ploome, nii et panin neid, sobisid kenasti. Kui viigimarjad on pehmed, võta kaneel välja ja püreesta segu.
Vala segu küpsetatud tainale ja küpseta veel 10 minutit, kuni kate on tahenenud. Lase jahtuda ja lõika siis ruutudeks või mingisugusteks teistsugusteks tükkideks :)

Muretainas

Kuna eelmise postituse retseptis oli vaja lihtsalt muretainast, siis peab siin kusagil olema ka muretaina retsept. Ma ei suuda seda kunagi peast teha, alati vaatan mingit retsepti. Vahepea,l kui palju soolaseid pirukaid tegin, siis kasutasin küll korduvalt sama retsepti, ja jäi meelde. Aga kui jääb paus, hakkaks nagu esimest korda tegema. Siin siis mõned variandid, kui jälle esimest korda teen, või kui keegi teine vajab.

Üks täitsa tavaline muretainas, 375 g , raamatust Magustoidud :)

250 g jahu

125 g väikesteks tükikesteks hakitud külma võid

2-3 spl jäävett

Sõelu jahu kaussi, lisa hakitud või ja segage sõrmeotste abil segamini, kuni segu meenutab saiapuru. Lisa pisut vett, sega veel. Kui tainas kokku ei hakka, lisa veel pisut vett. Tainas tuleb kokku segada kiiresti ja väga palju ei maksa sõtkuda. Kui tainas on valmis, vormi palliks kokku, kata kilega ja tõsta vähemalt 30 minutiks külmkappi.

Kui on vaja magusat tainast, lisa pärast jahu ja või kokku sõrmitsemist 2 spl suhkrut.

Magus muretainas, 500 g, raamatust Suur kokaraamat

180 g toasooja võid

näpuotsatäis soola

1 väike munakollane

1 tl suhkrut

50 ml toasooja piima

250 g jahu

1. Sega võitükid kausis pehmeks. Lisa sool ja munakollane. Teises kausis sega suhkur ja piim ning vala peene nirena või hulka.

2. Sega puulusika abil kokku.

3. Tõsta tainas jahusele pinnale ja sõtku hästi kokku.

4.Vormi tainas palliks, pakki kilesse ja tõsta vähemalt 2 tunniks külmkappi.

Juustuga rikastatud soolane pirukatainas, retsept on pärit nami-namist

100 gr võid

200 ml jahu

50 gr riivitud juustu

pisut pisut vett

Sega või, jahu ja juust näppudega puruseks. Lisa vähehaaval vett, kuni tainas kokku hakkab. Kusjuures mõnikord on selle tainaga nii, et hakkab hästi kokku juba enne vee lisamist, siis ei olegi vett vaja minu meelest.

Martsipanikook

Talvel, eriti pärast jõule, on sageli sedasi, et ei tea, mis kooki teha. Midagi hooajalist nagu eriti pole ja jõulutoite praegu enam ei tee ja...Ja ausalt öeldes ma polnudki enne eelmist laupäeva juba üle kuu aja eriti midagi küpsetanud. No lihtsalt ei tulnud ühtegi ideed, mida teha. Kuni nägin siin neid ilusaid hõrke mandlisaiu ja siis inspireeris üks viigimarjakook...

Hooajalised asjad siiski on, kui järele mõelda - kuivatatud puuviljad, martsipan, halvaa... šokolaad võiks kah olla. Neist esimesed kaks ongi mulle nüüd näppu jäänud viimastel päevadel. Mõned päevad tagasi siis suurepärane viigimarjakook (mis meenutas rohkem küpsist) ja eile väga maitsev martsipanikook. Esimesena viimasest :)

Mina võtsin retsepti Pille kokaraamatust, aga muidugi on see ka siin olemas: http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=9408 Maasikaid mul peale polnud panna, aga kook oli ka ilma nendeta suurepärane. Algul paistis ka hirmuäratavalt rasvane, aga hiljem ei saanudki aru :) Olin laisk ja ostsin muretaina, aga peab ikka ise tegema. Järgmine kord teen ise.

Martsipanikook

Põhjaks niisiis muretainas (u 350 g). Suru tainas koogivormi ja tõsta täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Katteks

300 g martsipani

250 g võid

2 suurt muna

Kõik katte ained peavad olema toatemperatuuril, muidu need lihtsalt ei segune. Sega kõigepealt või ja martsipan. Seejärel lisa segades munad. Võta põhi külmkapist välja, vala martsipanikate peale ja tõsta 175 kraadini soojendatud ahju küpsema. Kook on valmis 35-40 minuti pärast, kui pealispind on kuldpruun. Võta kook ahjust välja ja lase korralikult jahtuda. Soojalt ei saagi seda eriti lõigata, vajub laiali. Vähemalt minul vajus.

Mul on siin blogimise järjekorras on üks väga väga maitsev rohekas karri, hiinapärane krõbekana, ühest ilusast blogist leitud mandlisaiad, F-hoone muljed... aga mida mina teen, valin uusi värve ja fonte! Värskendust on muidugi vaja, ja eks ma nüüd katsetangi siin ehk lähiajal, ärge siis pahandage, kui seinad iga päev ise värvi on.

Toidust õige pisut ka, või joogist pigem. Jõin eile omas kodus kokteili, kuhu läks umbes 1 osa guinessi õlut ja 2-3 osa vahuveini (oli tavaline polusladkoje), täitsa maitsev ausalt öeldes. Hommikul oli peavalu ka.
Kokteili nimi on Black Velvet ja väidetavalt valmistati seda esmakordselt 1861 aastal, ühe prints Alberti matustel ja mingitel andmetel seepärast, et vahuvein ka lauale smuugeldada.